Töötaja võis endale lõuna kaasa võtta või minna välja sööma. 5 Tegevus ettevõttes Kaupade ladustamiseks kasutatud laotehnoloogia ja seadmed Laos on kaup ladustatud riiulitele ja alusetele, samuti ka müügisaalis. Kaupade väljastamisel ja komplekteerimisel kasutati roklat ja tõstukit, vahel ka käru. Vastuvõtt Kauba vastuvõtt algab kauba mahalaadimisega veovahendilt ning siis paigutamisega vastuvõtualale. Tavaliselt tõi autojuht kauba ise vastuvõtualale. Selleks, et kaupa oleks võimalik üle kontrollida tuli kaubad sorteerida artiklite kaupa vastuvõtu alale. Aluste vahele jäeti umbes 1m laiused vahekäigud. Koguse ja kvaliteedi kontroll Tavapärasel kontrollimisel võrdlesin, kui palju oli kaupa tellitud ja kui palju saabus. Võrdlesin kaupade nimetusi, koguseid ja pakkeühikuid. Eriliselt kontrolisin
• kauba pakendamisnõuded ei ole nii ranged kaubaveol ilma kaitsvate seinteta; • kauba riknemisoht väheneb, kaup on kaitstud päikesekiirguse, osaliselt ka niiskuse jms. eest; • kauba varguseoht väheneb, lukustatud ja plommitud konteinerist on raske varastada; • kindlustuskulud on väiksemad võrreldes konteinerite veoga; • kaubasaatja võib oma soovi kohaselt kauba konteinerisse laadida; • standardiseerimine teeb võimalikuks konteinerite paindliku laadimise ühelt veovahendilt teisele. • konteinerit on võimalik kasutada ajutise laona. Konteinerite kasutamise probleeme: • konteinerit on suhteliselt kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks; • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab olema konteineri tõstmiseks vajalik tehnika (siirdetõstukid, jms. seadmed); • konteinerites ei tasu transportida väikesi kaubakoguseid, kus puudub võimalus nende koondamiseks suuremateks ühikuteks;
kauba konteinerisse laadida; d) küte, elektrienergia, vesi; organisatsioonikultuuri • standardiseerimine teeb võimalikuks e) kindlustus ja maamaks; eesmärk on luua täpselt konteinerite paindliku laadimise ühelt d) renditasu ajastatud tootmissüsteem. veovahendilt teisele. Töötasu: Mida tuleks teha hankelogistika • konteinerit on võimalik kasutada põhieesmärgi saavutamiseks? ajutise laona. Laotöötajate ja teenindava personali küll aga mõjutab oluliselt Asukoha valimise strateegia. töötasu + eraldised jaotuskulusid. Millega peavad juhid arvestama sotsiaalkindlustusele
18. Mis kasu lisab kaubaalus ja konteiner? *Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend (vähendab laadimis- ja laooperatsioonidele kuluvat aega). Ta võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohale toimetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. *Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. . 19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis? Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. 20. Mis on tagastus- e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis? Reversiivne logistika on vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubvoo
täitmine. DAP-i tingimused on üldjuhul küll veidi ostjakesksemad, kuid kuna antud tarne korral kasutatakse lennutransporti, jäävad paljude riikide lisatolliformaalsused ära ning paberimajandus on ostja ja müüja vahel võrdselt jaotatud. DAP-i kriitiline punkt on lepingus: · müüja poolt korraldatava veo lõpp-punkt Tallinna Lennujaam; · kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht Tallinna Lennujaam, kui kaup on antud saabuvalt veovahendilt mahalaadimiseks ostja käsutusse; · kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht Tallinna Lennujaam, kui kaup on antud saabuvalt veovahendilt mahalaadimiseks ostja käsutusse; 20 Maksetingimuste valik Valisin lepingu maksetingimuseks kinnitatud (tühistamatu) akreditiivi, kuna see on turvaline ning mõlemale osapoolele kasulik makseviis
kontrollida kauba vastuvõtmisel turvateibi olemasolu [2]. 5.6. Konteinerid Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul. Konteiner on kõikideks vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav rauast suur kast, mida saab tervikuna, ilma kauba vahepealse käsitsemiseta toimetada saatjalt vastuvõtjale. Veoprotsessi käigus tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümberlaadimata. Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on mehhanismide abil hõlpsasti tõstetavad. Konteinerites veetakse mahu- ja kaalukaupu, aluse- ja tükikaupu. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed. Seoses kallihinnalise tehnika kasutuselevõtmisega konteinerite laadimiseks sadamates on konteinerite käsitsemiskulud viimastel aastatel suurenenud
