Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene keele käänete tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
millestki, kääneteVene keele käänete tabel - - - - - - . . . . . . - - - .. ? - --- - - - - - - - - ? - - - - - - - - - - - - -() - .. (seest), (pealt), (eemale), (millenigi), ?
Vene keele käänete tabel - - - - - - . . . . . . - - - .. ? - --- - - - - - - - - ? - - - - - - - - - - - - -() - .. (seest), (pealt), (eemale), ? - - - - - - - - - --- (millenigi), - (tagant), - (alt), ? - - - - - - - -
Vene keele käänete tabel Пад Предлоги Вопросы Единственное число Ainsus Множественное число Mitmus еж Eessõnad Küsimused Мужской Средний Женский Прилаг Существительное Kää Meessugu Kesksugu Naissugu Oma- Nimisõna ne При- Суще- При- Суще- При- Суще- dus-
Vene keele käänete tabel Падеж Предлоги Вопросы Единственное число Множественное число Мужской Средний Женский Прилаг Существительное При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. ствит. лаг. ствит. лаг. ствит. Муж- Сред- Жен- ской ний ский И.п.
- ainsus - mitmus küsimused m.s k.s. n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - - -
21 10 000 22 100 000 23 1 000 000 24 1 000 000 000 1. 12. 2. 13. 3. e 14. 4. 15. 5. 16. 6. e 17. 7. 18. 8. 19. 9. 20. 10. 21. 11. 22. 2. - mitmus (mees s) (nais s) (kesk s) - - - - - - - - - - : : : - - - - NB! - -
, (ainsus) Käänded Küsimused Om.s. (meessoost) (kesksoost) (naissoost) - - - . . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - - - -() ? mis?
Единственное число (ainsus) (mitmus) Множественное число Вопросы Küsimused Падежи Käänded Eessõnad Мужской (meess.) Средний (kesks.) Женский (naiss.) При- Существительное (nimis.) Предлоги При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. Муж- Сред- Жен-
Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega + omadussõna käänamine 1. Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23. Mit-koos 24. Nach-peale 25. Seit-alates 26. Von-seest, käest 27. Zu-juurde Kooli vastas- Der Schule gegenüber. Peale kooli- Nach der Schule. Hoolimata halvast ilmast-Trotz des schlechten Wetters. NOMINATIV N Der groSe Mann Kes?Mis? AKKUSATIV A Den groSen Mann Keda?Mida? DATIV D Dem groSen Mann Kellele?
Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), , ? (eemale), , ? (millenigi), - (tagant), - (alt), (lähedal), (juures), (ümber), (keskel),
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad
poest mööda past the shop TEGUSÕNAD EESSÕNAGA take care of hoolitsema kellegi eest care about hoolima kellestki care for soovima midagi take part in osalema worry about muretsema apply for kandideerima get off (the bus, train) maha minema got on (the bus, train) peale minema speak about rääkima millestki speak to rääkima kellegiga speak on the phone rääkima telefoniga apologise for / about vabandama millegi pärast send by fax/email saatma faksiga/epostiga suffered from kannatama millegi all listened to kuulama midagi focus on keskenduma millelegi belong to kuuluma kellelegi wait for ootama kedagi deal with tegelema millegiga
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13
Against Millegi vastu Along Piki, pikuti, mööda At Juures, millegi suunas, teataval ajal, mingis olukorras Before Millegi/kellegi ees, ette, enne midagi, kedagi Behind Millegi/kellegi taga, taha, järel Between Millegi/kellegi vahel By (bike) Jalgrattaga Down (the stairs) (Trepist) alla During Kestel For Kellegi/millegi jaoks From Millestki peale, millegi juurest In Sees, sisse, seas In front of Ees Inside Sees, sisse Into Sisse Like Nagu Near Kellegi/millegi juures, lähedal Next to Kellegi/millegi juures, lähedal, kõrval Of Väljendab lahutamist, päritolu, materiaalset kosseisu, omadust Off Pealt On Millegi peal, peale Onto Peale On top of Millegi tipus
Against Millegi vastu Along Piki, pikuti, mööda At Juures, millegi suunas, teataval ajal, mingis olukorras Before Millegi/kellegi ees, ette, enne midagi, kedagi Behind Millegi/kellegi taga, taha, järel Between Millegi/kellegi vahel By (bike) Jalgrattaga Down (the stairs) (Trepist) alla During Kestel For Kellegi/millegi jaoks From Millestki peale, millegi juurest In Sees, sisse, seas In front of Ees Inside Sees, sisse Into Sisse Like Nagu Near Kellegi/millegi juures, lähedal Next to Kellegi/millegi juures, lähedal, kõrval Of Väljendab lahutamist, päritolu, materiaalset kosseisu, omadust Off Pealt On Millegi peal, peale Onto Peale On top of Millegi tipus
,,,,, ,,, ,. ,,,. NB! (eluta) , ,.. , , , . .Kui ei tea mis soost sõna on,kui ta lõpeb pehmendusmärkiga ja on ühesugune järelliide, vaata sõnaraamatust ja jäta meelde. - , - . . Nimisõna arvukategooria. : .Vene keeles on nimisõnal kaks arvu:ainsus ja mitmus. Mitmuse moodustamine. . . Ainsus. Mees-ja naissoost. Kesksoost sõnad. Kesksoost sõnade lõpus 1. on o.(kui tüvelõpu - konsonant on
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kestvat aega, näiteks see, hear,
(? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ?) () millegi pealt kusagilt; aeg millegi seest kusagilt; materjal kellegi-millegi juures; kellegi-millegi lähedal, läheduses; aeg, hulk, määr ilma kelleta-milleta; (kella) aeg (liikumise) lähtekoht kellegini-millegini kellegi-millegi jaoks pärast; järel ümber (ringi) kellegi-millegi vastas lähedal(tähenduses 'mitte kaugel') ajal keskel kellegi-millegi suunas mööda keda-mida; millegi vahendusel; perioodiliselt; põhjusel, tõttu sisse(kuhu?); (kella) aeg peale(kuhu?); ajavahemik üle; pärast(ajavahemik) läbi taha(kuhu?) alla(kuhu?) (? ? ? ?) (koos) kellegagi-millegagi; kaasas kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kelelgi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellegi-millegi taga () kellest-millest
C(O) Millegi pealt, kusagilt M.S. , K.S. () () aeg N.S. () () Mitm. () (, ) Millegi seest, kusagilt materjal Kellegi-millegi juures Kellegi millegi oma Lähedal, läheduses Aeg, hulk, määr Ilma kellete-milleta (kella)aeg (liikumise) lähtekoht Kellegini-millegini Kellegi-millegi jaoks Pärast järel Ümber(ringi) Kellegi-millegi vastas Lähedal (mitte kaugel) ajal keskel Kellegi millegi vastas M.S., K.S. ( ) ( ) N.S. () E () Mitm. () () Mööda keda-mida Millegi vahendusel Perioodiliselt Põhjusel, tõttu Sisse (kuhu?) M.S. Elus () () (kella)aeg K.S. . .
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas ? Kes häälik ? Mis juures,
hindavalt, ihaldavalt vaatama tuliseid süsi oma pea peale koguma – kellegi viha, kättemaksu enda peale tõmbama, kelleski enda vastu viha, pahameelt kasvatama keel jääb suulakke – kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua või keegi ei saa erutuse või vapustuse tõttu sõna suust ninapidi vedama – petma, tüssama süda tilgub verd – kellelgi on kellestki või millestki väga kahju, keegi elab midagi raskelt üle hinge heitma – ära surema hinge kallal närima – näägutama, tänitama, alailma õiendama hinge kinni pidades – eriti suure tähelepanu või põnevusega hinge lõikama – kedagi valusalt või solvavalt puudutama hinge mitte mahtuma – mingi olukorra, asjaolu, mõttega vms mitte leppima hinge peal olema – kedagi vaevama, rõhuma, muretsemiseks põhjust andma, piinlema
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu. Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki, (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, : kohalekohalkohalt; pealepealpealt; etteees
: : 7,8,9,10,11,12 : EESSÕNADE TÄHENDUS GENITIIV · · ILMA · · PIKI · · ASEMEL · · ÜMBER(RINGI) · JAOKS, TARVIS · · KUNI · · SEEST, SEAST · · PEALE... · · LÄHEDAL, JUURES · · JUUREST · · · PÄRAST, PEALE · · VASTU · · VASTAS · · PÄRAST, NIMEL · · KESKEL, SEAS · · JUURES, ÄÄRES · · LÄHEDAL · - · TAGANT, TÕTTU DAATIV · · TÄNU, TÕTTU · · VASTU, KIUSTE · () · JUURDE, POOLE · · VASTU (TULEMA) · · MÖÖDA, PÄRAST, TEEL AKUSATIIV · · KUHU, MILLAL · · KUHU, SAAV · · MILLE EEST · · KOHTA... · · LÄBI · · ÜLE, LÄBI, KAUDU, PÄRAST INSTRUMENTAAL · · VAHEL · · KOHAL · · EES · · ÜHE
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mir hinter-taha, taga sinu taha-hi
essiiv ilmaütlev 13. lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14. - - komitatiiv viisiütlev*** 15. jalan -n instruktiiv Ainsusest Kääne Mitmus Tunnus erinev lõpp nimetav 1. lahjakkaa/t tytö/t (ains. tüvi) -t nominatiiv lahjakkai/den tyttöj/en -i, -j omastav -en, -den (-tten), 2. (-tten) tyttö/in (ains. tüvi)
DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju?
Präpositsionen (eessõnad) Präpositsionen mit Akkusativ und Dativ wo? (kus?) Dativ wohin? (kuhu?) Akkusativ an ääres, äärde an dem Fenster an das Fenster am ans auf peal, peale auf dem Tisch auf den Tisch hinter taga, taha hinter dem Haus hinter das Haus neben kõrval, kõrvale neben der Tür neben die Tür in sees, sisse in dem Zimmer in das Zimmer im ins über kohal, kohale über dem Bett über das Bett über die Brücke (üle silla) unter all, alla unter dem Stuhl unter den Stuhl vor ees, ette vor der Klasse vor die Klasse zwischen vahel, vahele zwischen dem Buch zw
Tagasõnad () 5.klass Tagasõnad () 5.klass KUS? ? KUHU? ? KUST? KUS? ? KUHU? ? KUST? ? ? ees - ette - eest ees - ette - eest taga - taha - tagant taga - taha - tagant peal - peale - pealt peal - peale - pealt kõrval - kõrvale - kõrvalt kõrval - kõrvale - kõrvalt juures , juurde , juurest juures , juurde , juurest all - alla - alt all - alla - alt ääres , äärde , äärest ääres , äärde , äärest üleval - üles - ülevalt üleval - üles - ülevalt vasakul - vasakule - vasakult vasakul - vasakule - vasakult paremal - paremale - paremalt paremal - paremale - paremalt kohal
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat beaten lööma, peks
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid teie olete Sie sind nemad on
Karina jätab koti sinna kust ta selle leidis. Marius tuli Karinale ja lapsele järele. Kui Pärt näeb musta Ford Mondeot keeldub ta kaasa minemast, sest tema ründajad olid sõitnud samasuguse autoga. Marius viis Aapi ning Karina enda majja, mis asus järve kaldal. Ta juhatas nad väikesesse kuid hubasesse tuppa esimesel korrusel. Marius ise elas maja teisel korrusel. Majas elasid veel Eero, Helen ja Anett.. Majas oli veider süsteem. Liikumist oli väga vähe, samas puudus polnud millestki. Külmkapp ja sahver olid toitu täis. Omavaheline suhtlus ning ka suhtlus välismaailmaga oli minimaalne. Tundub nagu aeg seisaks selles majas. Maja taga puude all seisab suur suletud furgooniga veoauto, mis ei ole Karina majas viibimise ajal kordagi liikunud. Õhtuti kui Aap on magama jäänud on Karinal võimalus järve ääre käia. Ühel õhtul taas järve äärde minnes kohtab ta seal tüdrukut. ( Raamatus lehekülg 123 - .126) Tundub nagu tuleks tüdruk otse veest
annaabi.ee 
