Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ VEINI VEAD JA SELLE ÄRA TUNDMINE Referaat Juhendaja: Regina Paeste Rakvere 2010 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Oksüdeerumine........................................................................................................................... 4 Kuidas veini säilitada?................................................................................................................ 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Sissejuhatus Paljud meist ei saa arugi, et joovad tegelikult nn veaga veini st veini lõhnas või maitses või mõlemas esineb suurem või väiksem defekt, mida ei...
1.Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), mõõteseadmed, tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. töövahendid ja kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Seejärel taas juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärg...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks ...
Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetule...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kol...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine töö nr. 4 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 23.10.2015 1. Töö eesmärk CO2 molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (306 cm³), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm³), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat: 2) Kasutatud ained: CO2, kraanivesi 3. Töö käik 1) Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud kuiva kolvi ( 306 cm³). Tegin kolvi kaelale viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minut...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid ja ained Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO2 ja H2O Töö käik Kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhute...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 20.10.2011 03.11.2011 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö lühikirjeldus Kõigepealt kaalusime tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm 3 kuiva kolvi m...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutusel on erinevad ideaalgaaside seadused ja nende abil leitakse süsinikdioksiidi molaarmass. Leida tuleb CO2 tihedus kolvis normaaltingimustel kasutades gaaside absoluutse tiheduse (1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel) valemit: M gaas [ g / mol ] ° = g / dm 3 [ 3 22,4 dm / mol ] Leida tuleb gaasi maht normaaltingimustel (normaaltingimused: temperatuur = 273,15K, rõhk = 101325 Pa), (Abiks: Boyle'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga, Charles'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga) PVT ° V°= P°T Leitud mahu ja tiheduse ab...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoornetöö1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Tööeesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon,korgiga varustatud seisukolb (300cm3),tehnilised kaalud,mõõtesilinder(250cm3),termomeeter,baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300cm³ kuiv kolb (mass m). Kolvi kaelale teha viljapliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. ...
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Kippi aparaat või CO2 balloon; · korgiga varustatud seisukolb (300 cm3); · tehnilised kaalud; · mõõtesilinder (250 cm3); · termomeeter; · baromeeter. Töö käik. · Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). (Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.) · Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. · Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). ...
Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2, Töö käik 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~ 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Balloonist juhin kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgen kolbi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (mass m2). 4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgen korgig...
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata kons...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine 2. Sissejuhatus definitsioonid ja valemid Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi¹: tempe...
Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine moleklid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata- ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppeliselt nn normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 oC) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Aga gaasiliste ainete mahtu võib väljendada ka standardtingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 oC) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Boyle’i – Marionette’i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). P1 V2 ── = ── P V = const P2 V1 Gay – Lussac’i seadus Konstantsel rõhul kindla koguse gaasi maht on võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V V...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti välte...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300cm3 kui kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 5 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhti...
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi.Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile: ...
Laboratoorne töö nr.1 Süsinikdioksiid molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Eksperimentaalse töö käigus tuli leida süsinikdioksiidi molaarmass kolmel viisil: · Gaasi suhtelise tiheduse valemi abil. · Moolide arvu kaudu (V0CO n CO M CO). · Kasutades Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus: Õhumaht kolvis normaaltingimustel: Mass: Gaasi absoluutne tihedus: Gaasi suhteline tihedus: Suhteline tihedus õhu suhtes: Suhteline viga: Moolide arv, kui V0 on gaasimaht kas normaal- või standardtingimustel. Moolide arv: Clapeyroni võrrand: R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: ...
Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Nimi, Rühm, Matrikli nr. Õppejõud: Nimi Aeg: kuupäev Ülesanne Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik/Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Juhin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgen kolvi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (m2). 4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täien...
Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis s...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) ...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit. Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides saab Seost kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1, temperatuur T1) teistele (P2, T2), sealhulgas ka normaal...
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Sissejuhatus Ideaalgaas-oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel: temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel 101 325 Vm= 22,4·-------...
Süsinikdiokssidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis. Leida tuli seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida tuli ka gaasilise aine molaarmassi, kasutades kolme erinevat meetodit, nendeks olid molaarmassi leidmine kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit, moolide arvu ja Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus Gaasi suhteline tihedus: m1 M 1 D= = m2 M 2 Gaasi absoluutne tihedus: g mol dm3 /¿ ¿ Vm¿ (¿¿ mol) M gaas ¿ ρ0=¿ Mass: m=ρ0 ∙V 0 Moolide arv: 0 3 ...
Laboratoorne töö nr 4 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1).Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätk...
1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 2 VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niisku...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. mõhk =ρ0 õhk∗V 0 Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3=m1 – mõhk ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO =m2 – m3 2 ...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.Sissejuhatus Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata Ideaalgaas. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i ...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g · Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3 · Õhutemperatuur t0 = 294,95 K · Õhurõhk P = 100300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaa...
SISSEJUHATUS Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (0,987 atm;750 mmHg) Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. PVT 0 V0 P0T kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal j...
Ekperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk ja ülesanne Töö eesmärk on leida seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning määrata CO2 molaarmass. Sissejuhatus Ideaalgaas – Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata. Arvutuste jaoks on vaja viia gaasi maht normaaltingimustele. 1) Boyle’i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const 2) Charles’i seadus. Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga V T = const Nende kahe seaduse kombin...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda k...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Kippi aparaat on gaaside saamise seade, milles tahke aine reageerib vedelikuga. Kippi aparaat koosneb neljast osast: reservuaariga reageerimisanum, pika toruga lehter, kraaniga gaasiärajuhtimistoru ja vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis. ...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 10...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstants...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga: ¿ M ...
Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Kristhi Sassiad Saksamaa veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru õpetaja-metoodik Särevere 2011 Sisukord Sisukord........................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................... 3 Veinide eristamine........................................................... 4 Saksa veiniregioonid...................................................... 5 Viinamarjasordid............................................................ 6 Tehnoloogia.................................................................... 7 Veini vead..................................................................... 8 Veinimõisad ja aristokraatia........................................... 9 Veinipi...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendi: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Kaaluti tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhiti balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel suleti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti samal kaalul, et tulemused oleksid täpsed. Juhiti kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord...
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi määramine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: 300 ml korgiga kooniline seisukolb, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder Kasutatud ained: CO2 baloon, õhk, vesi Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud umbes 300 ml kuiv kolb. Balloonist juhitakse 7...8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvi täitmist jätkatakse konstantse massi saavutamiseni- kolvide masside vahe peab olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee ma...
Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm =22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus. Konstant...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut BIOKATALÜÜS 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Juhendaja: Tiina Randla Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidide, produtseerides madala molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasi leidub kõigis organismides, kuna nad osalevad erinevate funktsioonide täitmises. Näiteks toiduvalkude seedimises ja kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadides. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase: · Eksopeptidaasi esindajateks on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid- need lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- ...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kol...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Ideaalgaaside seadused töö nr. 1 Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt ...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on uurida seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning määrata CO2 molaarmass. Sissejuhatus Arvutuste jaoks on vaja viia gaasi maht normaaltingimustele. Boyle'i seadus: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P) Charlesi'i seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T) Nende seoste kombineerimisel on saadud valem mida kasutatakse gaasi mahu viimiseks normaaltingimustele. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (Mõhk 29 g/mol) Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Kasutatud mõ...
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari.........................................
annaabi.ee 
