Justeerimiseks tuleb horisontaalsete justeerimiskruvide abil nihutada niitristi, kuni viseerimiskiir läbib vaadeldavat punkti. Kollimatsioonivea mõju kaob horisontaalnurga mõõtmisel täisvõttega. Horisontaaltelg Esitatud nõude täitmiseks peab eriti täpselt olema täidetud esimene nõue, st vertikaaltelg peab olema vertikaalne. Teodoliit asetatakse ca 1015 m kaugusele kõrgest hoonest. Kontrolliks viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama kordub vertikaalringi teises asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tegemist nn inklinatsiooniveaga, st horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Uuematel teodoliitidel
4. Kollimatsioonivea kontrollimine. Pikksilma horisontaalne pööramistelg peab olema risti pikksilma viseerimisteljega. Umbes 300 m kaugusel olevale punktile, seejuures pikksilma vertikaalnurk ei või olla üle 2°, teha lugemid LRp ja LRv. Arvutame: 2c = (LRv - LRp )± 180° või ec=( . Kui kollimatsiooniviga 2c _ 1_ on nõue täidetud. 2c = (LRv - LRp )± 180°=(359°59´51´´-180°00´04´´)±180°=0°0´13´´ 5. Vertikaalringi nulliase (NA) kontrollimine. Vertikaalringi nulliase (NA) peab olema nullilähedane. NA määramisel tuleb viseerida umbes 100 m kaugusel asuvale punktile kahes vertikaalringi asendis Rp ja Rv ja teha lugemid vertikaalringilt LRp ja LRv. NA teisele punktile tehtud lugemite järgi. Arvutatakse NA2. Kui NA1 - NA2 <:10_ on nõue täidetud. 6. Inklinatsioonivea määramine. Pikksilma horisontaalne pööramistelg peab olema risti teodoliidi põhiteljega
kameraaltingimustes. Ajalugu Tahhümeetrite areng jaguneb järgnevate osadena: • Ringtahhümeeter • Reduktsioontahhümeeter • Diagrammtahhümeeter • Autoreduktsioontahhümeeter • Elektrontahhümeeter Ajalugu • Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. • Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt kordusteodoliit , mille optikasüsteemi paigaldati optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool ja vertikaalringi vesilood ning mõõtmise abivahendiks kasutati erilist kaugusmõõtelatti. Ringtahhümeeter Ajalugu • Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab
Kajalainen, Mirko Oja Mõiste Tahhümeetria (kiirmõõtmine) on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niikaugusmõõturiga joonepikkused. Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. Elektrontahhümeetrite ajalugu Ringtahhümeeter, kordusteodoliit, (teodoliit tahhümeeter) Optiline kaugusmõõturi niitristik Ringbussool Vertikaalringi vesilood Kaugusmõõtelatt Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ringtahhümeeter Elektrontahhümeetrte ajalugu Automaattahhümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal Okulaaris vaid üks horisontaalniit
käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niikaugusmõõturiga joonepikkused, aga maaplaan koostatakse kameraaltingimustes. Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel.[1] 2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt kordusteodoliit (teodoliit-tahhümeeter), mille optikasüsteemi (okulaartasapinda) paigaldati optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool ja vertikaalringi vesilood ning mõõtmise abivahendiks (viseerimismärgiks) kasutati erilist kaugusmõõtelatti.[1] Joonis 1 Ringtahhümeeter [1] 3 Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris
mõõtmist. 2. Mis on limb ja mis on alidaad? Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. 3. Horisontaalnurga määramise viisid 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 2. Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile- või magnetilise põhjapooluse suunas nim. Limbi Orienteerimiseks, sel juhul võrdub horisontaalringilt tehtud lugem horisontaalnurga suurusega. 4. Selgita täisvõtet nurga määramisel. Miks on täisvõte oluline? Nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena.
