ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-1993 « » ()
REFORMATSIOON Ecclesia semper reformanda Kirik vajab alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest.
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita.
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512
sõdalaskogukondi. Maalingutel on näha maha võetud paid, sinikaid ja vereojasid mis uuesti 400 aaastat hiljem 1960.a. rohkelt erinevaid seletusi on pälvinud. Hispaanlased hävitasid kristluse-eelseid pühamuid ja templeid ning püstitasid kohalike elanike abiga suured ristid mille suurus ja skulptuurne stiil tõendasid, et muistsed uskumused ja tavad on säilinud ja arenevad edasi. Ristidele, mis asetsesid pühakujude kohtades , omistasid põlisrahvad maagilist jõudu. Nad asetasid ristide lõikepunkti obsidiaanist kettaid, mille dekoratiivse musta kivi ilu imetlesid hispaanlased teadmata, et see püha kivi, mis kuulus Tezcatlipocale- saatanale keda nad ise kartsid. Hiljem kui viissada aastat on antud piirkonnas ka tänapäeval palju kultuuritavasid ja religioosseid rituaale mis on pärit nii rooma-katolikul kirikul kui ka põlistel Kolumbuse-eelsetel kujutelmadele tuginedes. Mehhiko edelaosas asub kõrgel
44, 45, 46, 48, 52, 52, 55, 56, 56, 62, 62, 65, 69, 71, 71, 71, 74, 74, 75, 75, 79, 79, 80, 82, 85, 86, 87, 91, 91, 95, 96, 98 Dixon-test Rlow=(x3-x1)/(xn-2-x1), n=60 -> Rlow=(4-0)/(95-0)=4/95=0,042 < Dkr=0,35 Rhigh=(xn-xn-2)/(xn-x3) = (98-95)/(98-4)=3/94=0,0319 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statilised hüpoteesid ja jaotused Tabel 1. Valim xi-juhuslik arv, ni xi kordumiste arv n=60 xmin=0 , xmax=98 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 2282,92 0 1 0 0 84 2188,36 1 1 1 1 84 1916,68 4 1 4 16 84 1830,12 5 1 5 25 84 1745,56 6 1 6 36 84
11 . . : , , 1521 . 9836 . . : , , , . : , , , , . - - -
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal,
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma
K T p Pooep : : 1, 3 (Rahvuspüha): 24 (Riigipea): : (Riigikord) : : : 45 227 2 1450,2 681,6 : ; 768,6 : , , 50,5% , 20% , 9,2% ( 1521), 6,1% 1000 o : 318 (Euroopa suurlinnad Tallinna läheduses) 85 310 350 375 600 1050 1210 1395 . , . , , 11 700 , 50 000 , 17 000 , 17 000 , 800 , 600 , 100 . , "" . !!!
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo.
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pi
Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0 o 2 0 6 5 8 8 5 6 0 p 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 a 2 0 6 5 8 8 5 6 0 i 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 x 2 0 6 5 8 8 5 6 0 Kokku 20 0 60 50 80 80 50 60 0 27.09.2012 x Kesk 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 20 Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0
Das heutige Estland ist ein offenes, liberales und lebensbejahendes Land. Fläche: 45 227 km² Die Zahl der Inseln ist 1521. Die größten Inseln sind Saaremaa, Hiiumaa und Muhu. Administrativ besteht das Territorium Estlands aus 15 Landkreisen. Gesamteinwohnerzahl Estlands ist 1,361 Millionen. Die Hauptstadt ist Tallinn (auch als die ehemalige Hansestadt Reval bekannt) mit 397 000 Einwohnern. Die Amtssprache in Estland ist Estnisch. Vielen Dank ! Kätlin Tammeveski Tallinn 2012
16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi, kartulit, tubakat jne, samuti ka haigusi. Haiguste pärast tööjõud kaotati, selle taastamiseks hakati orje sisse tooma. Tekkisid kolooniad ehk asumaad. Kolooniaid valitsesid keskvõimu poolt ametisse nimetatud ulatuslike volitustega asevalitsejad ehk kubernerid. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cortes.j pg/200px-Cortes.jpg
Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507
