Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veeturismi ja projektijuhtimise projekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2018, töötaja, haridus, osanik, finantseerimine, kõrgharidus, pakkudes, sportliku, varustus, juhtkond, missioon, visioon, swot, osaühing, toetuste, kontaktisik, liisa, tehnik, arendaja, keskuses, sukeldumise, ideeks, spetsialistid, arendusprojekt, investeeringud, annetused, liidust, tegevusvaldkond, anastasia, jurist, raamatupidaja, merivaljaJuhendaja: Tiina Puusalu Tallinn 2012 Sisukord Projektijuhtimise projekt Projekti ülevaade Põhilised andmed Ettevõtte nimetus: OÜ E-Vabaaeg Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn Telefon: 57575755 Asutamise aeg: 30.03.2012 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR Projekti finantseerimine Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest toetusi. Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 319 353 EUR Juhtkond
ideede ja teabe vahetus, mis stimuleerib ja toetab pidevat õppimist ning on avatud uutele teadmistele ja arusaamadele. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. 1. MISSIOON Ettevõte loob hea tunde tarbijatele, kustutades nende argipäeva mured mõneks hetkeks ning pakkudes neile positiivseid elamusi. Ettevõte loob hea tunde klientidele läbi kliendikeskse müügipoliitika, pakkudes neile oma toodete müügiga jätkuvat kasumlikkust ning olles neile usaldusväärseks partneriks. Ettevõte loob hea tunde ühiskonnale, toetades kultuuri, sporti ja teadust ning aidates tõhusa maksumaksjana kaasa nende arengule. Ettevõte loob hea tunde töötajatele, pakkudes neile motiveerivat töökeskkonda ning majanduslikku stabiilsust. Ettevõte loob hea tunde omanikele, tagades tulemusliku tegevuse, hästi töötava ettevõtte ja
kogemustest. Asjatundlikkus oleme oma töös kompetentsed ning tunneme põhjalikult oma töövaldkonda. Täideviimine - Meie juhindume oma lubadusi järgides distsipliinist, meeskonnatööst ja püüdlemisest terviklahenduste poole, et vastata meie klientide vajadustele ja ootustele. Rõõm tegemistest - tööd teeeme mõttega: ,,Ise rahul - klient rahul!" 2.2 Missioon ja visioon Missioon: Püüda võimalikult täpselt tabada kliendi ootusi ja vajadusi, pakkudes igale vanuserühmale meeldejäävat puhkust ja ajaveetmist ning samuti sobivat ja meelepärast majutust. Visioon: Olla aastaks 2015 üks tuntuim ja soovitatuim turismitalu Lõuna-Eestis. Meile on oluline teenida välja kliendi rahulolu ja siiras naeratus, pakkudes neile kvaliteetset teenust ja suurepärast teenindust. 2.3 Äriidee iseloomustus Meie tegevuskava põhineb stabiilsel, kasumlikul ja jõulisel äristrateegial. Me soovime hästi
2.2 Hinnakujundus.............................................................................................25 6.2.3 Turustuskanalid............................................................................................26 6.3 Müügitoetus......................................................................................................26 7. FINANTSPLAAN......................................................................................................28 7.1 Finantseerimine............................................................................................... 28 7.2 Rahakäibeprognoos ........................................................................................28 7.3 Kulude arvestused........................................................................................... 29 7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus..............................................30 7.5 Plaanilised bilansid .......................
ja tooraine kättesaadavus. Ettevõtte tasuvusaeg saabub 1,2 aasta pärast, mis on positiivne aeg. Tasuvuspunkt saabub, kui ettevõte on teenindanud 4214 klienti, et investeeringu kulud katta ja jõuda 0-punkti Antud äriplaan on vajalik ettevõtte tulemuslikuks arendamiseks ja see võimaldab ettevõttel paremini aru saada investeeringuga seonduvatest riskidest ning võimalustest. Äriplaanis vajamineva info on kogunud ja arengustrateegia sõnastanud ettevõtte juhtkond. 5 Üldised andmed Ettevõtte nimetus: Toor- ja mahetoidukohvik Mahedik Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Aadress: Lossi 5, Kuressaare 93816, Kuressaare Asutamise aeg: 16.11.2014 Telefon: 56639700 E-mail: [email protected] Omanikud: xxxx Osakapital: 2500€ Tegevusvaldkond: Toitlustusteenindus Tegevuspiirkond: Saare maakond 6 1. Äriidee Käivitada Kuressaares esimene toor- ja mahetoidu kohvik.
keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse,
.......................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................................................................................ 17 10. ASUKOHA VALIK............................................................................................................................... 18 11. JUHTKOND, PERSONAL, MEESKOND ............................................................................................... 21 12. VAJAMINEVAD VAHENDID .............................................................................................................. 26 13. STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE.................................................................... 33 14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK ..........................................................................................
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
Ärimissioon ettevõtte eksistentsi põhiprintsiip: kelle, milliseid vajadusi, kuidas ettevõte rahuldab pikaajalises perspektiivis. Lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv, pandlik ning eristav. Milles seisneb ettevõtte roll? Mida lühemalt õnnestub missioon kirja panna, seda parem! Näiteks ettevõtte Aken missioon on pakkuda tööd kaasaegse tehnoloogiaga firmas, koolitada oma ala spetsialiste ning toota kõrgekvaliteedilist toodangut, mida müüakse Euroopa Liidu turgudel, pakkudes rahulolu nõudlikele klientidele. 4.3 Slogan Missiooniga peaks olema kooskõlas ärilause ehk slogan, mida ettevõte kasutab nii ettevõttesiseks kui ka avalikkusega suhtlemiseks, reklaamis. Sloganite näiteid: "Meie täidame Sinu lubadused" DHL "Connecting People" Nokia "Felix muudab hea paremaks" Felix Slogan on eelkõige turundusliku eesmärgiga - slogan on üks vahenditest, millega soovitakse toodet või teenust konkurentidest eristada ja klientidele meeldejäävaks muuta. 4
6 (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit
vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, osakapital 2500 euri.. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga
Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi
1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1
Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
7.1.2 kasutada ürituste ja ettevõtmiste läbiviimiseks laagri territooriumil asuvaid hooneid ja rajatisi; 7.1.3 teha ettepanekuid laagrielu paremaks korraldamiseks; 7.1.4 arusaamatuse korral kasvatajatega pöörduda laagri juhataja poole. 7.2. Noorel on kohustus: 7.2.1 järgida laagri kodukorda; 7.2.2 mitte lahkuda ilma kasvatajata laagri territooriumilt; 7.2.3 matkal ja veekogu juures viibides täita kasvataja erinõudeid. 8. Finantseerimise alused 8.1. Laagri finantseerimine toimub järgmistest allikatest: 8.1.1 sihtotstarbelised eraldised; 8.1.2 annetused; 8.1.3 tuusikute müük; 8.1.4 lepingu alusel laagris viibivate noorte osamaksud. 9. Laagris osalemise tasu määra arvutamise alused 9.1. Laagris osalemise tasu määra arvutamise aluseks on ühele noorele ühe päeva lõikes tehtavad eelarvelised kulutused (toitlustamine, majutamine, laagri personali palk, transpordi-, remondikulud ja kommunaalmaksud). 10. Laagri tegevuse lõpetamise kord 10.1
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast