20.Toiduhüügieenikoolitus kava (kes ja kuna toiduhüügieenikoolituse läbis) 21.Kontrollkaart(puhastuse tõhusese hindamine,kontrollib meditsini õde) 22.Laboratoorne konroll(joogivee kontroll üks kord aastas,tööpinnad ja seadmed üks kord aastas) 23.Enesekontrollisüüstemi dokumenteerimine(kahjuritörje säilitatakse dokumente 3 aastat,proovide analüüse 2 aastat,teised enesekontrolli dokumendid 1 aasta) 24.Töötajate hügieen(kirjeldus) 25.Tõestamisprotseduuride määramine(vastavusaudit,dokumentatsiooni audit) 26.Kaebuste käsitamine(kirjeldus) 27.Köögiseadmete skeem,veevarustuse skeem,krundi plaan. NEED ÜLAL NIMETATUD PUNKTID ON KA VAJALIKUD MÕNINGATEL ÜHTUMITEL.
Hindamises osalejad: arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled (ametiasutused) ja avalikkus. Keskkonnaaudit ja juhtimissüsteemi audit Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. Keskkonnaauditiga võib selgitada ja hinnata tegevuse keskkonnamõju, õigusaktidele ja normatiividele vastavust jne. Levinumad k-i tüübid on Eestis tegevuskohaaudit, vastavusaudit ja vastutusaudit. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: !!!!! Keskkonnahindamine on avalik tegevus. Keskkonnaaudit on kliendi ja audiitori suhe. Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegelb prognoosimisega kui mõjuallikat veel ei ole. Keskkonnaaudit tegeleb: mõjuallikat enam ei ole, kuid mõju on olemas
Sertifitseerimisauditi tüübid Auditeid tuleb nimetada nende õige nimega. Sagedasti võib kohata kuulutusi lehtedes, et otsitakse audiitoreid ja harva võib kuskilt viimaselt realt lugeda selgitust, et audiitoril peab olema finantsharidus. Kui räägitakse audititest, siis tavaliselt mõeldaksegi selle all finantsaudiitoreid, kuid tegelikkuses võivad olla auditid näiteks järgnevad: finantsaudit, kvaliteediaudit, keskkonnaaudit, siseaudit, välisaudit, osapoole audit, süsteemiaudit, vastavusaudit, protsessiaudit, eesmärkide audit jne. Seetõttu rääkides audititest tuleb selgelt lahti seletada misa uditiga on tegemist. Sertifitseerimisvaldkond Sertifitseerida saab tooteid, süsteeme ja ka inimesi. Toodete sertifitseerimine on reeglina seotud inimeste ohutusega seotud toodetega, näiteks individuaalse kaitsevahendid, kiivrid, tulekustutid. Inimeste sertifitseerimise näiteks on keevitajae sertifitseerimine. Teatud liiki tootmistes, näiteks laevade väliskere keevitamisel peavad
objektiivselt hinnatakse tõendeid määramaks, kas teatud tingimused vastavad auditi kriteeriumidele audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendite objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus audiitor – auditi läbiviija auditeerimise põhimõtted: eetiline, selge/õiglane, kohane professionaalne hoolimine, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev audititüübid: vastavusaudit, vastutusaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriaudit, keskkonnajuhtimissüsteemi audit keskkonnakorraldus – avalikus sektoris; hõlmab arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest keskkonnajuhtimine – ettevõtetes; aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel:
10.Keskkonnaaudit, selle eesmärk, sisu ja rakendamine. Keskkonnaaudit on süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab tulemused auditi kliendile. Keskkonnaauditiga võib selgitada ja hinnata tegevuse keskkonnamõju, õigusaktidele ja normatiividele vastavust jne. Levinumad keskonnaauditi tüübid Eestis on tegevuskohaaudit, vastavusaudit ja vastutusaudit. Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi kriteeriumid on täidetud. Auditis osalejateks on auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Keskkonnaauditeerimise eesmärk on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust
keskkondades, organisatsioonides, mis erinevad eesmärgi, suuruse ja struktuuri poolest; ning seda nii organisatsiooni siseste või väliste isikute poolest. Siseauditit jaotatakse valdkondade järgi järgmiselt: Finantsaudit analüüsib ja annab hinnangu raamatupidamis- ja aruannetele ning nendega seotud teabe õigsusele. Tulemusaudit auditeeritava tegevuse säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe hindamine. Vastavusaudit analüüsitakse aj hinnatakse asutuse/ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduurireeglitele, eeskirjadele ja juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele. Tegevusaudit analüüsitakse ja hinnatakse asutuse/ettevõtte kitsamaid alategevusi, protsesse jms. (1, lk 17) Siseauditi üksuse või siseaudiitori staatus peab olema määratletud asutuse põhidokumendis
