Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vastupidamistreening referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jooks, vastupidavust, sport, väsimus, töövõime, cooper, cooperi, spordiala, testimine, treenimine, liikuda, tiitelleht, jõutreening, nihutamine, mehhanisme, treener, sooritada, spordis, eeliseks, versioon, hingamis, koormusel, soovitav, aedvilja, jooke, polütehnikum, tauri, treier, konsultant, 2022, kardiovaskulaarne, perioode, korrata, kestvaJuhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on väga head ning mida on võimalik oma treeningutel rakendada
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega
Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada
Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada
Kasutatud raamatute hulka kuulusid ja neist olulisemad olid Jürgen Weinecki ja Rein Jalaki ,,Kehalised võimed ja organism", Riku Aalto eneseabiraamat ,,Liigutaja käsiraamat" ja Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine
Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine: Treenitus ja selle näitajad: treenitud tekib süstemaatilise treeningu tulemusena. treenitus on kõrge töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tulemusel. Treenituse avaldused: Organismi energiavarude ja funktsionaalsete võimete kasv. Spetsiifiliste liigutusvilumiste kujunemine. Organismi talitluse ökonomiseerimine Võime organismi funktsioonide ja ressursside kiireks ja ulatuslikuks mobiliseerimiseks. Üldiste kohanemismehhanismide täiustumine ja organismi mittespetsiifilise vastupanu tõus (kõrgmäestik, külmetushaigused)
Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine ..................................................... 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ........................................................................................................... 16 JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ............................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ...............................................................................
Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks,
10 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11 1.3.4. Pulsi mõõtmine koormusest taastumise hindamiseks................................................12 1.3.5. Treeningu intensiivsuse määramine pulsi järgi.........................................................12 1.4. Aeroobne töövõime...........................................................................................................13 1.4.1. Aeroobne lävi.............................................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi..................................................................................................
- Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 5. Miks annab treenitud sportlase puhul anaeroobse läve määramine tema treeningu efektiivsuse kohta olulisemat informatsiooni kui VO2max-i mõõtmine
arengu, st aitaks saavutada head kehalist vormi. Olla heas kehalises vormis tähendab sageli erinevaid eesmärke. Ühtedele on hea vorm tugeva tervise ja hea enesetunde avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni
Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, ka teiste elundite mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamissüsteemi kui ka südame funktsionaalses ja vereringesüsteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tööga kaasneb suurem soojuse aktiivsuses teke, mistõttu tuleb normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni süsteemi talitlus. Inimese kehaline töövõime langeb oluliselt, kui kas või ühe nimetatud elundkonna talitlust ei õnnestu mingil põhjusel piisa- valt hästi kooskõlastada teiste süsteemide toimimisega. Inimese organism toimib ühtse tervikuna. Vajadus organismi erinevate osade talitluse kooskõlastamise ja koordineerimise järele ei kaasne üksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks normaa-
3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92
vaimne seisund, sõltub humoraalsest toimest (st. vabanenud heaolu hormoonide hulgast). Massaazi mõjul suureneb hemoglobiini ja erütrotsüütide hulk veres, paraneb organismi gaasi ja valguvahetus, samuti suureneb uriini eritus! Massaazi näidustused: · Vedelike ja jääkainete kogunemine organismi · Pingepeavalud · Naha probleemid (kortsude tekkimine, naha kuivus) · Imuunsüsteemi nõrkus · Väsimus · Tähelepanuvõime langus Massaazi vastunäidustused: · Kõik palavikulised seisundid alates 37 kraadist · Kõik ägedad põletikulised protsessid · Hüübivuse häired · Naha-, neeru-, nakkushaigused (haavad, lööbed, vältida sünnimärkide masseerimist) · Veenipõletikud (veenikomu laiend) · Kasvajad / kahtlus kasvajatele · Imetamisperiood · Lümfisõlmede põletikud · Äge südamepuudulikkus · Liiga kõrge või madal vererõhk
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
