Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele. (5,5 cm kaugusel ülaservast) Käskkirja vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest samale reale käskkirja allakirjutamise kuupäeva ja dokumendi- registri numbriga (6,3 cm plangi ülaservast) Käskkirja vorming Pealkiri Vormistatakse käskkirjale alati, kuna see peab avama dokumendi väljaandmise eesmärgi. Trükitakse alates vasakust veerisest (8,5 cm kaugusel ülaäärest) Käskkirja vorming Tekst
maakond trükitakse suurtähtedega. Näiteks: Pärnu mnt 62 10135 TALLINN Padise vald 74001 HARJUMAA Adressaat- organisatsioon või isik, kellele kiri on suunatud. Garantiikirja adressaadiks võib olla üldjuhul organisatsioon või organisatsiooni allüksus. Adressaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, et aknaga ümbriku puhul peab olema adressaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljal ei tohi ületada 7,6 cm plangi vasakust veerisest. Näiteks: AS Nööp Raamatupidamise osakond Tallinna Tehnikakõrgkool Allkiri- kirja sisu selle eest vastutajaga siduv kas omakäeliselt kirjutatud allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgitakse omakäelise allkirja kohale sulguses allkirjastatud digitaalselt. Omakäelise allkirja jaoks jääb vabaks vähemalt 3 rida.
3. Üldplangile vormistatakse käskkirjad, protokollid, aktid, esildised. 4. Üldplangi elemendid on autor ja logo. 5. Dokumendiliigi nimetus trükitakse suurtähtedega 14-punktilises kirjas (võib ka sõrendatult) alates plangi vasakust veerisest (või tsentreeritult) ja ca 5,5cm kaugusel dokumendi ülaservast. 6. Koostamise/väljaandmise koht trükitakse nimetavas käändes plangi vasakust veerisest samale reale kuupäeva ja numbriga, st ca 6,3cm dokumendi ülaservast. 7. Üldplangil vormistatakse kuupäev sõnalis- numbriliselt. PROTOKOLL 1
vajadusel. Eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menetlemisele. Asukoht:vormistatakse suurte tähtedega adressaadi kohal. 4. Adressaat- on organisatsioon või isik, kellele kiri suunatakse. Asukoht: trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adressaat aknast tervikuna näha. Rea pikkus ei tohi ületada 7,6 cm plangi vasakust veerisest. 5. Aadress- on sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini. Asukoht: kirja puhul adresaadi all aadressiväljal. 6. Pealkiri- on kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. Asukoht:vormistatakse enne teksti, umbes 9,5 cm lehe ülaservast, rea pikku ei tohiks ületada täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega: AVALDUS,
AS Maasikas Adressaadi ees- ja perekonnanime ette võib märkida viisakusvormeli või akadeemilise tiitli lühendi Pr Ruuta Ratas Prof Ruuta Ratas Vastuskirjad adresseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adressaati. Asukoht: adressaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adressaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljal ei tohi ületada 7,6 cm plangi vasakust veerisest. AADRESS - On sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini, Postiaadress, kui kiri saadetakse posti teel 1. riigisisene Näide: Traadi 5 12765 TÜRI 2. rahvusvaheline 76 Wictory Street London EG 1 34H ENGLAND 3. Postiettevõte teenuse puhul Nimekast nr 3
Üksikasjalikum teave 10. Üksikasjalikum teave Kokkuvõte: [Nimi] [Juhendaja nimi] [Klass] [Kuupäev] 6 PEALKIRI Esimene lõik. Kõik referaadi kehateksti lõigud on taandega ja kahekordse reavahega. Täiendavad lõigud. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Esimene viide. Teksti alustatakse lehekülje vasakpoolsest veerisest. Kasutatakse kahekordset reavahet. Kui kirje on pikem kui üks rida, jätkatakse järgmist rida automaatselt taandega. Täiendavad viited. 6 Märkeloend Ülevaade 11. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade käsitletavast põhiteemast; kokkuvõttes võetakse see lühidalt kokku. 12. Iga alateema juures kirjeldatakse lõigu põhiteemat. 13
Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt. 6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja
Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m
Tegelikkuses nimetatakse tihti rähkmuldadeks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või koguni lapik ning tuleks vastavalt kasutada hoopis mõisteid veeris- või klibumuld. Rähkmuldi ning veeris-ja klibumuldi on kõige enam Põhja-Eestis- Rähkmuld Veeris- ja klibumullad Mullad, mis koosnevad suurel hulgal veerisest ümaratest kividest. Veerismuldades leidub kivisid läbimõõduga umbes 100 - 500 mm ning klibumuldadest kive läbimõõduga, mis jääb umbkaudu suurusjärku 150 mm kuni 20 mm. Alvar Paepealne ala, kus rähast või klibust koosnev pinnakate on õhuke või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja- ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka.