Ettekanne Aleks Aasaru XI klass Loo Keskkool Matthias Grünwald (14701528) Sündis ja kasvas Matthias Grünewald oli Würzburg´is Nürnbergi teine suurmeister lähedal Albrecht Düreri kõrval Aastast 1501 kuni 1521 XVI sajandil oli ta töökoja omanik Grünewaldi tegelik nimi Seligenstadtis oli Mathis Gothart Peateoseks maalingud Keskaegne meeleolu, Isenheimi kloostri kiriku tegelaskujud ja kahe tiivapaariga altaril kompositsioon Altaril on näha sünge Uusaegne kehade tühi maastik ja tumeda ruumilisus ja naturalism taeva foonil kujutatud ristilöödu Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena Paremal seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale Grünewaldi looming
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607
Презентация Моя родина-Эстония 08.05.2015 Эстония ● В Северной Европе, на берегу Балтийского моря ● Финляндия, Латвия, Россия, Швеция Эстония Эстония ● Парламентская республика ● Членом Европейского союза и НАТО ● 45 000 km² ● 1 311 870 человек Эстония ● Таллинн ● 47 городов ● Таллинн, Тарту, Нарва, Кохтла-Ярве, Пярну Эстония Климат Эстонии ● Морской климат ● Зимой-морожы ● Летом-жара ● Времени года Климат Эстонии Министры ● Премьер-министр-Таави Рыйвас
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks, hiljem lavastatakse, ooperi aari
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivimaale
Laigud ümbritsetakse grafiitpliiatsiga tõmmatud ringidega. Ninhüdriin ja aminohape reageerivad omavahel leeliselises keskkonnas, andes produktidesk H2O, CO2, RCOH, aspargiini puhul oranzikaspruuni, proliini ja hüdroksüproliini puhul kollase ning ülejäänd teiste aminohapete puhul sinise või lilla värvusega ühendi. Katseandmed ja nende töötlus: Katse aeg: 19. 03 2007 10.30 12.00 Ruumi keskmine temperatuur: 22 oC Allaniin: lx1 = 0,9 cm W1: = 0,3 cm Arginiin: lx2 = 0,3 cm W2 = 0,3 cm Seriin: lx3 = 0,6 cm W3 = 0,4 cm Fenüülalaniin: lx4 = 1,95 cm W4 = 0,3 cm Uuritav lahus B: lx5 = 0,65 cm W5 = 0,3 cm lx6 = 1,95 cm W6 = 0,3 cm lx7 = 0,65 cm W7 = 0,3 cm lx8 = 1,90 cm W8 = 0,25 cm Lahustifrondi kaugus stardijoonest: lf = 4,2 cm Liikuvusteguri (Rf) välja arvutamine valemi järgi Rf = lx / lf. Rf1 = 0,9 / 4,2 = 0,21 Rf2 = 0,3 / 4,2 = 0,07 Rf3 = 0,6 / 4,2 = 0,14 Rf4 = 1,95 / 4,2 = 0,46
Saabas EELARVESTAMISE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1.DETAILNE PAKKUMISEELARVE................................................................................................4 2.AJA- JA MAKSEGRAAFIK..........................................................................................................15 2.1.Ajagraafik.................................................................................................................................15 2.2.Maksegraafik......................................................
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Soolade hüdrolüüs töö nr. 8 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655 Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 24.10.10 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VIII Soolade hüdrolüüs Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia neli katset. Katses 1 tuli teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks tuli võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav
Arti Hunt IT-14E The Republic of Estonia is a country in Northern Europe. Estonia is located on the eastern coast of the Baltic Sea. The capital of Estonia is Tallinn Estonia has an area of 45 227 km2 In Estonia, there are about 1 340 021 people The colours of Estonian flag are blue, black and white National flower is cornflower National bird is swallow National stone is limestone National anthem is ,,Mu isamaa , mu õnn ja rõõm’’ National Coat of Arms is a golden shield which includes three lions in the middle, with oak branches along the side of the shield. Estonia has 1521 islands and the biggest of them are Saaremaa and Hiiumaa. Estonia is divided in to 15 different counties. The biggest cities in Estonia are Tallinn, Tartu , Pärnu, Narva In Tartu there is the biggest and oldest University in Estonia Suur Munamägi is the highest peak of
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus
Renessanss Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
