Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vee karedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hco3, ioonid, karedus, cacl, katlakivi, tahked, seovad, kationiit, anioniit, r2ca, soolane, mineraalvesi, mage, mgcl, mgso, cacl2, 2nacl, keetmineLABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks.
hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Mõisted: Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerub) Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerub)
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused).
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
Keemia KT Tähtsamad metallid 1. Mõisted 1) Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees 2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu 5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt 6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid 7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma
Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH ehitusmaterjalide valmistamine.
lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks. Lubja tootmine CaCO3 CaO + CO2(1000 kraadi), CaO + H2O Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone). Pehme vesi on vesi, millel on väike või olematu mineraalainete sisaldus. Vett pehmendatakse kas sestilatsiooniga või ioonivahetusega. Vee pehmendamine - on karedust põhjustavate ainete eemaldamine CaCO3 + CO2 + H2O -> Ca(HCO3)2 Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 st eemaldatakse keetmisega (kraanivesi) Püsiv karedus on tingitud MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4-st(jõevesi), eemaldatakse ioonivahetusmeetodiga,Ca ja Mg ioonid asendatakse Na ja K ioonidega.
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi
määratav tiitrimisel soolhappega metüüloranži juuresolekul: kare vesi 3 - 4,5 mmol/l väga kare vesi > 4,5 mmol/l Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O Vee mööduv karedus on 1 liitris vees lahustunud Ca ja Mg summaarne MÖÖDUVAST KAREDUSEST SAAB LAHTI: millimoolide hulk. 1. Vee keetmisega: Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O Reaktiivid: 0,1M HCl mõõtelahus, indikaator metüüloranž, uuritav vesi.
elektrolüüt aine on oksiid 4) Osata iseloomustada lähemalt ioonilise sidemega aine (NaCl) ja polaarse kovalentse sidemega aine elektrolüütilist dissotsiatsiooni. NaCl lahustub täielikult ioonideks ja vesilahus juhib elektrit. Na ja Cl ümber tehib hüdraatmantel. Sama asi toimub polaarse kovalentse sidemega HCl ainega. 5) Osata selgitada dissotsiatsiooni erinevust polaarse ja ioonilise aine vahel. Ioonilistel ainetel on ioonid algselt olemas, polaarsetel ioonid tekivad vee molekulide mõjul 6) Dissotsiatsiooni määr ja millest oleneb. (koos selgitustega) Dissotsiaatsiooni määr on elektrolüütide hulga ja lahustunud elektrolüütide hulga suhe Mõõdetakse dissotsiatsiooni määra %’ga 7) Ühendite jaotus vastavalt dissotsiatsiooni määrale (näited) Tugevad elektrolüüdid (α>30%) Lahuses on ülekaalus ioonid
ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Lihtaine: Lihtaine koosn ühe elemendi aatomitest, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Ühend ehk liitaine: koosn kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemil omad. Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne, nt vesi koosneb alati kahest osast H-st ja ühest osast O-st. Puhas aine: on aine, mis sisaldab ainult ühte lihtainet või ühendit (suhteline mõiste). Puhtaks
Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada.
keemiline vooluallikas seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks aku taaslaetav keemilinevooluallikas kütuselement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuseoksüdatsioonil vabaneva energia arvel leelismetallid perioodilisustabeli IA rühma metallid leelismuldmetallid perioodilisustabeli IIA rühma metallid s- metallid perioodilisustabeli IA ja IIA rühma metallid vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees; see karedus on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel (keetmisel) mittekarbonaatne karedus seda põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad; see karedus vee kuumutamisel ei kao karbonaatne karedus seda põhjustab kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees siirdemetallid perioodilisustabeli B-rühmade elemendid
kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. VHCl C M ,HCl C M ,KOH VKOH =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karbonaatne karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1
25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO -3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
Leidub eriti loomorganismides. Na on rakuväline element st. teda on rohkem rakkude vahel kui rakkude sees. Maakoores leidub: 2,1% Tähtsus: 1) reguleerib organismi veereziimi (soodustab vee eraldumist) Kaalium - K 2) osaleb närviülekannetes 3) osaleb rakkude pinnalaengu tekkes. 4) Kaaliumi ioonid mängivat tähtsat rolli väetistes Maakoores leidub: 2,3% Tähtsus: 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. Magneesium - 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Mg 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. Maakoores leidub: 4,1%
25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja R H on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. VHCl CM ,HCl CM ,KOH VKOH =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO-3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk
neerudesse. See põhjustab kroonilisi haiguseid. Raskmetalle leidub merevees ja veepõhjas, need satuvad sinna metallide kaevandamisega, jäätmete ümbertöötlemisega, liiklusega, metsapõlengutega ja (vulkaanilise) tolmuga. Raskmetallid on Hg, Cd, Pb, Zn, Ni, Cr ja Cu Vee karedus- vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, seebi reageerimisel ioonidega tekib vette rasvhapete sooladest sade. Katlakivi halvendab soojusjuhtivust ja tekitab ummistusi. Katlakivi teke: Ca(HCO3)2=CaCO3+CO2+H2O CaCO3 on lahustumatu karbonaat, ehk siis see sadestub veega kokkupuutes olevatele pindadele. Vee kareduse kahjulikkude toimete vähendamiseks pehmendatakse vett nt. eelkeetmisega, destilleerimisega, pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega. Ioonikihist vee läbijuhtimisel vahetuvad vee karedust põhjustavad ioonid ioniidi koostisesse kuuluvate ioonide vastu ning
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust. T
Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi. H Cl vesinikkloriidhape H NO3 lämmastikhape H2 CO3 süsihape H2 SO4 väävelhape Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi
Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine ○ Tekib katlakivi, kuid vesi on tulemusena pehmem ○ Pole täielik lahendus
Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi.
Tuleb kontrollid analüüsitava vee pH-d. Analüüsitava vee pH on 6,91 18° C juures. Vee pH on üsna neutraalne ning neuraliseerimist teostama ei pea. Analüüsi segavad ka tsink, alumiinium, mangaan ja raud, mistõttu nende suurema sisalduse korral on proovile vaja lisada enne tiitrimist 1-2ml maskeerivat reaktiivi. Analüüsitaval veel segavaid lisaaineid häirivas koguses ei esine, ning maskeerivat reaktiivi pole vaja lisada. 2.Analüüsi läbiviimine. Vee üldine karedus jaguneb mööduvaks ja jäävkareduseks, sõltuvalt sellest, millise soolana Ca2+ ja Mg2+ looduslikus vees esineb. Vee üldine karedus on summaarne Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Kareduse määramiseks kasutatakse kompleksonomeetrilist meetodit. Selle puhul tehakse kindlaks Ca2+ ja Mg2+ ioonide kontsentratsioon tiitrimise teel TriloonB-ga. Meetod põhineb sellel, et TriloonB
kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgatavalt rohkem Aatomi ehituse omapära Metallidel on vähe väliselektrone, harva üle kahe Metalliaatomitel on suhteliselt suured aatomraadiused. Igas perioodis on kõige suurema aatomraadiusega leelismetalli aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom. Suure raadiuse tõttu, seovad nad elektrone nõrgalt ja metallid loovutavad elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid Rühmas, ülevalt-alla aatomraadiused kasvavad ja seega on K aktiivsem metall, kui Na või Li Samuti on KOH tugevam alus, kui LiOH
kasutusele odavamad ja sobivamad radioisotoobid. 2.6 II A rühma elementide tuntumad ühendid II A rühma elementide ühendid on analoogselt leelismetallide ühenditega peamiselt ioonilise sidemega. Enamik neist lahustub vees hästi, kuid nende hulgas on siiski ka selliseid ühendeid, mis vees praktiliselt ei lahustu. 2.6.1 II A rühma elementide oksiidid II A rühma elementide oksiidid on kas valged või värvuseta tahked ained. BeO on amfoteerne oksiid. BeO ja MgO on vees mittelahustuvad ja praktiliselt veega mittereageerivad oksiidid. Leelismuldmetallide oksiidid on osaliselt või hästi vees lahustuvad. Tugevalt aluseliste oksiididena annavad nad veega reageerimisel leeliseid. Leelismuldmetallide oksiidide reageerimised veega on väga eksotermilised. SrO + H2O _ Sr(OH)2 1) BeO berülliumoksiid Berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne, mis võib siduda isegi kuni 34% vett.
1 mmol/dm3 või mekv/dm3; Saksa kareduskraad ehk 'dH; ppm. 1 mmol/dm3=2 mekv/dm3 = 100ppm = 5,6 'dH 28. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid 29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks) 30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel lagunema, reaktsioonide käigus tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks. 31. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Uuritavasse vette tuleb lisada indikaatorit, seejärel tuleb tiitrida vett soolhappelahusega kuni see muudab oma värvust
oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid *oksiidid tahked valged ained, mis reageerivad veega andes leelise (Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 *hüdroksiidid on vees lahustuvad, tahked valged kristalsed ained, seovad õhust süsinikdioksiidi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O *soolad on valged kristalsed ained, enamasti vees hästi lahustuvad Kasutamine: Na2CO3 sooda, pesuvahendina; NaHCO3 söögisooda; NaCl keedusool, tähtsaim tooraine keemiatööstuses LEELISMULDMETALLID
annaabi.ee 
