1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu-mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamiset ning. 28. Nimeta turuga seotud transpordikulusid mõjutavaid tegureid? 1) Turgude asukoht
maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalumahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamist 21
transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu- mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamist 21
1) kaitsta toodet 2) kindlustada toote hõlbus käsitsetavus 3) identifitseerida toode, st anda tema kohta infot 4) osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki 5) kindlustada keskkonna säästlikkus. 13. Ruumikasutuse tõhusust mõõdetakse... Ruumi kasutuse tõhusust väljendab: a) pakenditäituvus kuivõrd pakendi sisemus on täidetud kaubaga; toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala vaheline suhe, b) veoruumitäituvus kuivõrd täidavad pakendid veoruumi, pakendi välisruumala ja koormaruumi suhe. 14. Mis on pakendi standardimise eesmärk? Pakendi standardimise eesmärk on tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine, st pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust. 15. Pakendiliigid ja alaliigid. Pakendi liigitus EV pakendiseaduse § 3, lõige 1 järgi: 1) müügipakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa;
konsolideerimisteenuseid osutavate firmadega · Piiriületuse kiirus ja probleemitus 44. Mis on swapbody? Konteinerite alatüüp. Erinevalt merekonteineritest lihtne peale- ja mahalaadimine autodele, ei nõua suure tõstejõuga kraana või tõstuki olemasolu. Seisuasendis toetub swapbody neljaje jalale. Peale- või mahalaadimiseks sõidab erisassiiga auto/haagis swapbodi alla/alt ära. Teiseks eeliseks on swapbody kaubaruumi mõõtmed, mis lubavad veoruumi otstarbekamalt kasutada. Swapbody puuduseks on see, et neid ei saa üksteise otsa laduda. 45. Mis on ristlaadimine? (cross-docking) Ristlaadimine on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse
e. Üksikreisid (Single Voyages) – laevad töötavad erinevate kaupade transportimisega erinevatel suundadel, erinevate sadamate vahel. f. Järjestikused reisid (Consecutive Voyages) – laevad töötavad teatud aja (teatud reiside arv või veomahud) ühel ja samal veosuunal, sageli – ühtede ja samade sadamate vahel. g. Tšarterveod- Tšarterveoleping on lastiveoleping, kus vedaja kohustuseks on laeva veoruumi kasutamise võimaldamine kaupade vedamiseks h. Tähtajaline prahileping (Time Charter)- a. laeva omanik kohustub tegema teatud aja jooksul teatud arvu reise b. prahiraha - sisuliselt on laev välja renditud päevahinnaga c. prahtija korraldab laeva äritegevust (koormamisvastutus jne. ) d. laevaomanikul on tehniline vastutus ja vastutus laevameskonna tegevuse eest e
Ohtlike toodete puhul (sööbivad, tuleohtlikud või plahvatusohtlikud kemikaalid) peab transportimine vastama teatud erinõudmistele, mis piirab transpordialternatiivide valikut. Ajapiiranguga toodete puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. 3) Lastitavus Tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi. Näited: Teravili, maak ja naftaproduktid on suurepärase lastitavusega, kuna nad täidavad veoruumi täielikult. Halva lastitavusega on masinad, autod, elusloomad ja inimesed. 4) Asendatavus Kui toodet saab hõlpsasti asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret, kuid kulukat transpordiliiki, et tagada kliendi tellimus. 5) Kahjustatavus Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. 26. Turuga seotud tegurid:
(2,452,50 m), kõrgused aga oluliselt erinevad (2,23,0 m), pole laadimismeeter kindel suurus, vaid sõltub konkreetsest veovahendi või veoühiku lastiruumist. Eurotreileri laadimismeetri suuruseks on tavaliselt 6,3 m3, megatreileri laadimismeetri ruumala aga 7,3 m3. 22. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Rahvusvaheline transport: veovahendid on suurema mahutavusega ja otstarbekama veoruumi kasutavusega, korraga veetakse suuremaid kogused. Transport tehasest/ kesklaost (hub) jaotuslattu/-keskusesse. Pikamaavedu. Suured kogused. 23. Mida peetakse transporditegevuse silmas jaotusvedude all? Kohalik vedu: laialiveol tuleb kohale toimetada väiksemaid koguseid ja väiksema mahutavusega veovahenditega. Transport jaotuslaost diileri/kliendini. Lühimaavedu, väikesed kogused. 24. Mis on veosõlm (hub)? Keskterminal
pikkusest ning selle kestusest. ELUS LOOMADE VEO NÕUDED JAGATAKSE VASTAVALT VEO KESTUSELE JÄRGNEVALT: 1) Kuni 50 km veod, mida teeb loomapidaja- kehtivad vaid veo üldnõuded, mille järgi tuleb loomi vedada viisil, mis ei põhjusta loomadele vigastusi ja välditavaid kannatusi. Lisaks peavad loomad olema veoks sobivad, peab olema piisavalt põrandapinda ja ruum peab olema piisavalt valge. 2) Kuni 65 km veod- peavad olema tagatud konkreetsed veoruumi mõõtmed, mis on kehtestatud nii veistele, hobustele, lammastele kui ka kodulindudele. 9 3) Üle 65 km veod, kuni 8 tundi- peab olema Veterinaar -ja Toiduameti (VTA) välja antud veoluba, samuti peavad juhid ja loomade saatjad olema läbinud ajakohase koolituse. 4) Üle 8 tunni kestvad veod- peab vedajal olema VTA väljastatud pikkade
kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vastutusrisk ja toote eriomadused. Tihedus ehk toote kaalu ja mahu suhe. Väikese kaalu-mahu suhtega toote vedu maksab veetava kaaluühiku kohta rohkem kui suure kaalu-mahu suhtega toode Väärtus on väärtuse ja kaalu suhe.Mida väärtuslikum on veos, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja rohkem tähtsustatakse veoaega ja tarnekindlust. Lastitavus ehk ruumalakasutus.Näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. Logistika mõju varade tootlusele Tänapäeval kasutavad äriettevõtted laialdaselt klassiklise puhaskasumi kõrval kasumlikkuse ühe peamise näitajana kapitali tootlust. ROI-return to investments-Investeeringu tootlus ROA-return on assets-varade tootlus Näitavad kui tõhusalt kasutab ROE-returns on equity-omakapitali tootlus ettevõtte oma ressursse ehk varasid.
1 LDM 1850_kg, 1 PLL=0,4 LDM 2)Väärtus. Väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaega ja usaldusväärsust. 3)Lastitavus (stowability). Tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi. . Näit teravili, maak ja naftaproduktid on suurepärase lastitavusega, kuna nad täidavad veoruumi täielikult. Halva lastitavusega on masinad, autod, elusloomad ja inimesed. Kauba lastitavus sõltub tema suurusest, kujust, haprusest ja muudest füüsilistes omadustest. 4)Kaubakäsitluse lihtsus. Sarnased kaubad (tooraine, kastid, tünnid), või kaubad, mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad ning nende transpordikulud on seega väiksemad. Standardiseerimine, modulaarsed logistilised ühikud, kaubaalused, konteinerid.
1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu- mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamist 55. Transpordikulusid mõjutavad turuga seotud tegurid.
Pakendi füüsilised mõõtmed peavad arvestama : a) ruumikasutuse kasulikkust lao, veovahendi ja veopakendi seisukohalt; b) kauba käsitsemise vahendeid laos. Ruumi kasutuse tõhusust mõõdetakse selle kaudu: 1) kuivõrd pakendi sisemus on täidetud kaubaga ( pakenditäituvus), seda väljendab suhe toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala vahel; 2) kuivõrd täidavad pakendid veoruumi (veoruumitäituvus), seda väljendab pakendi välisruumala ja koormaruumi suhe. Kaalu kasutuse tõhusust e kaalulist täiteastet väljendab koormaruumis paikneva kauba kaalu ja koorma maksimaalselt lubatud võimaliku kaalu suhe kaaluühikutes. Ruumala minimeerimine on oluline kergekaaluliste toodete puhul, nt nagu aiamööbel, mis täidab sõiduki enne kaalulimiidi saavutamist. Teisalt, rasked tooted ( terasest või vedelik
kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vastutusrisk ja toote eriomadused. o Tihedus ehk toote kaalu ja mahu suhe. Väikese kaalu-mahu suhtega toote vedu maksab veetava kaaluühiku kohta rohkem kui suure kaalu-mahu suhtega toode o Väärtus on väärtuse ja kaalu suhe.Mida väärtuslikum on veos, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja rohkem tähtsustatakse veoaega ja tarnekindlust. o Lastitavus ehk ruumalakasutus.Näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. o Toote eriomadused nt kiiresti riknevad, ohtlikud tooted. Sellised tooted nõuavad erikäitlust, mis eeldavad täiendavaid kulutusi ja suuremaidveokulusid. 34 GPS tehnoloogia rakendused logistikas GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust
· mitte minna veokisse suunduvatele loomadele liiga lähedale nad võivad tagasi pöörduda; · kasutada loomade õigesse suunda juhtimiseks oma häält või ajamislaudu; · jälgida, et veoki vaheseinu, külgväravaid või kaldteid sulgedes ei jääks loomade jalad või sabad millegi vahele. Kui loomad on veokisse laaditud, siis peab jälgima, et nad ei puutuks kokku sama liiki võõraste loomadega teistest farmidest/sulgudest, soovitatav on kasutada sektoriteks jaotatud veoruumi. Nõuded veokile ja vedajale: · veok peab vastama hügieeninõuetele; · veok peab olema registreeritud; · puhastuse ja desinfektsiooninõuded peavad olema täidetud; · vedaja ja loomadega kokkupuutuvad inimesed peavad olema koolitatud, omama vajalikku kogemust ja järgima ettekirjutusi; · loomad ei tohi puutuda kokku sama liiki võõraste loomadega teistest farmidest/sulgudest (kasutada sektoriteks jaotatud veoruumi);
annaabi.ee 
