12. Mis on veoleping? Millal see osutub sõlmituks? Keegi kohustub vedama midagi/kedagi. Veoleping loetakse sõlmituks kauba vedamiseks vastuvõtmise hetkest, mida tõendab kauba veoks vastu võtnud jaama kalendritempli jäljend saatekirjal. 13. Nimeta rahvusvaheliste raudteekaubavedude olulisemad partnerriigid Eestile. Miks mingi riik on oluline? Venemaa - transiitkaup. 14. Põhjenda kaubavedude mahu vähenemist raudteedel Eestis. Masu mõjutas, halvad suhted Venemaaga, veoraha x2, 15. Millised muudatused veoettevõtte majandamises toovad kaasa kauba kõikuvad vood? Kütuseaktsiisi soodustuse kaotamine ja vaguni väljastatuse kehtestamine 16. Nimeta kaubaveo alustamiseks vajalikud eelnevad tingimused raudteeveo kliendile. 17. Mille alusel koostatakse veoplaan? Kellele ja milleks see on vajalik? Vedaja koostatud veoplaani alusel teostatakse kaupade vedu raudteel. Eesmärk on teha
Eesti riigi sisevedu autokaupade veol toimub võlaõiguseseaduse(VÕS) kaubaveolepingu seaduse alusel. Sisuliselt on see seadus sarnane CMR konvensiooniga. Tähtsamad erinevused on järgmised : · Vedaja vastutuse suurus hilinemise korral on kuni kolmekordne veotasu. · Pretensioonide esitamine varjatud vigastuste korral peab toimuma 7 päeva jooksul. · VÕS-is on peatükk pandiõigus, see tähendab vedajal on õigus kaup enda valdusesse seniks kui talle makstakse veoraha. Kui vedaja poolt määratud tähtajaks veoraha ei tasuta siis on vedajal õigus kaup maha müüa. · VÕS-is on ka kolimisteenuse peatükk . 1. Üldtingimuste eesmärgiks on : · Lepingujärgse vastutse tekkimine osapoolte vahel. · Veose eest vastutuse ülemineku aja koha kohta veoahelas. · Erinevate tegevuste konkretiseerimine. · Luua arusaam terminoloogiast. 2. Reguleerida protsesse veoahelas, mida seadusandlusega ei ole reguleeritud.
AWB (lennuveokiri) – kaubaveo lepinguks on AWB (air waybill), mis sätestab veo tingimused ja poolte õigused ja kohustused sh vedaja piiratud vastutuse ca 17 SDR (ca 21,7 EUR) brutokilo kohta. AWB kehtib kuni kaup on saajale või saaja esindajale sihtkohas üle antud. Hetkel veel AWB paberkandjal, kuid IATA töötab üleminukaga paberivabale süsteemile e-freight, mis peaks rakenduma 2016. aasta jooksul. FCL (täiskonteiner) – (full container load) veoraha arvestamise ühikuks on konteiner LCL (osakonteiner) – (less than container load) sega-/tükikaup, veoraha arvestamise ühikuks on arvestuslik maht W/M (weight or measurement). LCL saadetisi konsolideeritakse FCLi (kui on piisavalt mahtu). 20DC (20-jalane kuivkaubakonteiner) 40DC (40- jalane kuivkaubakonteiner) TEU (20-jalane konteiner, konteinerveo mõõtühik) – (twenty-foot equivalent unit) 1 TEU ja 40-jalane konteiner = 2 TEU
kakaouba kottides 1,92-2,4; puuvill pallides 1,39-4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel on S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil Ülesanne. Laev võib peale võtta 6000 t kaupa, laeva lastiruumide mahutavus on 14400 CBM. Laevale tahetakse laadidakaupa, mille S.F on vastavalt 3,3. Milline on lastitava kauba mass? Lahendus. 14400⁄3,3 = 4363,64 6.Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) – suure stoovimisteguriga last, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga 1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem, kuid mahulastiks võivad olla ka rasked, kuid keeruka veoühikud, mis võtavad enda alla palju ruumi. Raske last (deadweight cargo). Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t (40 cu FT / tonn) 7.8.9Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? Lastiruumi kao leidmine, ülesanne.Lasti
pealelaadimiseks ja sihtkohas samuti (4 päevaks) kauba mahalaadimiseks, kui vedu toimub selle laevakompanii liini kasutades. Ekspedeerimis- ja veofirmad arvestavad konteineri üüri veopakkumisel hinna sisse. Lisaks üürirahale arvestatakse lisakulusid seoses konteinerite ümberpaigutamisega ja käsitsemisega. Maanteeliikluses tuleb kliendil maksta nii täis- kui ka tühja konteineri veo eest. Raudteel sõltub täiskonteineri veohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb tasuda veoraha keskmiselt pool täistariifist. Kaubaaluste kasutamine: · võimaldab kaupu transportida ja käsitseda kompaktsena · võimaldab moodustada kaubast pakkeühikuid · aitab kaitsta kaupa vigastuste eest Standardiseeritud kaubaaluste kasutamine võimaldab koormate moodustamisel täita efektiivselt koormaruumi ja saada hea täiteaste. Samuti vähendab kaubaaluste kasutamine veoprotsessi käigus kaupade liikuma hakkamise võimalusi koormaruumis ja välistab koorma raskuskeskme nihkumise.
Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu arvutamisel aluseks veetavad kaubatonnid, on veotasu arvutamine kaubatonni keskmise veotariifi alusel vedajale kahjumlik. Kui aga laadida treilerile näiteks metalltooteid, mille puhul jääb suurem osa poolhaagise ruumalast kasutamata ja võtta veotasu arvestamisel aluseks kauba kuupmeetri keskmine veotariif, on ka sel juhul vedu kahjumlik. ARVESTUSLIK KAAL- veoraha aluseks olev kaal, mil lastiruumi mahutavus kuupmeetrites või laadimismeetrites on teisendatud arvestuslikeks kilodeks. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud tonnkilomeetri kohta. CMR- rahvusvaheline maanteekonventsioon, peamiseks ülesandeks on
Tihti tuuakse eraldi välja dokumentide vormistamise tasud (documentation fee) ja konossemendi väljastamise tasu juhul, kui mereveohind ei sisalda laadimisi. Omaette kategooria hinnapakkumises moodustavad lisatasud (surcharges), mida kehtestavad laevaliinid kaitsmaks end erinevate, vedude kulukust mõjutavate lühiajaliste mõjude eest. Kuigi laevaliin võib mitte muuta mereveo hinda pika perioodi jooksul, võib klientidelt küsitav veoraha muutuda (tavaliselt siiski mitte tihedamini kui kord kvartalis). Sellised lisatasud võivad olla fikseeritud summana konteineri kohta, summana TEU kohta või suhtarvuna mereveo hinnast. Vahendusteenuste pakkujad Laevaoperaator on isik või grupp töötajaid, kelle tööks on laeva ekspluatatsiooni korraldamine. Lähtuvalt prahilepingust korraldab laevaoperaator laevareisi ja laeva tööd. Laeva erinevate töökorraldusvormide ja tšarterite puhul on laevaoperaatori kohustused
ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t 8. Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? 9. Lastiruumi kao leidmine, ülesanne. 10. Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 11. Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)
Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestuslikku kaalu kasutatakse nii vedude efektiivsuse mõõtmisel kui veoraha arvestamisel. Paljud kaubaveoteenuse osutajad pakuvad veotariife lähtudes saadetise arvestuslikust kaalust. Kaubasaadetiste arvestuslik kaal arvutatakse järgnevalt: Autotransport 1 cbm = 333 kg; 1 laadimismeeter = 1850 kg; 1 EUR alus = 740 kg 1 EUR alus = 0,4 laadimismeetrit; 1 FIN alus = 1000 kg;1 FIN alus = 0,5 laadimismeetrit Lennutransport: 1 cbm = 167 kg. Meretransport (LCL): 1 cbm = 1000 kg 21. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse?
Võimaldab kasutada kõiki veoviise Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud) Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas Müüjal puudub veolepingu kohustus CPT – Carriage Paid To (named place of destination) Kasutusel kõigi veoviiside puhul Kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole Müüja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination) Kasutatakse kõigi veoviiside puhul Kaup kindlustatakse ostja kasuks minimumkattega veokindlustusega Müüja peab sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtkohani ostja maal
Konteineri võib osta, liisida, üürida ühekordseks või pikaajaliseks kasutamiseks. Konteinereid üürivad laevakompaniid, raudtee ja teised veo- ning ekspedeerimisfirmad. Laevakompaniid annavad kliendile tavaliselt teatud ajaks, näiteks 4 päevaks, tasuta konteineri kauba pealelaadimiseks ( samuti 4 päevaks), kui vedu toimub selle laevakompanii liinil. Raudteel sõltub täiskonteineriveohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb tasuda veoraha, mis on keskmiselt pool täistariifist. Maanteeliikluses tuleb kliendil maksta nii täis- kui ka tühja konteineri veo eest. Konteineri üürimisel arvestavad ekspedeerimis- ja veofirmad konteineri hinna veohinna sisse. Lisaks üürirahale võetakse tasu konteinerite teisaldamise ja käsitsemise eest. Konteinervedude eeliseid: 26
ELEA üldtingimused 2000 (6) · Kauba kaotsimineku või kauba väärtuse vähenemise eest makstavat hüvitist arvutatakse kaubaarves märgitud väärtuse alusel, kui ei tõendata, et kauba turuväärtus või kauba ülevõtmise ajal ja kohas sama liiki ja tüüpi kauba väärtus erines kaubaarves märgitud väärtusest. · Hüvitist ei maksta antiik- ja tundeväärtuse ega muu erilise väärtuse eest. · Peale eespool nimetatu hüvitatakse ka kaotsiläinud kauba veoraha, tollimaksud ja muud veoga seonduvad kulud. · Ekspedeerija ei ole peale eespool nimetatu kohustatud maksma muud hüvitist näiteks saamata jäänud tulu, turuosa kaotuse või muu kahju eest. · Kauba kahjustumise korral hüvitatakse kauba väärtuse vähenemine. · Kui ekspedeerija on täielikult hüvitanud kauba väärtuse, võib ta soovi korral kauba omandiõiguse üle võtta. 9.05.2010 Transport ETV0120 77
- Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud) - Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus - Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas - Müüjal puudub veolepingu kohustus CPT – Carriage Paid To (named place of destination) - Kasutusel kõigi veoviiside puhul - Kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole - Müüja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani - Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination) - Kasutatakse kõigi veoviiside puhul - Kaup kindlustatakse ostja kasuks minimumkattega veokindlustusega - Müüja peab sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtkohani ostja maal
on ülemaailmselt kasutatavad veoühikud ja tänu masstootmisele on nende hinnad soodsad. Üldiseks kasutusartikliks muutumisega on konteinerite mõõtühikuks saanud TEU-nime- line ühik (twenty feet equivalent unit). Ühele TEU-le vastab 20 ft konteiner, 40 ft = 2 TEU jne. Tänapäeval peetakse ka veoraha arvestust TEU-des. Vähem kasutatakse neljakümnejalase kon- teineri ekvivalentühikut FEU (forty feet equivalent unit). Vahetuskered Vahetuskere (swap body) on Euroopas kasutatav konteineri liik, ISO konteineri ja poolhaagise
Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega. Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veoraha. Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtaja möödumisest 30 päeva jooksul või kui tähtaega ei kooskõlastatud – 60 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast alates, on kauba kaotamine vaieldamatu. Vedaja võib laadida maha, hävitada või kahjutuks teha kaubad, mille ohtlikkusest ta ei olnud teadlik. Peale selle vastutab saatja kaupade veoks andmisel ja veol tekkinud kõigi kulude ja kadude eest. 101. Vedaja vastutus on maanteetranspordis piiratud konstandiga 8,33 SDR /kg
annaabi.ee 