. .(allkiri) Teel Kaalikas Tallinna Tööinspektsiooni peainspektor _.06.2008 Dokumendi kooskõlastamine kollegiaalse arutelu tulemusena vormistatakse järgmiselt: KOOSKÕLASTATUD Tallinna Tööinspektsiooni 22. juuni 2008. a otsusega nr 4 Kinnitusmärge Allkirjaga kinnitatav dokument vormistatakse üldplangile. Kinnitusmärge trükitakse sel juhul dokumendiliigi nimetusest allpool, nn. kuupäeva ja dokumendiregistri numbri väljal 63 mm, plangi ülaservast ja 92 mm plangi vasakust veerisest. Näide: KINNITAN . . . (allkiri) Paul Puu Juhatuse esimees _.11.2008 Korraldava dokumendiga (nt. käskkirjaga) kinnitatav dokument (nt asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile ja kinnitusmärge trükitakse dokumendi esimese lehe ülemises parempoolses nurgas järgmiselt: KINNITATUD juhatuse esimehe 12. märtsi 2008. a käskkirjaga nr 21 Dokumendi kinnitamiseks antakse välja korraldav dokument, kus kinnitamisele peab järgnema rida protseduure
AS Maasikas Adresaadi ees- ja perekonnanime ette võib märkida viisakusvormeli või akadeemilise tiitli lühendi. Näited: Pr Ruuta Ratas Prof Ruuta Ratas Vastuskirjad adreseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adresaati. Asukoht: adresaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adresaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljakul ei tohi 7,6 cm plangi vasakust veerisest. 3. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. Kirjal võib olla mitu allakirja. E-kirjal on allkiri kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kirjaga võetakse kohustusi või kirjaga antakse õigusi. Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab üksnes allkirjastaja andmetest.
· logo/vapp · logo/vapp · logo/vapp servast · alumine piir on 4,2 cm plangi ülaservast dokumendiliigi · vasakust veerisest nimetus on tsentreeritult · 5,5 cm plangi ülaservast koostamise koht · vasakust veerisest · 6,5 cm kaugusel
Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja. 4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestel ja Kärdlas. 5)Mille poolest erinevad voored oosidest? Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid, mis koosnevad enamasti liivast, kruusast vüi veerisest. 5)Kuidas tekivad maasääred? Maasäär on kuhjevorm, mis on tekkinud setete kuhjumisel vee voolu tõttu (veest väljas). 5)Kuidas on tekkinud voored? Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. 5)Kuidas tekivad soodid? Soot tekib, kui suurvee ajal jõgi oma looke läbi lõikab ja sängist eraldub. Nt. Suure-Emajõe ülemjooksudel. 6)Kuidas tekib jõe oru terass?
3. Austa meilisaaja aega. ametikirja vormistamise põhimõtetest 4. Hoia saadud meilide privaatsust. Reavahe 1 5. Ära kunagi eelda, et sinu saadetud meil säilitab kirjatüüp Times New Roman (või Arial), 12-punktine tähesuurus privaatsuse. 3,0 cm vasakust veerisest 6. Ära usalda sõnumeid "Edasta kõikidele oma adressaat ca 5,5 cm lehe ülaservast sõpradele". nimetus AVALDUS ca 9,5 cm lehe ülaservast 7. Ära ole ebaviisakas endast vähem võrguteadlike vastu. pealkirja ja teksti vahel 4 tühja rida 8. Hinga enne saatmist sügavalt sisse ja kontrolli
lisad. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras. Lehekülgede nume ratsioon paigutatakse 1cm allapoole teksti alumise veerise keskele või paremasse nurka. 15 Teksti kujundamisel kasutatakse plokkstiili, st alustatakse vasakust veerisest taandeta, kasutatakse rööpjoondust (vasak-parem joondamist Justifiedikooni abil) ja tekstilõigud eraldatakse reavahega. Teksti liigendamisel tuleb kasutada kaheastmelist järjestussüsteemi (nt peatükk 1, alapeatükk 1.1. jne) või vajadusel kolmeastmelist 1.1.1., 1.1.2. jne. Sisukorras märgitakse ära kõik uurimistöös nummerdamata leheküljed: sisukord, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.
Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna-
Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised, nt Vaivara Sinimäed, Palivere. Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm. Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis, Aegviidu-Nelijärvel jm. Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad. Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest. Suurim sanduriala on Islandi saarel (1300 km2)
13.2. Koostaja nimi võib olla täisnimi (ees- ja perekonnanimi) või viisakustiitel (hr, pr, prl) koos perekonnanimega. Nimi ja telefoninumber märgitakse ühele reale. Näide: Pr Kaasik 678 003 62 Mati Mask (07) 65 4545 14. Kontaktandmed 14.1. Kontaktandmed on kohustuslik rekvisiit kirjaplangil ning märgitakse kontaktandmete väljale (26-9 mm alumisest veerisest ülespoole) ning vajadusel üldplangi kirjapeaväljal (faksiplank, arveplank). 14.2. Kontaktandmeteks on firma ärinimi, vajadusel struktuuriüksuse või osakonna nimi, vastav postiaadress, telefoni- ja faksinumber koos kaugvalimiskoodiga, e-posti aadress, äriregistri kood, vajadusel ka arvelduskonto number ja panga nimi. Näide: ___________________________________________________________________ 14.3
annaabi.ee 
