suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas
Infarkt Liset Takking,Sandra Liivapalu 9.a klass Märjamaa Gümnaasium Mis asi on infarkt? On elundi või elundi osa kärbumine,mis on tavaliselt tingitud vere juurdevoolu lakkamisest. Tekke põhjused südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti tunda: Valu südame piirkonnas,hingeldus ja väsimus tunneb sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga Valu võib olla ka seljas, õlas või vasakus käes Infarkti seisund Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu,
pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: § südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid. § embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned. § veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist. Sümptomid Umbes 2/3l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks Click to edit Master text style sümptomiteks on: tavaliselt valud südame Second level piirkonnas, hingeldus, hirm ja väsimus. Valu Third level
Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist; SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas,hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui
2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia
M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese i hüpertroofia ja de kopsuhaigus ehk kopsu aeglaselt kopsuarteritesse suurenemine rõhu s hüperplaasia. vahesein parenhüümis progresseeruv tõusust kopsuringes
trombide tekkele. Punane (mustjaspunane, suur, nagu veri), Valge (Hallikasvalge, väike), Segatromb(kombinatsioon, tingimuseks muutlik verevool). Peatromb(kinnitub sooneseinale), saba(jääb liikuvalt valendikku), keha(fikseeritud) Trombi lõpe: pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel. trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga.
AnneVahtramäe Emboolia 1 /Embolia/ so veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga tekib patoloogilistes tingimustes liigub verevooluga ühest kohast teise ummistab veresoone valendikku 9/20/2013 13 9/20/2013 14 Emboolia 2 /Embolia/ eristatakse: - trombemboolia - rasvemboolia - õhkemboolia - gaasemboolia - kudeemboolia, rakkemboolia
küsimusele. 10. Kopsuturse mõiste, sümptomid. KOPSUTURSE on vedeliku massiivne liikumine kopsu kapillaaridest rakuvaheruumi ja alveoaarruumi. SÜMPTOMID *Hingeldus *Suurenenud tööga hingamine *Täitunid kaelaveenid *Rahutus, hirm *Tsüanoos e. sinetus /kahvatus *Märjad räginad üle rindkere *Vahutav röga *Kiire pulss *Külm nahk *Kurnatus, nõrkus 11. KATE mõiste ja sümptomid. KopsuArteriTrombEmboolia on trombi kandumine verevooluga kopsuarteritesse, mille tagajärjel lakkab vastavas kopsupiirkonnas verevool. SÜMPTOMID *Äkiline, raske, seletamatu põhjusega hingamishäire *Hingamispuudulikkus, tsüanoos *Köhaärritus, röga võivad sisaldada verd ja on vahutav *Terav valu, mis tugevneb köhimisel ja sügaval hingamisel *Tahhükardia *Kaelaveenid paisulised *Higi, külm nahk 12. Astma mõiste, erinevad vormid ja sümptomid.
vananedes trombotsüütide suurenenud agregatsiooni kalduvus, suitsetamine, rasvumine ja östrogeensed kontratseptiivid on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Trombide lõpe: - pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel - trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. - organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega - rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia
) Tromboosi profülaktikat alustatakse võimalusel juba enne operatsiooni ja jätkatakse peale lõikust madalamolekulaarse hepariiniga (nt. Fragmin) (Roberts jt 2007). 4 Trombembol (tromb ehk ummistav verehüüve, embol ehk koos verega liikuma läinud tromb) tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.) Rasvemboolia põhjustajaks on pikkade toruluude ja vaagnaluude murrud. Rasvemboolia võib areneda välja juba mõne tunni jooksul, kuid suurem on risk umbes kolmandal päeval pärast traumat
Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud. 32. Mis on tromboosi põhjused ja tagajärjed? Tromboosi võivad põhjustada verevoolu aeglustumine, põletikulised protsessid, veresoone seina kahjustused, vere hüübivustõus. Võib põhjustada surma või nekroosi. 33. Mis on emboolia? Milline see on? Emboolia on veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. See tekkib patoloogilistest tingimustest, liigub verevooluga ühest kohast teise, ummistab veresoone valendikku. 34. Milliseid embooliad on? Eristatakse trombembooliat, rasvembooliat, õhkembooliat, gaasembooliat, kude- ja rakkembooliat, bakterembooliat ja võõrkehaembooliat. 35. Mis on infarkt ja mis seda põhjustab? Infarkt on koekärbuse e nekroosi kolle, mis tekib elundis või koes verevarustuse lakkamise tagajärjel. Tekkis oluline kollateraalide puudumine, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus
Bronhide kestev põletik.Köha ja rögaeritus vähemalt kolmel kuul aastas ja vähemalt kahel järjestikusel aastal Mis on emfüseem?alveoolide vaheseinte katkemise tõttu alveoolid laienevad, hingamispind väheneb. On õhukotikeste (alveoolide) püsiv kahjustus, mis põhjustab nende elastsuse kao Mis on kopsuarteri trombemboolia ja millised on selle sümptomid Kopsuarteri trombemboolia (KATE) on trombi - verehüübed, rasvatilgad või võõrkeha - kandumine verevooluga kopsuarteri(te)sse, mille tagajärjel lakkab vastavas kopsupiirkonnas verevool. Sümptomiteks on järsku tekkiv hingeldus õhupuudus ja/või tugev rindkerevalu (kopsukelme ärritusest), lisandub köha või veriköha, vererõhk langeb, hiljem tõuseb ka palavik. Ebatüüpilise kulu puhul esinevad ainult üksikud eelpool nimetatud tunnused. Mis on tuberkuloos ja milline on õendustegevus selle korral? Tuberkuloos on nakkushaigus.
Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest Ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult tekib ajuarteri lõhkemise tulemusena. Sageli on verejooksu riskiteguriks kõrge vererõhk, mille tulemusel tekkinud verejooks põhjustab verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu ajukahjustuse. Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk subarahnoidaalne hemorraagiline insult tekib, kui veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud aneurüsm ehk
(väsimus, söögiisu suurenemine või langus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, unehäired, närvilisus, krambid) Diagnoosimine: faecese uuring munadele, vajalik korduv uuring, sest mune ei leidu faeceses pidevalt. Ravi: Niclosamidi 2,0 x 1 ühepäevase ravikuurina TSÜSTITSERKOOS: Tsüstitserkoos tekib, kui inimese organismi satuvad nookpaelussi munad. Muna väliskest lahustub maomahla toimel, vabanevad onkosfäärid ja tungivad läbi soole limaskesta veresoontesse. Verevooluga liiguvad onkosfäärid kudedesse, kus arenevad fibrooskapsliga kaetud tsüstitsergid (diameeter 2-4 mm kuni 2 cm). Tsüstitsergid paiknevad peamiselt: - kesknärvisüsteemis - lihastes - nahas ja nahaaluskoes - silmas Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat. Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida. Kliiniline pilt: 12 1. algstaadiumis: - transitoorsed müalgiad - palavik - eosinofiilia 2
(väsimus, söögiisu suurenemine või langus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, unehäired, närvilisus, krambid) Diagnoosimine: faecese uuring munadele, vajalik korduv uuring, sest mune ei leidu faeceses pidevalt. Ravi: Niclosamidi 2,0 x 1 ühepäevase ravikuurina TSÜSTITSERKOOS: Tsüstitserkoos tekib, kui inimese organismi satuvad nookpaelussi munad. Muna väliskest lahustub maomahla toimel, vabanevad onkosfäärid ja tungivad läbi soole limaskesta veresoontesse. Verevooluga liiguvad onkosfäärid kudedesse, kus arenevad fibrooskapsliga kaetud tsüstitsergid (diameeter 2-4 mm kuni 2 cm). Tsüstitsergid paiknevad peamiselt: - kesknärvisüsteemis - lihastes - nahas ja nahaaluskoes - silmas Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat. Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida. Kliiniline pilt: 12
muutustena jäsemetes. Jalas tekib väsimus ja raskustunne ning pusiv turse, areneda võivad halvasti paranevad haavandid. (Tromboos mis see...:2015) 11 Joonis 3. Süvaveeni tromboos Allikas: Health Mediacal Today 2019 Süvaveeni tromboos on ohtlik tekkida võiva kosuarteri tromemboolia (lühend KATE) tõttu. KATE korral süvaveenis vabanenud trombembolid liiguvad süvaveenidest verevooluga läbi südame kopsuarterisse ja ummistavad seal erineva suurusega artereid. Embolite suurusest ja hulgast oleneb haiguse kliiniline pilt ja olukorra tõsidus. Sumptomiteks on raskendatud ja sageli valulik hingamine, äge või tundide-päevade jooksul suvenev õhupuudus, koha (ka verikoha), mõnikord raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. KATE sumptomid võivad esineda samaaegselt SV sumptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna
Metastaseerumine: ei infiltreerunud rakust. metastaseeru (kasvaja levik Metastaseerumine: annab algkoldest kaugemale keha metastaase. Pahaloomuline kasvaja piirkondadesse, kus tekivad oma destrueeriva kasvuga lõhub uued kolded, siirded e. veresooni ja kasvaja rakud satuvad metastaasid.) soonde. Rakud kantakse verevooluga Retsidiveerumine (kasvaja edasi kuni nad kuskil väikestes taaspuhkemine endisel kohal veresoontes peetuvad st. tegemist pärast kasvaja operatiivset rakkembooliaga. Selliselt eemaldamist. Aluseks on metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. kasvajarakkude säilumine Retsidiveerumine: retsidiveerub sageli
Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti almise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku, ku isee ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgnevalt alandatakse rõhku, verevooluga selles arterilõigus kaasnvead helid on nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab aüstoolsele arteriaalsele rõhule. Kui helid kaovad, siis sellele hetkele vastav rühk mansetis on diastoolsele arteriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele
on olulisteks riskifaktoriteks insuldi tekkel. Hemorraagia võib olla ajuhemorraagia või siis subarahnoidaalne hemoraagia. Insuldist taastutakse 1 aasta- siis on näha mis liigutused taastuvad, mis mitte. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on põhjuseks ateroskleroos (arterite lubjasus) Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine.) Selle puhul võib tekkida ka embol (veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, vedel või gaasiline topis. Isheemia (ischemia) Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või südames. Ajus põhjustab sageli isheemiat, kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb. Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas
invadeeritud tigudega.Noorkaladel esineb sangvinikoloosi lõpusevorm. Lõpused muutuvad mosaiikseks ning algab verevarustuseta jäänud kudede nekroos. Haiged kalad kogunevad vee juurde voolule, ujuvad vee pinnakihis ja ahmivad õhku. Kui kalad ei hukku, langevad nekrotiseerunud lõpuste osad ära ja kalad paranevad. Vanematel kaladel on lõpuste kapillaaride valendik laiem, mistõttu parasiidi munad pääsevad neist kergemini läbi ja nad kantakse verevooluga siseelundite, peamiselt neeru ja maksa kapillaaridesse, kus need jäävad peatuma ning põhjustavad vistseraalset sangvinikoloosi. Esineb neeru ja maksapõletik ning areneb vesikõhutõbi, millega kaasneb soomuste servade üleskerki mine (nahaturse) ja punnsilmsus. Suremist esineb selle vormi korral harvem kui lõpusevormi korral.Diagnoosimine toimub helmintide ja nende munade leiu alusel
muutusega) 3) Rakkude migratsioon 20. Rebu sisalduse erinevused loomadel Loomadel, kelle embrüo areneb väljaspool emaorganismi, võib rebu moodustada rohkem kui 95% munaraku mahust Pärisimetajatel, kelle embrüod arenevad emaüsas ja toidetakse ema poolt, leidub väga vähe rebu munarakus Rebuvalke toodavad teised organid, nagu maks (imetatel, lindudel, kahepaiksetel) ja rasvkeha (putukatel), mis transporditakse verevooluga munarakuni 21. Muna suurused ja kuju Muna mõõtmed võivad olla väga erinevad, vaalhail 30x14cm, jaanalinnul 15x13cm, võrrelduna tüüpilise somaatilise rakuga. Tüüpiliselt on munad keraja, munaja või silinderja kujuga. Ainupilulistel, munevatel ürgimetajatel on väiksed munad. Pärisimetajatel on munarakud väikesed, inimesel ca 0.1mm Muna = Munarakk + munakestad 22. Munakestad Primaarne e esmane munakest
tundlikkushäired alajäseme(te) piirkonnas. Lahtine vigastus, võõrkeha sissetungist vaagnasse põhjustatud vigastus: haavad vaagna- või anaal-, perineaal- või genitaalpiirkonnas. Lahtiste vaagnavigastuste letaalsus on üle 50%. Tähelepanu! Vaagnaringi vigastuse probleemiks on eelkõige verekaotus. Ebastabiilsete ja komplekssete vigastuste korral tuleb arvestada kiire, kiirabi etapil mitte peatatava, paljudesse liitritesse ulatuva verevooluga pehmetesse osadesse. Pulss > 100/min, süstoolne vererõhk < 100 mmHg, hüpovoleemiline šokk, südame-vereringe seiskumine. 528 Vaagnapiirkonna traumaga uurimise ja ravi algoritm Sündmuskoha ülevaatus (erakorralise abi andmise koha ülevaatus) Patsiendi seisundi hindamine Jah CPR (BLS)
annaabi.ee 