lüli intermodaalses veoahelas, mis pakub uksest-ukseni lahendust PUUDUSED: suhteliselt kallis väheväärtuslike kaupade veoks, tühjade konteinerite tagastamine veofirmale toob kaasa lisakulusid: konteineriveoste vood on sageli tasakaalustamata, seetõttu liiguvad konteineriveosed ühes suunas, tagasi tuleb saata tühjad konteinerid, konteinerite transpordivahendilt peale- ja mahalaadimine ning ümberlaadimine ühelt veovahendilt teisele eeldab võimsa ning kalli kaubakäsitlustehnika olemasolu, mis võib väiksemates ümberlaadimise terminaalides puududa. Intermodaalne transport- ehk kombineeritud transport. Tähendab kauba transporti universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning
ülekoormatud. Pikematel veodistantsidel ja/või kombineeritud vedude kasutamisel seotakse Hub &Spokes süsteemides omavahel huubidevahelised põhiveod jaotus- ja kokkuvedudega kohalikele kaubasaatjatele/kohalikelt kaubasaatjatelt. Regiooni kaubasaatjate saadetised veetakse jaotusautodega regionaalsesse huubi. Sihtregiooni lähetatavad saadetised laaditakse suure mahutavusega veovahenditele (pool- ja täishaagised), mis suunduvad seejärel sihtregiooni huubi. Sinna jõudnud veovahendilt laaditakse regiooni kaubasaajatele määratud saadetised maha ning toimetatakse jaotusautodega kaubasaajatele. - Otseveod - kauba vedu saatjalt otse saajale ilma kauba käsitsemiseta terminalis või vaheladustamiseta jaotuskeskuses. Lähtepunktist sihtpunkti ühe veovahendiga ümberlaadimisi tegemata. - Süsteemsed veod - veod, mis põhinevad jaotus- ja kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalidevahelistel vedudel. Tavaliselt kindla veograaiku alusel
toimetada ilma kauba vahepealse käsitsemiseta saatjalt vastuvõtjale. Mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi on kasutusel palju eri konteinereid. ISO standardi soovituste järgi on konteinerid standardiseeritud mõõtudelt ja kujult, kaaluliselt, tugevusnäitajatelt, ehituslikult ja otstarbe järgi. Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide- mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. Konteinerid võeti rahvusvahelistel kaubavedudel kasutusele 1950. aastatel. Konteinerite kasutamiselevõtmise eesmärk oli vähendada kaupade veo- ja käsitsemiskulusid. Konteinerveo eelise tõttu on see viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks eriti integreeritud vedude puhul. Hinnanguliselt suureneb konteinervedude maht aasta jooksul 10 %.
seega on makstud ka konteineri mahalaadimine lähtesadamasse saabuvalt veokilt ja konteineri laadimine sihtsadamas veokile • LIFO ja FILO (liner in / free out; free in / liner out) – on tingimused, kus ühes sadamas on konteineri laadimine hinna sees, teises sadamas aga mitte. CY (container yard) – tähendab, et pakutud hinna sees on sadamas üks laadimine – sadamaterminalist laevale või vastupidi. Konteineri laadimise veovahendilt või veovahendile peab klient juurde maksma. Näiteks tingimus LI/CY mereveo hinna pakkumise järel tähendab, et pakkumine sisaldab konteineri vedu alates konteineri sadamasse toimetanud veokilt mahalaadimisest kuni sihtsadama konteinerterminali laadimiseni. Konteineri sihtsadama terminalis veokile laadimise tasu selline hind enam ei sisalda. • Door “uksest” või “ukseni” tingimus tähendab, et hinnapakkumine sisaldab kõiki transpordikulusid
tohi kõikuda ja peab olema kindlalt. 29. Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba mahalaadimine ja vastuvõtualale paigutamine. Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Kauba vastuvõtt algab mahalaadimisega veovahendilt või veoühikult ning paigutamisega vastuvõtualale. Selleks et saabunud kaup poleks võimalik nõuetekohaselt koguseliselt ja koosseisuliselt üle kontrollida on vaja paigutada kaup vastuvõtualale sorteerituna eraldi erinevate artiklite kaupa. Vastuvõtukontroll järgneb mahalaadimisele. On olemas kaks erinevat vastuvõtmisviisi: tavapärane kontrollimine ja erikontrollimine. Tavapärane kontrollimine kujutab endast seda et võrreldakse kui palju oli tellitud kaupu ja palju saabus
ning kindlustama kauba ostja kasuks veo ajal - Tarne on sooritatud, kui kaup on üle antud vedajale (See on ka riski ülemineku hetk müüjalt ostjale) 32 DAT – Delivered at Terminal (named terminal at port or place of destination) - Müüja on kauba tarninud, kui saabuvalt veovahendilt mahalaaditud kaup on antud ostja käsutusse nimetatud terminalis nimetatud sihtsadamas või sihtkohas. - Müüja kohustus on täita kõik tolliformaalsused kauba ekspordil ja, kui vaja, ka transiitveol läbi kolmanda maa. Ostja kohustus on täita tolliformaalsused impordil. DAP – Delivered at Place (named place of destination) - Müüja on kauba tarninud, kui saabuval veovahendil mahalaadimiseks valmis
intermodaalses veoahelas, mis pakub uksest-ukseni lahendust PUUDUSED: suhteliselt kallis väheväärtuslike kaupade veoks, tühjade konteinerite tagastamine veofirmale toob kaasa lisakulusid: konteineriveoste vood on sageli tasakaalustamata, seetõttu liiguvad konteineriveosed ühes suunas, tagasi tuleb saata tühjad konteinerid, konteinerite transpordivahendilt peale- ja mahalaadimine ning ümberlaadimine ühelt veovahendilt teisele eeldab võimsa ning kalli kaubakäsitlustehnika olemasolu, mis võib väiksemates ümberlaadimise terminaalides puududa. INTERMODAALNE TRANSPORT: ehk kombineeritud transport. Tähendab kauba transporti universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab
Sel põhjusel vajab ladu sageli korrastamist ehk koristamist, mille all mõeldakse eelkõige esialgselt planeeritud korrastatud kaupade, pakkematerjalide, töövahendite, tõstukite jms süsteemi viimist taotletavale tasemele. Üld- juhul peaks ladu koristama enne puhastamistöödega alustamist. 11.8. Kauba mahalaadimine Kauba vastuvõtmine lattu koosneb erinevatest operatsioonidest, nagu veoühikust (treiler, konteiner jne) või veovahendilt mahalaadimine, sorteerimine, hoiuühikute koostamine, saadetiste koguseline ja koosseisuline kontrollimine ning vastuvõtukohale paigutamine. Laotöö algab selle mahalaadimisega veovahendilt või veoühikult (treiler, konteiner jne) ning paigutamisega vastuvõtualale. Eestis ja Põhjamaades on kujunenud tavaks, et kui kaup saabub jaotusautoga, laadib kauba maha autojuht, kui aga treileris, konteineris või täishaagisega veoautoga, siis teeb seda laotöötaja.
Seega on ostja kohustused kauba mahalaadimine sihtkohas ning impordi tolliklaarimine Osrja peaks taotlema DDU kasutamist müüja pakutavate Crühma tarneklauslite asemel. Sellega vabaneks ostja kauba kahjustamise ja kadumise riskist kauba veo ajal ja ta saaks sihtkohas toimuvat tarnet igakülgselt kontrollida. DDP tarnitud toll tasutud Kõige ostjakesksem tarneklausel ostja ainus kohustus on kaup saabuvalt veovahendilt sihtkohas vastu võtta. Müüja kannab kõik kulud, riskid ja teeb kogu tolliklaarimise, ka impordi oma. DDP kasutamist peaks vältima, kui ostjal tekkib raskusi tema eest tasutud käibemaksu tõendamisega. Kui täpne punkt nimetatud tarnekoha (CPT ja CIP puhul sihtkoha) piires on kokku leppimata, on müüjal õigus valida selle koha piires punkt, mis talle paremini sobib. See kehtib kõigi tarneklauslite puhul. Erandid on 4
eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellega saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. Ristlaadimisest on erinevaid variatsioone. Keerukuse järgi võib ristllaadimistegevusii jagada kolmeks: · Cks käsitlemine kaupu käsitletakse ainult üks kord, võttes need saabunud veovahendilt vastu ja laadides otse väljuvale veovahendile. Kasutatakse, kui esmaseks eesmärgiks on kaubavoogude võimalikult küre liikumine · Kaks käsitlemist Kaubad võetakse vastu ja jäetakse laadimisalale, seejärel laaditakse väljuvale veovahendile. Sel puhul on esmaseks eesmärgiks väljuvate koormate optimeerimine (väljuvate veovahendite koormaruumi maksimaalse täiteaste tagamine) ning transpordikulude minimeerimine
veoga. Multimodaalseteks vedudeks nimetatakse kaubavedusid, mida tehakse vähemalt kaht transpordiliiki kasutades. Veetav kaup ei ole veoprotsessi jooksul kindlas veoühikus, vaid võidakse laadida ühelt veoühikult või veovahendilt teisele. Näiteks haagistelt laeva, laevast omakorda järg- mises sadamas raudteevagunitesse. Tüüpilised multimodaalsed veod on mass- ja mahukaupade vedu raudteel, siseveeteedel, merel või maanteel. Tavapärased multimodaalsed veod on puistelas- tide veod merel ja raudteel. Sadamate ja raudteesõlmede multimodaalsetes terminalides laaditakse
annaabi.ee 