joonepikkuste mõõtmist) 39. Mis on limb; mis alidaad? Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. 40. Horisontaalnurga määramise viisid. 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 2. Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile- või magnetilise põhjapooluse suunas nim. Limbi Orienteerimiseks, sel juhul võrdub horisontaalringilt tehtud lugem horisontaalnurga suurusega. 13 41. Selgita täisvõtet nurga määramisel
Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. 3. Horisontaalnurga määramise viisid 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 2. Kordusvõte sellega mõõtes muudetakse limbi asendit mõõdetava nurga võrra. Selle võtte kasutamisvõimalus on ainult kordusteodoliidil. Nurga siinus võrdub lõpp- ja alglugemi vahe jagatud korduste arvuga. Tuleb tähele panna, mitu korda limbi 0 möödus algsuunast, iga üleminekuga tuleb lõpplugemile liita 360°. 3
40.Horisontaalnurga määramise viisid. · Täisvõte nurk määratakse kaks korda (RV ja RP) Limbi orienteerumisega üks punkt määratakse limbi peal 0 kraadiks. 41.Selgita täisvõtet nurga määramisel. Miks on täisvõte oluline? Nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 42.Punkti asukoha määramise viisid. · Ristjoonte viis · Nurklõigete viis · Joonlõigete viis · Polaarviis 43.NA (nulli asend) mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel
kasutasime selleks ka peenliigutuskruvisid. Seejärel nullisime horisontaalringi lugemi. Seinal asuv punkt: SM-6 X 6475550,609 Y- 657545,200 H-56,195 Mõõtsime klassis üle seitse lauda, milleks asetasime prisma laua nurka ja võtsime lugemid - Mõõtmiseks fikseerisime tahhümeetri pikksilma soovitud suunale ja tõime punkti niitristiku keskpunktile peenliigutuskruvidega. Peale seda kirjutasime kauguse, vertikaalringi lugemi ja horisontaalringi lugemi tahhümeetri ekraanilt saadud tabelisse.
Keelatud on kasutada koordinaattasandust plaanilise mõõdistamisvõrgu arvutamisel. Mõõtmis- instrumendid kontrollitakse vastavalt nõuetele. Mõõdistamisvõrk rajatakse GPS-mõõdistamisega, teodoliitkäikudega või muid meetodeid (otselõige, vastulõige, kombineeritud lõige jne) rakendades. 10. Teodoliit põhimõtteline ehitus Teodoliidi põhiosad on horisontaal- ja vertikaalring, Horisontaaltelg, mis läbib vertikaalringi ja vertikaaltelg, mis läbib horisontaalringi e limbi ja pikksilm, mida läbib viseerimistelg. Pikksilm koosneb silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Suundade mõõtmine võtete viisil Kui seisupunktis on tarvis mõõta ainult üks nurk (kaks suunda), siis tehakse mõõtmised tavaliselt võtete viisil. Üks täisvõte seisneb nurga mõõtmises vertikaalringi kahes asendis Rp ja Rv
viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Millised on horisontaalnurga mõõtmise viisid? Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. Kordusvõte sellega mõõtes muudetakse limbi asendit mõõdetava nurga võrra. Selle võtte kasutamisvõimalus on ainult kordusteodoliidil. Nurga siinus võrdub lõpp- ja alglugemi vahe jagatud korduste arvuga. Tuleb tähele panna, mitu korda limbi 0 möödus algsuunast, iga üleminekuga tuleb lõpplugemile liita 360°.
koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad i mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0°-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga . Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel.
määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad βi mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0˚-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga α. Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel
vv- vertikaalniit hh- horisontaalniit kk-kaugusmõõteniidid Nõuded telgedele: Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi põhiteljega LLVV Limbi pööramistelg peab olema paralleelne teodoliidi põhiteljega. V'V' ||VV Niitristiku vertikaalniit peab olema pikksilma kollimatsioonitasandis. vv HH Pikksilma viseerimistelg peab olema risti pikksilma pööramisteljega KKHH Pikksilma pööramistelg peab olema risti teodoliidi põhiteljega HHVV Vertikaalringi nulliasend (NA) või seniidiasend (ZA) peab olema püsiv või nullilähedane. Optilise loodi viseerimistelg peab kokku langema teodoliidi põhiteljega. 30. Teodoliidi kontroll ja justeerimine Teodoliidi kontroll ja justeerimine peavad toimuma kindlas järjekorras nii, et veel justeerimata telgede asendid teiste telgede justeerimist ei môjutaks, samuti ei tohi hilisemad justeerimised varem justeeritud telgede omavahelisi asendeid muuta. 1
29. Vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi vertikaalteljega. Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega ja vastupidi. Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 30. Eelneva punkti tingimused kehtivad justeerimisele. 32. Kaldenurk- horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mida on vaja maastikul mõõdetud joonte horisontaalproektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. 36. Maastikuobjektid jaotatakse punkt-, joon ja pindobjektideks. Pindobjektid väljendatakse mõõtkavas, joonobjektid osaliselt mõõtkavas ning punktobjektid on mõõtkavata. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013
vv - vertikaalniit Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi põhiteljega. Alidaadi ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne teodoliidi põhiteljega. Niitristiku vertikaalniit peab olema pikksilma kollimatsioonitasandis. Pikksilma viseerimistelg peab olema risti pikksilma pööramisteljega Pikksilma pööramistelg peab olema risti teodoliidi põhiteljega. Vertikaalringi nulliasend (NA) või seniidiasend (ZA) peab olema püsiv või nullilähedane. Optilise loodi viseerimistelg peab kokku langema teodoliidi põhiteljega. 20. Teodoliidi kontroll ja justeerimine. Teodoliidi kontroll ja justeerimine peavad toimuma kindlas järjekorras nii, et veel justeerimata telgede asendid teiste telgede justeerimist ei mõjutaks, samuti ei tohi hilisemad justeerimised varem justeeritud telgede omavahelisi asendeid muuta. 1
vv - vertikaalniit · Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi põhiteljega. · Alidaadi ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne teodoliidi põhiteljega. · Niitristiku vertikaalniit peab olema pikksilma kollimatsioonitasandis. · Pikksilma viseerimistelg peab olema risti pikksilma pööramisteljega · Pikksilma pööramistelg peab olema risti teodoliidi põhiteljega. · Vertikaalringi nulliasend (NA) või seniidiasend (ZA) peab olema püsiv või nullilähedane. · Optilise loodi viseerimistelg peab kokku langema teodoliidi põhiteljega. 20. Teodoliidi kontroll ja justeerimine. Teodoliidi kontroll ja justeerimine peavad toimuma kindlas järjekorras nii, et veel justeerimata telgede asendid teiste telgede justeerimist ei mõjutaks, samuti ei tohi hilisemad justeerimised varem justeeritud telgede omavahelisi asendeid muuta. 1
2. kolmandat tõstekruvi keerates seame korda vesiloodi keskpunkti. 3. 180o keerates kontrollitakse, kas lood jääb samaks (± 1,5 jaotist). kui ei jää samaks tuleb justeerida. Registreerimiskruvisid keeratakse justeerimisnõela abil. Tõstetakse või langetatakse tuuse mulli keskpunkti poole tagasi poole kõrvale kalduva vahemiku võrra. Peale seda tuleb uuesti kontrollida. Horisontaalnurkade mõõtmise viis:* Võtete viis. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nimetatakse poolvõtteks. Kasutatakse ühe nurga. *Ringvõtete viiskui seisupunktist on vaja mõõta 3 või enam suundi. Vertikaalnurkade mõõtmise viisvõib olla positiivne või negatiivne. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. Nurkade mõõtmise vead: *instrumentaalsed vead *tähise redutseerimise viga tähis paigutatakse sihtpunktile või selle taha võimalikult täpselt ja vertikaalselt. Sihtpunktile viseeritakse alati võimalikult
Trigonomeetrilisel niveleerimisel leitakse kõrguskasv kahe punkti vahel täisnurkse kolmnurga lahendamisega kaldenurga ja joonepikkuse kaudu. Maastiku kaldjoon moodustab kolmnurga hüpotenuusi, üks kaatet annab joone horisontaalprojektsiooni, teine kõrguskasvu. Täpsus mitu korda väiksem, kui geomeetrilisel niveleerimisel. 17. Kaldenurgad mõõdetakse kolme täisvõttega. Üks täisvõte koosneb kahest poolvõttest ehk mõõtmisest vertikaalringi mõlemas asendis: ring paremal ja ring vasakul. Mõõtmiste kontrolliks arvutatakse iga täisvõtte lugemitest NA väärtus, mis peab olema püsiv. Lubatav erinevus on +-15'' ehk 0,3'. Lugemite Lv ja Lp järgi saame arvutade kaldenurga v=0,5(Lv- Lp) ja NA=0,5(Lv+Lp). Leitakse kahe punkti vahelise joone pikkus, viseerimiskiire kaldenurk, instrumendi kõrgus, parand ja kui igale joonele saadud otse- ja vastassuunas määratud kõrguskasvud erinevad kuni 3 cm