- Ekspert - Huvipooled - Avalikkus Keskkonnaaudit ja juhtimissüsteemi audit Audit süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. kkaudit süstemaatiline, dokumenteeritud, objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine keskkonnamõjude hindamine tegeleb prognoosimisega, kui saasteallikat pole tekkinud, kkaudit tegeleb võimalike ohtudega. Audititüübid: vastavusaudit, vastutusaudit keskkonnajuhtimissüsteemi audit, tegevuskoha audit Keskkonnariski hindamine ja juhtimine Keskkonnariski analüüs (näide) tankla lenda õhku, autoõnnetus Keskonnarisk risk, mille tagajärg on keskkonnakahju EKSAMILLL!LL Euroopa liidu seadusandlus: kohustuslikud õigusaktid on MÄÄRUSED, DIREKTIIVID ja OTSUSED 1. Keskkonnaprogramm 1973-1976 Hetkel: 7. keskkonnaprogramm 2013-2020 !!!!!!!!!!!!!!!!! EKSAMIL VII keskkonnaprogramm Eesmärgid 2020. aastaks
Artikkel 319 – eelarve täitmine ja sellele heakskiidu andmine Artikkel 322 – ühissätted Artikkel 325 – pettuste vastane võitlus (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu) Kuidas toimib Euroopa Kontrollikoda teostab 3 liiki kontrolle: Finantsaudit – kontrollitakse, kas arvepidamine kajastab õigesti finantsolukorda, tulemusi ja rahavooge aasta jooksul. Vastavusaudit – kontrollitakse, kas finantstehingud vastavad eeskirjadele. Tulemusaudit – kontrollitakse, kas ELi vahenditega on saavutatud vajalik eesmärk võimalikult väikeste vahenditega majanduslikult kõige tõhusamal moel igas valdkonnas Kontrollikoda koosneb auditeerimisrühmadest. Need koostavad aruandeid ja arvamusi, mille liikmed heaks kiidavad ning mille käigus need dokumendid ametlikuks saavad. Ajalooline tähtsus
kriteeriumide täitmise ulatus Audiitor on auditi läbiviija. Auditeerimise põhimõtted. Prognoosida, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Tegeleb tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. Audititüübid. Vastavusaudit Vastutusaudit Asukohaaudit Omaniku vahetusega kaasnev Eriauditid Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Keskkonnakorraldus avalikus sektoris arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Demingi juhtimismudel Kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta Kavanda - Keskkonnapoliitika
ulatus. Audiitor on sõltumatu kontrolliv osapool. Auditeerimise põhimõtted: süstemaatilisus, sõltumatus, dokumenteeritus. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. · KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid: · Vastavusaudit · Vastutusaudit · Tegevuskoha audit · Omaniku vahetusega kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorraldus on keskkonnanormide ja -standardite, keskkonnaekspertiiside ja -auditi korraldamine, keskkonnamärgiste rakendamine, keskkonnamõju hindamine jms avalikus, era- või mittetulundussektoris. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Auditis osalejad: Auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Auditeerimise sagedus: KJS auditid üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne
Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud Auditi ja keskkonnamõju hindamise vahe KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: · Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid. · Vastavusaudit · Asukohaaudit · Omaniku vahetusega · kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit Eriauditid. Jäätmekäitlusaudit · Veekasutusaudit · Tootmisriskide audit · Toote elutsükli audit · Keskkonnariski audit · Tööohutuse audit Keskkonnajuhtimissüsteemi audit. Audit peab selgitama: · Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi · Kas süsteem on edukalt rakendunud
hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus • Süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab tulemused auditi kliendile. • K-ga võib selgitada ja hinnata tegevuse keskkonnamõju, õigusaktidele ja normatiividele vastavust jne. Levinumad k-i tüübid Eestis on tegevuskohaaudit, vastavusaudit ja vastutusaudit. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest • Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud • KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. • Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: • Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas • Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas
o keskkonnaaudit on salastatud tegevus o keskkonnamõju hindamine tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole o keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui …: … mõjuallikat enam ei ole, kuid mõju on olemas … mõjuallikas on olemas ja mõju on olemas … mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud audititüübid: o vastavusaudit (käsitleb organisatsiooni tegevuse vastavust õigusaktidele) o vastutusaudit/asukohaaudit (eesmärgiks on selgitada mingi maa-ala pinnase ja/või põhjavee reostust ja selle tekkimise riske; tehakse sageli kinnisvara omaniku/valdaja vahetuse korral, et selgitada võimalike keskkonnakahjudega kaasnevat vastutust) o omaniku vahetusega kaasnev audit (eesmärgiks on selgitada kinnistu ja/või
annaabi.ee 
