Rakku ümbritsevad rakukest, rakumembraan ja poorid. Raku sees on rakutuum ja tsütoplasma. Tsütoplasmas on vakuoolid ja plastiidid. Plastiidid jagunevad kloroplastideks, kromoplastideks ja leukoplastideks. Seletused mõistetele kromosoomid, tärklis, tselluloos, pärilikkusaine, risoom. Algkoed ja püsikoed on... + püsikoed jagunevad... . Kudedest moodustuvad taimedel mitmesugused organid. Need jaotuvad: kasvu- ehk vegetatiivseteks ja paljunemis- ehk generatiivseteks organiteks.
4. kattekude Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine, mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus. Koed moodustavad organeid: Kudedest moodustavad taimedel igasuguseid organeid. Need jaotuvad kasvuorganiteks ehk vegetatiivseteks organiteks ja paljunemisorganiteks ehk generatiivseteks organiteks. Kasvuorganid on juur, leht, vars. Paljunemisorganid on õis ja selles arenev vili. Kasutatud kirjandus: 1. Bioloogia õpi 7. klassile 2. http://miksike.ee/elehed/4klass/5energia/4%2D5%2D2%2D1.htm 3. http://sunsite.ee/taimed/general/taimerakk.htm 4. http://www.kmg.tartu.ee/~mareke/bioloogia/rakk.htm
Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetatake vegetatiivseteks ganglionideks, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse. Seetõttu nimetatakse niisuguseid neuroneid postganglionaarseteks. Neuroneid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse preganglionaarseteks neuroniteks. Viimaste rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaajus. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- e
Tapab bakterid ja endospoorid · Pastöriseerimine Ei taga steriilsust Vähendab oluliselt mikroobide arvu Kasutatakse õlu, piima jm hoidiste puhul 72°C 15 sek ja kiire jahutus või 140°-150°C 1-3 sek ja kiire jahutus · Tündaliseerimine (lühiajaline keetmine, hoidmine soojas, uuesti keetmine) Esimene keetmine ergutab endospoorid idanema Soojas hoidmine soodustab kõigi endospooride idanemise vegetatiivseteks bakteriteks Teine keetmine hävitab vegetatiivsed bakterid Kiiritamine · UV kiirgus Kahjustab DNAd Steriilib pindmiselt, sest ei tungi läbi paksust õhukihist, klaasist, veest jne Kasutatakse õhu steriilimiseks laborites, operatsioonitubades jne · Ioniseeriv kiirgus Tekitab radikaale, kahjustab kõiki biomolekule Tungib sügavale
4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund on üles ehitatud mitmest erinevast koes; tavaliselt moodustab üks kudedest elundi põhiosa ning tagab elundi spetsiifilise ehituse ja funktsiooni. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased moodustavad elundkonna. Elundkonnad jagatakse vastavalt organite lootelisele arengule vegetatiivseteks (ainevahetus ja paljunemine) ja animaalseteks (erutuvus ja liikumine). magu – seedeelundkond süda – vereringeelundkond seljaaju – närvisüsteem luud – tugi-liikumiselundkond 5. Südame asend Asetseb eesmises keskseinandis – 2/3 keha keskjoonest vasakul ja 1/3 paremal. Südame põhimik on suunatud taha-üles ja paremale ning tipp, alla-ette ja vasakule. 6. Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned.
E. Erituskoed a. kaitseainete tootmine näärme- ja kõrvekarvad, näärmerakkude kogumid (nt. tsitruste koores) b. meelitusainete tootmine nektaariumid õites. F. Imikoed juurte tippudes juurekarvad vee omastamiseks 4. Taime osad. (Õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid. Kudedest moodustuvad organid. Need jaotuvad kasvu- ehk VEGETATIIVSETEKS ja paljunemis- ehk GENERATIIVSETEKS organiteks. KASVUORGANID on juur, vars ja leht, mis tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. PALJUNEMISORGANID on õis, millest areneb vili, käbi või eosla ja gametangiumid ehk sugurakkude tekke kohad. Lisaks vegetatiivne paljunemine teiste taime osadega. Lihtsama ehitusega taimedel võib kogu paljunemisorganitest ülejääv osa olla lihtne, osadeks eristumata tallus (hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud).
toiduainete käitlemisel: põllult koristamisel, loomade/lindude farmis kasvatamisel ja algtootmisel, toodete pakendamisel ja ladustamisel ning turustamisel (Roasto et al,. 2011). Spoore moodustavate bakterite tähtsus seisneb selles, et neid kõiki leidub pinnases. Seega on nad otseselt seotud toiduainete saastumisega. Töödeldes või säilitades toitu valedel meetmetel võivad spoorid areneda vegetatiivseteks rakkudeks ja toota inimese tervisele ohtlikke toksiine. Oluline on õigetel temperatuuridel toitu kuumutada, kiirelt jahutada ja säilitada 4 kraadi juures. Toiduainetööstused peaksid jälgima vee aktiivsust ja pH-d, millega on võimalik pidurdada toksiinide moodustumist toidus. 15 KASUTATUD KIRJANDUS Baird-Parker, T. C., Gould, G. W., Lund, B. M
tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta
Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitamisel lakkab vastava näärme talitlus (näiteks atropiini toimel lakkab süljeeritus). G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. * Spinaal-(sensoorsed) ganglionid asuvad toomanärvi juurel KNS-I lähedal. Ganglionis leiduvad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse jätkega viivad KNS-i. * Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Neis toimub ümberlülitus ehk sünaps KNS-st tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule.
o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega o Bakter tungib viburi abil soolelimasse, kinnitub piilide abil sooleepiteelile ja toodab toksiini · Teetanusetoksiin: o Clostridium tetani endospoorid satuvad sügavate haavade(torkehaavad, imikute nabahaavad) kaudu verre ja idanevad anaeroobsetes tingimustes vegetatiivseteks rakkudeks, kes toodavad toksiini o Peiteaeg on mõni päev kuni mitu nädalat o Toksiin levib närvijätkeid mööda; invasiivsus (organismi nakatumine on aeglane) o Esmalt kisuvad krampi haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus ja püsiv seljakangestus; surm saabub hingamislihaste krambist o Toksiin takistab erutuse ülekannet ja lihaste lõtvumist, tulemuseks on lihsate spasm ja
4) Pastöriseerimine (ei taga steriilsust, vähendab oluliselt mikroobide arvu: piim, õlu, hoidised). Piima pastöriseerimise põhirezhiimid: a) 72°C 15 sekundit ja siis kiiresti jahutada; 140 to 150°C 1 kuni 3 sekundit, siis kohe jahutada. Viimane meetod on ultrapastöriseerimine. 5) Tündaliseerimine (lühiajaline keetmine, seejärel soojas hoidmine ning uuesti keetmine. Keetmine ergutab endospoorid idanema ja keetmisele järgnev soojas hoidmine soodustab kõigi endospooride idanemist vegetatiivseteks rakkudeks, mis järgneva keetmisega hävitatakse). Meetodi pakkus esimesena välja John Tyndall Desinfitseerivad ained ei tapa endospoore ja ka mitmeid viirusi, kuid nad hävitavad enamiku bakterite vegetatiivsed rakud. Iga mikroobi iseloomustab 3 temperatuuri karakteristikutkardinaalpunkti: 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. T opt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. 3
Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Teetanus ehk kangestuskramptõbi põhjustajaks on Clostridium tetani, kelle spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiisni tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. Ohtlikud on sügavad torkehaavad. Haiguspildi põhjustab neurotoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise krambid. Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga. Surm saabub hingamislihaste krambist. Siberi katk põhjustajaks Bacillus anthracis, mille spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Algselt oli rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui
3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks * sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) * olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke) * olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega
C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk; põhjustab lõtva halvatust. Letaalne doos inimesele 1-2 µg. Clostridium tetani spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad nekrootilises (anaeroobses koes) toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. Ohtlikud on just sügavad torkehaavad. Haiguspildi põhjustab valguline teetanusetoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise tekivad krambid. Esmalt hakkavad krampi kiskuma haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus (ei saa suud avada ja neelata) ja püsiv seljakangestus. Surm saabub hingamislihaste krambist. Patogeensed Bacillus perekonna bakterid- B. anthracis 33
o Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. o Teetanuse põhjustaja on Clostridium tetani, neid leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. o Siberi katku tekitab Bacillus anthracis. Bacillus anthracise spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii
3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool. 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid) sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke),olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ).
· mesofüüdid parasniiske kasvukoha taimed · hügrofüüdid pidevalt niiskes kohas · helofüüdid kaldaveetaimed · hüdrofüüdid - veetaimed · varjutaimed - ei talu otsest päikesevalgust, jne. Enamikel liikidel kindlad kasvukohaeelistused: kui niiske, valge, happeline jne. Mõnedel vastav indikaatorväärtus inimese jaoks. Taime elundid ehk organid · Eristatakse ehituslike sarnasuste ja funktsioonide põhjal; · Jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks; · Taimeorganitele on iseloomulik geotropism; · Elundid võivad evolutsiooni käigus olla läbinud muutuse metamorfoosi (analoogilised ja homoloogilised organid). Vegetatiivsed elundid. Võsu tavaliselt liigestub varreks, lehtedeks ja pungadeks Autotroofus ja heterotroofsus · Enamus taimeliikidest on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise;
seller, pastinaak, till), maltsalised (peet, spinat), maavitsalised (kartul, tomat, paprika), liilialised (sibul, küüslauk, murulauk, porrulauk, spargel, liblikõielised (aedhernes, aeduba), kõrvitsalised (kõrvits, kurk), korvõielised (salat, maapirn, artisokk) ja tatralised (rabarber, oblikas). Maailmas kasvatatakse laialdaselt üle 600 liigi köögivilja, kuigi nende koguarv ületab tuhandet. Toiduks tarvitatava osa ning keemilise koostise alusel liigitatakse köögiviljad vegetatiivseteks mugul-, juurviljad, kapsad, sibul-, leht-, maitse- ja dessertköögiviljad ning viliköögiviljadeks tomatilised, kõrvitsalised, kaunviljad ja teraviljalised köögiviljad. 5.1. Kartul Kartul sisaldab 12...25% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku, kuni 1,7% mineraalaineid, 71...84% vett, 10...30 mg C-vitamiini 100 g kohta. Kartulid, samuti teised köögiviljad jagunevad botaaniliste tunnuste, keemilise koostise, saagikuse, valmimise kiiruse jt. näitajate alusel sortidesse.
annaabi.ee 
