Füüsika/Loodusõpetus 1. Kui suur on Maa läbimõõt? Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgem...
· Aur - kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. · Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. · Küllastunud aur - aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. · Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Õhuniiskus - õhus olev veeaurusisaldus. · Tahkumine - aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Sulamine - aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. · Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. · Sublimatsioon - tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta.
eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks.
34 ÜLESANNE 17 ÜLESANNE 17 Väärtus Ühik a) Temperatuur -13 °C a) Suhteline õhuniiskus RH 78 % b) Temperatuur -14,5 °C c) Õhu veeauru küllastussisaldus 9,5 g/m³ d) Temperatuur 0 °C d) Õhu veeaurusisaldus v 3,1 g/m³ Leida a) veeauru osarõhk kui t=-13ºC ja RH=78% b) õhu veeauru küllastussisaldus kui t=-14,5ºC c) Temperatuur kui õhu veeauru küllastussisaldus on 9,5g/m³ 35 d) Õhu suhteline niiskus kui t=+0ºC ja õhu veeaurusisaldus on 3,1g/m³ Selle ülesande lahendamiseks tuleb kasutada valemeid: RH= v / vsat * 100 = % RH= Või RH= p / psat * 100 = %
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t
eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks.
Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon? Niiskuse konvektsioon on niiskuse ülekandumine koos gaasi v vedelikuvooluga. Õhuvool kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol
eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1µm ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks
kui vee kohal samal temperatuuril (suurim erinevus -12°C juures(0,27 mbar)). Küllastunud veeauru rõhk osakese kohal raadiusega r on suurem kui tasapinnalise vee korral. Lahuse korral on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui puhta vee korral. Küllastunud veeauru rõhk on väiksem ka laetud osakese kohal. 42. Kuidas tekib looduses kondendatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde. 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 43. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? tähtsaim protsess on õhu adiabaatiline jahtumine tõusmisel konvektsiooni puhul õhk tõuseb püstsuunas õhk võib tõusta ka piki tuulepoolset mäekülge tõusmist esineb ka frontidel segunemine külmega õhuga (kui seejuures on mõlemad õhuhulgad küllastumisolukorra lähedal, võib kujuneda udu ja pilvi.
küllastatud veeauru rõhk. Lisaks temperatuurile sõltub veel mõningatest tingimustest - väiksem jää kohal, kui vee kohal samal temperatuuril - väiksem lahuse korral, kui puhta vee korral - väiksem laetud osakese kohal - suurem osakese kohal raadiusega r, kui tasapinnalise vee korral 30. Kuidas tekib looduses kondensatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde; 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 31. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? - Adiabaatilise jahtumise tõusmisel - Segunemisel külmema õhuga - Aluspinna jahtumisel - Otsese väljakiirguse teel - Sooja õhuvoolu kokkupuutel külmade pindadega 32. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal - kaste - hall - härm - jäide - tahke ning vedel kirme. 33. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul?
Laktaadi ulatuslikumale akumulatsioonile veres aitab kaasa mitte üksnes intensii- vistunud glükogenolüüs lihastes, vaid ka laktaadi vähenenud tarbimine maksas seoses siseelundite verevarustu- se ulatusliku piiramisega. 3.2.Õhuniiskus Ainus viis inimese organismi jahutamiseks ja stabiilse temperatuuri säilitamiseks keskkonnas, mille temperatuur ületab kehatemperatuuri, on aurustumine. Higi aurustumist keha pinnalt mõjutab oluliselt õhu suhteline niiskus. Õhu kõrge veeaurusisaldus takistab higi aurustumist nahalt, mis märgatavalt vähendab soojuskadu organismist. Soojuskao vähenedes kehatemperatuur tõuseb, mis jätkuvalt stimuleerib higistamist. Tulemuseks on ohter higieritus, pidevalt higist leemetav nahk, kõrgenenud kehatemperatuur ja halb enesetunne.(Ööpik, 2007) 8 KOKKUVÕTE Käsipallimäng on mitmekülgne liigutuslik tegevus, kus väga harva esineb sarnaseid situatsioone
Välisseina pindala (720m2) – akende pindala (148,5m2) = välisseina puhas pindala (571,5m2) 41,79 UΨ= =0,07 W /m2 K 571,5 Leiame välisseina korrigeeritud soojusjuhtivuse (Uc W/m2K) 2 U c =0,12+0,07=0,21 W /m K Ülesanne 17. Leia a) veeauru osarõhk kui t=6,3ºC ja RH=76% b) õhu veeauru küllastussisaldus kui t=11,7ºC c) Temperatuur kui õhu veeauru küllastussisaldus on 6,4g/m³ d) Õhu suhteline niiskus kui t=9,4ºC ja õhu veeaurusisaldus on 2,7g/m³ Lahendus: a) Psat=0,76*954=725 Pa; 954 on tabelist 1; 6,3 kraadile vastav küllastusrõhk. b) Vsat=10,5 g/m3; Tabelist 2 tuleb vaadata 11,7 kraadi juures olevat väärtust. c) t= 4,1 ºC . Tabelist 2 tuleb üles leida 6,4g/m3 ja vaadata mis temperatuuri juures see on . v 2,7 RH = ∗100 = ∗100 =29,9 d) V sat 9,04 Ülesanne 18. Leia joonisel oleva täpi algsed õhuparameetrid. Seejärel:
· kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; · materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine; · tõmbuse vältimine. 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline niiskus, küllastustemperatuur. Õhk on gaaside segu. Reaalne õhk ei ole kunagi kuiv, s.t. ta sisaldab ka veeauru molekule ehk veeauru. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: · veeauru absoluutse hulgana õhus · veeauru osarõhuna õhus · suhtelise niiskusena Veeauru küllastussisaldus (vsat) antud temperatuuril õhus olevatele veemolekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna g/m3;
Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Kondeseerumine – veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Kondensatsiooniprotsessid looduses Õhu veeaurusisaldus suureneb Õhutemperatuur langeb 22. Õhuniiskust iseloomustavad suurused. V: suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust. Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 23. Pilvede tekkimine
Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid palju suuremad kui niiskes troopikametsas. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane. Kui aga kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris muutuvad, mõjutab see otseselt väga palju elu Maal. Kõrgemate temperatuuride tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. 4 Põhilistest kasvuhoonegaasidest: H2O veeaur
energiakulu vähendamine; tõmbuse vältimine. Ühtset ja kindlat piiri on sageli raske anda. Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur. Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada
Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi) Tuule mõjul (horisontaalsademed) Pritsmetena (ka üles suunas) Veeauruna veeauru rõhkude erinevuse tõttu Veeaur liigub ka konvektiivselt liikuva õhuga kaasa Vee liikumistest ehitises on vajalik omada ülevaadet, et teada, kuidas vähendada vee ja sellega koos liikuvate aineste kahjulikke mõjusid. 15 ... ÕHU VEEAURUSISALDUS avaldatakse mitmel moel: Absoluutniiskus w (veeauru hulk mahuühikus g/m3) Suhteline niiskus RH (veeauru hulk % -na maksimaalsest võimalikust antud temperatuuril). Ühik % Veeauru osarõhk pk (rõhk mida antud kontsentratsiooniga veeaur avaldaks kui ta täidaks üksinda kogu vaadeldava ruumala). Ühik Pa (N/m2) või Hg = 133,3 Pa Näide: Normaalne õhurõhk on 101325 Pa ja veeauru osarõhud selles näiteks temperatuuril
IV eelmainitud klasse. Nimetatud klass võib olla >15 -0,7 > PMV > + 0,7 vastuvõetav ainult piiratud ajal aastast. 38 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 3.2 Sisetemperatuuri kriteeriumid kolmes erinevas sisekliima klassis Õhu suhteline niiskus ja õhu veeaurusisaldus mõjutavad sisekliimat ja hoonepiirete niiskusrežiimi. Õhu veeaurusisaldus võib olla kõrge ka siis, kui ventilatsioon ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskusprobleeme piirdetarinditele või halvendada sisekliimat. Niiskus ja hallituskahjustusega elamute elanikel võib esineda tervisehäireid, mille põhjuseks on ülitundlikkus mikroorganismide ja nende ainevahetuse jääkide või hallituse eoste suhtes
välja. Väljahingamisel liiguvad roided alla- ja sissepoole. Kopsud mahutavad õhku umbes 5 kuni 6 liitrit. Normaalselt hingates liigub kopsudesse ainult üks kümnendik nende mahust. Ülejäänud õhk jääb kopsudesse ja ei lase neil kokku vajuda Kopsudesse sattuvas õhus on ligikaudu 21 % hapnikku, 79 %l ämmastikku, 0,03 % süsihappegaasi ja vähesel määral ka veeauru ja väärisgaase. Väljahingatavas õhus on hapnikku umbes 16 % ja süsihappegaasi umbes 4%. Suureneb ka veeaurusisaldus. 3. Kopsude gaasivahetus Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapilaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad.
välja. Väljahingamisel liiguvad roided alla- ja sissepoole. Kopsud mahutavad õhku umbes 5 kuni 6 liitrit. Normaalselt hingates liigub kopsudesse ainult üks kümnendik nende mahust. Ülejäänud õhk jääb kopsudesse ja ei lase neil kokku vajuda Kopsudesse sattuvas õhus on ligikaudu 21 % hapnikku, 79 %l ämmastikku, 0,03 % süsihappegaasi ja vähesel määral ka veeauru ja väärisgaase. Väljahingatavas õhus on hapnikku umbes 16 % ja süsihappegaasi umbes 4%. Suureneb ka veeaurusisaldus. 3. Kopsude gaasivahetus Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapilaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad.
· Põlemisel tekkiva gaasi temperatuur peab tõusma 2 sek. vähemalt 850 °C; · Kui jäätmed sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1% - kolde temperatuur min 1100 °C; · Automaatsüsteem, mis välistab jäätmete etteandmise kui ei olesaavutatud nõutavat temperatuuri; · Tagada pidev PM, TOC, HCl, HF, SO2, NOx mõõtmine. · Gaaside temperatuur põletuskambris, väljuvate gaaside hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus. · Raskmetallide (Cd, Tl, Hg, Sb, As, Pb, Cr, Co, Cu, Mn, Ni, V) ja dioksiinide ning furaanide poole tunni keskmised väärtused Suitsugaasid e. Põlemisgaasid: Puhastamine kallis ja keeruline. Et gaasi vähem tekiks, selleks peaks jäätmeid eelkäitlema ning kasutama efektiivset põletustehnoloogiat. Lämmasikoksiid: · Jäätmete põletamine hapnikurikkas keskkonnas, lämmastikoksiidide (NOx) teke
11.Jõeäravool 12.Mageveevaru 13.Maasseimbumine 14.Põhjaveevaru 15.Põhjaveeäravool 16.Allikad 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine - Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Kondenseerumine - veeauru üleminek vedelasse olekusse ·homogeenne kondenseerumine ·heterogeenne kondenseerumine Kondensatsioonituumad · Aitkeni tuumad r=0,005...0,2 m · Pilvede kondensatsioonituumad r=0,2...1,0 m · Giganttuumad r> 1,0 m Kondensatsiooniprotsessid looduses · Õhu veeaurusisaldus suureneb · Õhutemperatuur langeb Õhutemperatuuri langust põhjustavad tegurid · Adiabaatiline jahtumine õhumassi tõusmisel · Segunemine külmema õhuga · Aluspinna jahtumine efektiivse kiirguse tõttu · (Õhumassi enda kiirguslik jahtumine) · Soe õhk puutub kokku külma aluspinnaga Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lendumiseks.
Põlemisel tekkiva gaasi temperatuur peab tõusma 2 sek. vähemalt 850 °C; Kui jäätmed sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1% - kolde temperatuur min 1100 °C; Automaatsüsteem, mis välistab jäätmete etteandmise kui ei ole saavutatud nõutavat temperatuuri; Tagada pidev PM, TOC, HCl, HF, SO2, NOx mõõtmine. Gaaside temperatuur põletuskambris, väljuvate gaaside hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus. Raskmetallide (Cd, Tl, Hg, Sb, As, Pb, Cr, Co, Cu, Mn, Ni, V) ja dioksiinide ning furaanide poole tunni keskmised väärtused Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 53 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 54 Karin Hellat 9
kondenseerunud veeaur jäätub. Veeaur saab kondenseeruda nii plusstemperatuuride juures kui ka miinustemperatuuride juures. Mõlemat olukorda tuleb puithoone juures vältida. Joonis 5.1 Õhu veeaurusisalduse ja temperatuuri sõltuvus Suhteline niiskus on õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Kuna madalamate temperatuuride juures on õhu maksimaalne veeaurusisaldus väiksem, on sama veeaurusisalduse korral õhu suhteline niiskus madalamatel temperatuuridel kõrgem. Otsene niiskust tunnetav meel inimesel puudub. Enamik inimesi ei taju otseselt (analoogselt temperatuuriga) õhu suhtelist niiskust vahemikus 25 % või 55 %. Kõrget või madalat suhtelist niiskust tunnetatakse kaudselt ja ebamääraselt naha, limaskestade ja hingamisorganite kaudu. Kõrge suhteline niiskus tekitab sobiva elukeskkonna hallitus-
• ülemäärasest suhtelise niiskuse tasemest • kõrge temperatuuri ja suure suhtelise niiskuse koosmõjust • õhutemperatuuri ja -niiskuse taseme sagedasest vaheldumistest • vihmast, udust, kastest, lumest jms. Õhu veeaurusisaldus võib muutuda pikka aega kestva veo puhul mõnekümneprotsendi- lisest tasemest kuni 100%-lise suhtelise niiskuseni. Ka temperatuuril on otsustav mõju, samuti veoviisil ja -marsruudil. Peab arvestama, et kontinentidevahelistel merevedudel võib tempera- tuuri ja õhuniiskuse tase muutuda kiiresti ja suhteliselt suures ulatuses. Temperatuuri kõikumised
annaabi.ee 
