Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku
aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid:
pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne. 4.Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. 5. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega.
Selle valikul saab määravaks prognoositav tee koormus. Platsid tekivad teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, mitmesuguste rajatistega seotud aladele. Plats peab esile tooma sellega seotud hoone, sellepärast tuleb muu ümbritsev, sh haljastus planeerida nii et ei väheneks hoone vaadeldavus. Kombineerides erineva suuruse, värvi ja faktuuriga teekattematerjale, saab platsidele luua ornamente ja mustreid. Vesi Vesi, tehis-või loodusliku veekoguna on kahtlemata kujundatava ala dominandiks. Tasane veepind analoogselt avatud aladega on kontrastne vertikaalsete vormidega. Peegelduseffekt ilmneb eriti hästi hämaruses, kuna näiteks vees peegelduvad tuled näiliselt kahekordistuvad. Saared veekogus suurendavad avaruse muljet ja seal paiknevad objektid tulevad hästi esile. Liikuv vesi on kujunduselemendina eriti atraktiivne , seetõttu tuleks alati tähelepanu pöörata looduslike jugade, kaskaadide jms säilitamisele ja eksponeerimisele
tegelikult pole, nt tajuma kolme joont kolmnurgana, kuigi need pole ühendatud. · Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk- kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajume kujutist ühtse tervikuna. Taju omadused: · Püsivus ehk konstantsus- Inimene tajub objekt sõltumata sellest, et kontekst on muutunud (nt. tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte) · Valivus ehk selektiivsus- Mõni omadus on inimesele tähtsam ja sellel pöörame ka rohkem tähelepanu (nt. inimese puhul satub meie tähelepanu rohkem silmadele ja suule) · Mõtestatus- Inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. · Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju- Taju liigid: 1. Isikutaju- teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine
tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Taju peamised omadused: ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte
Ei suudeta eristada punast ja rohelist, need tunduvad hallidena. Häred kolvikeste töös. Kanapimedus nõrgenenud kohanevus pimedusega. Inimene näeb pimedas ja hämaras äärmiselt halvasti. Häired kepikeste töös. 25) Mis on adaptsioon, näide Adaptsioon on ärritajaga kohanemine Näiteks: apteek rohu lõhn Taju omadused * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust. * Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju tajumise puhul on tähtsad ka varasemad kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub
Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte
Kompensatsioon Näiteks pime kuuleb paremini. Sünesteesia Näiteks inimene näeb sõna kaks sinisena või 3 rundub roosa. TAJU - esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses kui need mõjuvad meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused - Püsivus ehk konstantsus Inimene tajub objekti samasugusena ehk muutumatuna, olgugi, et selle kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. - Valivus e selektiivsus objektide ja nähtuste eri omadustel on erinev tähtsus, mõni omadus on tähtsam ja pöörame sellele rohkem tähelepanu. Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib sõltuda ka isiku vanusest, soost, huvidest jne. - Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte
Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri Hea jätk- kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna TAJU OMADUSED o Püsivus ehk konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. o Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu.Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. o Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte
informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte; kaugel asuvad inimesed tunduvad väiksemad, kuid nad pole kääbused (taju võimaldab hinnata õigesti objektide tegelikku suurust ja vormi, olenemata nende kaugusest ja orientatsioonist) 13. Kuidas otsustame inimese käitumise üle atributsiooni teooria järgi? Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt
Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. · Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. 3 6. Kirjelda isiku tajumise etappe ning selles kasutatavaid tajumehhanisme. Millised on etappide ja mehhanismide vahelised seosed? Isiku tajumise etapid: · Äratundmine - jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Tundmatu inimesega kohtudes luuakse emsamulje puhul kiiresti tervimulje.
Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad. 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine. (näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused. Püsivus ehk konstantsus (N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte). Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. (tajub paremini neid objekte, mille silmis inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju. Liikumistaju. Ajataju. 19. Tähelepanu ja selle omadused. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele
Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. · Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. 19 3. Anna ülevaade väärtuste põhiolemusest ja erinevatest funktsioonidest. Millest sõltub põhiväärtuste mõju? - 10p Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: · annavad käitumisideaalid · aitavad säilitada enesehinnangut
tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Taju peamised omadused: ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte
64. Mis on taju? Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine tesdvuses tervikliku meelelise , mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil. 65. Mis on taju omadused? * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (voi selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mojutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Naiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele opetaja märkab oigekirjavigasid, kunsti opetaja kujundust. * Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju tajumise puhul on tahtsad ka varasemad kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub
siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Taju peamised omadused: ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte
annaabi.ee 