laserkaugusmõõturid (3-6mm/km). Mõõdistamine toimub kas eelnevalt või samaaegselt määratud mõõdistamiskäigu punkti, mille koordinaadid (x,y,z) on määratud, tahhümeetri horisontaalringi null-lugem suunatakse teise tuntud punkti poole, pikksilma suunamisega maastikupunktile saab horisontaalringilt polaarnurga . Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk, kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar- või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil. Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist
Kui pikksilma pöörlemistelg ja viseerimistelg pole täisnurga all, siis mõõtmistulemustes esinevad normaalsest suuremad vead. Seda saab eemaldada justeerides. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud nurk. Kaldenurga saamiseks kahe punkti tuleb esimesel punktil asuva teodoliiidiga viseerida teodoliidi kõrgusele latil, mis asub teisel punktil. Teine võimalus on kasutada punktide kõrgust ja nende vahelist kaugust ja arvutada kaldenurk.(lk 162 I osa) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes V ertikaalringi nulliase on lugem, kui viseerimiskiir on horisontaalne. Mõõtmist alustades tuleb vaadata, milline vertikaalringi lugemi väärtus vastab viseerimiskiire rõhtsale asendile. Nulliasend tuleb horisontaaltasandi suhtest mõõdetud nurgast maha lahutada, et saada täpne nurk. 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang 1. Arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad 2. Tasandatatakse horisontaalnurgad 3
järgi konstrueeritakse nn. Must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. Projekteeritu tee kalded ja kõrgused. 21.Tahhümeetrilised arvutused. Arvutused toimuvad järgmise korra järgi: 1)Arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused(L) instrumendist latini. L=l+p kus, p-niitkaugusmõõturi parandus(võetakse tavaliselt tabelist mis on antud tahhümeetri jaoks koostatud). 2)Arvutatakse kaldenurgad (nüü). Vertikaalringi lugemid võivad olla tehtud kas asendis RP (ring paremale) või RV (ring vasakule) ja vastavalt sellele tuleb arvutada kaldenurk: =RV-NA =NA-RP NA(nulliase) on lugem vertikaalringilt kui pikksilma viseerimistelg on horisontaalne. Nulliaseme väärtus määratakse välitööde eel arvutuste teel.(vt. Laboratoorset tööd). Vanematel instrumentidel on vertikaalringil lugemid 0°-360°-ni aga uuematel instrumentidel lugemid 0°-75° ja (-0°) (-75°).
Nimetatud parandid võeti kasutusele andmetöötluse käigus programmis X·Local Net+ (INPHO Technology OY). Nii välditi parandite arvestamist topelt või üldse mitte. Kohaliku põhivõrgu punktidele määrati trigonomeetrilise nivelleerimise meetodil kõrgused Balti 1977. a süsteemis. Trigonomeetriline nivelleerimine viidi läbi 19 polügonomeetria mõõtmiste käigus vertikaalringi lugemite salvestamisega ja kõrguskasvude arvutamisega käigujoone mõlemast otsast. Trigonomeetrilise nivelleerimise käigu sulgemisviga ei ületanud: ± 20× L [mm] kus L - polügooni perimeeter või käigu pikkus kilomeetrites. Välimõõtmistele järgnevalt viidi läbi esmane väliandmete kontroll, kus mõõtmisandmete failis sisalduvaid andmeid võrreldi väliraamatus olevatega (instru- mendi horisondi kõrgused, suunapunktide prismade horisondi kõrgused, prismade
Kaugus ehk nn polaarkauguse polügooni punktist kuni situatsioonipunktini, võib sõltuvalt koostatava plaani mõõtkavast ja võimalusest mõõta niitkaugusmõõturiga 0,1 m täpsusega, lmax=70m(100m), aga ka lindiga või elektrooniliselt. Situatsioonipunktide kõrguslik asend saadakse trinomeetrilise nivelleerimisega. Mõõdistades tasasel maastikul võib kasutada ka teodoliidiga otsast nivellerimist lähtudes tõsiasjast, et vertikaalringi lugem NA, kui see panna vertikaalringi lugemiks, annab horisontaalse viseerimiskiire. Kameraaltööde käigus valmib plaan: 1. Arvutada alusvõrgu punktide X,Y,H koordinaadid 2. Kanda plaanilise aluvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile 3. Polaarnurga ja-kauguse järgi kanda plaanile situatsiooni punktid 4. Kantud sit.punktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon 5. Kirjutada plaanile sit.punktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega