Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja linnavalitsustes, ...
Venestamine Aleksander III hakkas läbi viima venestamist. Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kiri...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. ...
19. sajandi teisel aastakümnel (1819 a) muutus põhjalikult Eesti põlisrahva õiguslik olukord, sest talupojad vabanesid pärisorjusest. Sellega kaasnes eestlaste iseteadvuse tärkamine ja rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta a...
endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii. Pakkudes aadlikele kogu seda mugavust, et elu jätkus sama rada, on eestlastele väga kasulik, sest tänu sellele jäi ära Eesti ala venestamine, mis omakorda tähendab seda, et säilis siinne kultuur ja rahvuslik omapära. Minu arvates tuli tollipiiri alles jätmine eestlastele vägagi
ning eestlane kaotas peaaegu igasugused võimalused saada endale linnakodaniku staatus. Vaadates muutusi tolleaegsete Balti alade põliselanike elus, võib öelda, et Balti erikord ei olnud nende jaoks sugugi hea. Samas, kui vaadelda näiteks eestlasi kui üht tervikut, eriti tänapäeval, siis ei tohi Balti erikorra sisseviimist alahinnata. Tänu Balti erikorrale suutsid eestlased säilitada oma kultuurilise eripära ning pääsesid aktiivsest venestamisest, mis oli levinud teistel Venemaa vallutatud aladel. Kui käsitleda veel Venemaa, kui Balti erikorra sisseseadja, vaatevinklist siis tänu sellele, et Balti aadlile ja üldse Balti aladele anti küllaltki suured õigused, õnnestus Venemaal tolleks momediks vältida uut sõda ning säilitada seda territooriumi enda valduses. Kuid pikemaajalisest perspektiivist vaadatuna tundub, et see ei olnud kõige õigem samm. Kui Venemaa oleks rohkem tähelepanu pööranud kohaliku rahva
Prantsusmaa. Probleeme tekitasid erinevad eluolud, SLV's elati paremini kui SDV's. Gorbatšov tahab NSVL'i moderniseerida, kuid ei oska seda teha. 23. augustil 1987 toimub väike miiting Tallinnas, kus räägitakse, et MRP’l olid salalepingud, millest ei olnud eelnevalt räägitud. Sai alguse MRP AEG (avalikustamise Eesti grupp) liikumine. 1988. aprl loominguliste liitude pleenum, kus kasutati glasnosti täiel määral. Räägiti venestamisest, Eesti arenguperspektiivitusest, arenguvõimalustest. 1988. suvel algas laulev revolutsioon. Juunis sõidab K. Vaino Moskvasse, ning Moskvast tuleb Eestisse Vaino Väljas. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega teatati, et Eesti seadused on ülemuslikud. Kuulutati välja üleminekuperiood. Liidulepingu kinnitamine pidi toimuma 1991. Kontrarevolutsioonilised jõud moodustasid riikliku erakorralise seisukorra komitee RESK, mida hakkas juhtima Janajev. 20
Venemaa võõrandamatu osa, loodi Eesti Vabariik taastati EV majanduslikult tasemelt oli Eesti võrdne majanduslik tase tunduvalt madalam Euroo Euroopa riikidega, sest sõda oli muutnud pa riikide omast riigid vaeseks · kasutati ära olukord, kus Venemaa/NSVL oli raskes seisundis: majanduses valitses kaos, impeeriumist püüdsid eralduda peale eestlaste ka teised rahvad, · pääseti suurriigi koosseisust, koos sellega ka venestamisest ja rahvuskultuuri hävita- misest, · eelnes rahvuslik ärkamisaeg, mis tõstis eestlaste rahvustunnet, · iseseisvumise nimel tegutsedes valitses erinevate poliitiliste jõudude vahel üksmeel. · pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte · riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta- nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele Riigieksamil esinenud küsimused 1
Luuletused on täis vastupanu ja kriitikat. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." Luuletused räägivad lähemalt kommunistlikust terrorist, küüditamistest, ühiskonna venestamisest, dissidentide jälitamisest, kultuuri kaotusevalust: ,,Suur moejuht", ,,Sa igavene, hele märtsipäev", ,,Istume laua juures", ,,Majaraamat", ,,Viina voolab karahvini suust", ,,Täie jõuga ma rusikas hoidma pean käe". TÄIE JÕUGA MA RUSIKAS HOIDMA PEAN KÄE, peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakünete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik.
6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juhtus head: 1) EÜS’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884 2) uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid 3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees” 7) Eesti noorte minek ülikoolidesse VENESTAMISEST ISESEISVUSENI 1. Millal avati taas Tartu Ülikool? Milliseks kujunes ülikooli tase? Too näiteid. 1808. avati taas Tartu ülikool. Ülikooli tase oli kõrge. Enamik õppejõude, kes olid väga head, olid pärit välismaalt, enamasti Saksamaalt. Seal tegelesid teadusmaailmas tunnustatud inimesed ning sellest sai kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond, mis hiljem
Kaupmeeste tulek Hansaliidu teke siinsetele Kadus vabadus, sellega otsustusvabadus ja aladele. oma saatuse määramine) Eesti alad läksid ühtsesse kaubandusruumi. Tõi kaasa pärisorjuse. Areng - põllutööriistade paranemine. Koormised, maksud, kirikumaks. Haridus (hiljem). Muutusid kombed ja toodi kaasa uued Lääne ristusk päästis meid venestamisest. traditsioonid. Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. (haridus, teadus, kultuur euroopalikud). Ristirüütlite tulek oli kaugelt näha, kuna nende rüüd peegeldasid päikese käes ja alati tuldi suure lärmiga, hobuste kapjade klõbin kuuldus kaugele. Tavaliselt jälgisid poisikesed kõrgete puude otstes ja kui näha oli ristirüütlite tulekut, teatati külarahvale, kes siis varjusid linnustesse koos söögi ja loomade ja muu vajalikuga
Venemaa võõrandamatu osa, loodi Eesti Vabariik taastati EV majanduslikult tasemelt oli Eesti võrdne majanduslik tase tunduvalt madalam Euroo Euroopa riikidega, sest sõda oli muutnud pa riikide omast riigid vaeseks Sarnased jooned · · kasutati ära olukord, kus Venemaa/NSVL oli raskes seisundis: majanduses valitses kaos, impeeriumist püüdsid eralduda peale eestlaste ka teised rahvad, · · pääseti suurriigi koosseisust, koos sellega ka venestamisest ja rahvuskultuuri hävita- misest, · · eelnes rahvuslik ärkamisaeg, mis tõstis eestlaste rahvustunnet, · · iseseisvumise nimel tegutsedes valitses erinevate poliitiliste jõudude vahel üksmeel. · · pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte · · riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta-nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele
Positiivsed tulemused kaupmehed tulid, sellega Hansa Liit. Sellega rahanduslik kasum, kuid see oli vaid välismaalastele, mitte aga eestlastele. Eesti alad ühtsesse Euroopa kaubandusruumi. Areng põllutööriistad, haridus( enne 17ndat sajandit aga talupoegadeni mitte) tekkisid aga koolid linnades, algas haridutegevus. Geograafiliselt- ristiusk toodi läänest, see oli hea, sest see päästis meid venestamisest. Ristiusk oleks meie maale tulnud nii või teisiti ja oli hea see, et venemaa meile seda ei toonud. Vene õigeusu kirik oli venekeelne ja sellega sunniti keelt õppima. Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. Haridus, teadus, kultuur väga euroopalikud. Kõik positiivsed ilmingud aga on mõistetavad alles tänapäeval. Negatiivsed tulemused vabadus kadus ja sellega seoses oma saatuse määramine ja otsustusvabadus. Lõpptulemuseks pärisorjastamine. Ei kujunenud aga 13 sajandil.
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga, kus sätestati Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Lisaks eraldas Eesti ja Liivimaad luteri usk ning saksakeelne asjaajamine. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Liivimaa Euroopa kultuuriruumi, pääsesime venestamisest. Arenesime kiiremini võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Balti erikorra negatiivsed jooned olid: aadli piiramatu võim tp üle, pärisorjus, eestlaste õiguste maha surumine.1762.a tõusis troonile Katariina 2, kelle valitsusaeg tõi kaasa mitmeid muudatusi, soovides, et Eesti ja Liivimaa provintsid oleks tihedamalt impeeriumiga liitunud. (Balti poliitika elluviimine George Browne) 1783-1796
Vaatamata ägedale kihutustööle polnud õigeusku astujaid üle viiendiku rahvastikust. Rahvusliku liikumise aegne elavnemine oli venestamise ajal asendunud pettumusega. Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrb, kes asutas Tallinnas lehe ,,Valgus". 1880. aastate lõpus asus venestamist pooldama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha kasutegureid venestamisest. Ta sõdis laulupidude vastu ja kiitis igal pool venestamist takka. Ainsaks rahvusliku vaimu ärkvel püüdvaks ajaleheks jäi Hermanni ,,Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Eesti soost haritlaskonna kujundamisel omas suurt tähtsaust ka 1884 aastal tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Seal alustasid õppimist suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. Rasketele oludele vaatamata jätkus eestikeelne tegevus ka venestusajal.
Balti erikord Kõige rohkem võitsid Vene võimu tulekust siinsed Balti-saksa aadlikud, kes tänu allaandmisele saavutasid reduktsiooni tühistamise ja talupojad muudeti täielikult aadli feodaalomandiks. Taastatud Balti autonoomne maariik, mille õigused Vene riigis tugevnesid – oli peaaegu iseseisev riik, arvestamata käibivat Vene rubla ja riigis asuvat Vene sõjaväge. Balti autonoomia oli kaudselt kasulik pärisorjadest eestlastele, kuna takistas meid venestamisest. (sisseränne-immigratsioon Venemaalt oli keelatud ja kohalik maamajandus tollipiiriga kaitstud) Kogu võim Balti maariigis kuulus rüütelkondadele, kelle liikmeteks olid vaid immatrikuleeritud aadlikud (olid kantud vastavasse aadlinimekirja e. aadlimatriklisse) Üleüldiselt oli sakslastel suur mõju Vene riigis kuna kuulusid enamasti Keisri õukonda ja täitsid sõjaväes kõrgeid aukraade. (ohvitserid) Põllumajandusel läks 18.saj
võita baltisaksa aadli poolehoid. *Sisu: Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks luterlus, saksakeelne asjaajamine, tollipiir. *Kõige kasulikum oli see mõisnikele, sest tagastati kõik Rootsi poolt rajatud mõisad, taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk *Positiivsed tagajärjed eestlaste jaoks: pääseti vene kolonisatsioonist ja venestamisest, säilis eesti keel ja kultuur, püsis seotus Lääne-Euroopaga. *Restitutsioon riigistatud maade tagastamine *Aadlimatrikkel rüütelkonna liikmete nimekiri (aadli suguvõsa nimekiri) Katariina II Venemaa keisrinna alates 1762. *Seadis sisse uue asehalduskorra uus halduskorraldus Balti kubermangudes 1783, mis kaotas Balti erikorra, seadis sisse uue administratiivse jaotuse. Juurde tulid Paldiski jaVõru
Sinna põgenes veel palju teisi tiibetlasi, tekkinud on päris suur kogukond Põhja-Indias. 29.03.10 Eesti taasiseseisvumine Eesti NSV N. Karotam; J. Käbin; K. Vaino juhid või siis nagu esimehed. 1950. aastal muutus Eesti jaoks: need, kes varem juhtimises osalenud olid kõrvaldati ning võim läks Venemaa eestlaste kätte ja terve rida kultuuriloomingut mõisteti hukka ja kaotasid avaldamisvõimaluse. Karl Vainoga seoses võib rääkida venestamisest: soositi vene keelt, rohkem tunde koolis. Eestis algas massiline kolhooside rajamine 1949. aasta kevadel pärast märtsi küüditamist. Inimesed kartsid uut küüditamist ja ühinesidki kolhoosidesse. Raskustest tulid kolhoosid välja umbes 1955.-58. aastatel. Põllumajandusele iseloomulik oli kolhooside, sovhooside liitmine, tekkisid hiigelettevõtted. Nende peamine eesmärk oli varustada NSVL turgu liha ja piimaga. Eeskätt suurlinnad
annaabi.ee 
