2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C. Kasutatakse erinevateks terase ja teiste metallide jootmiseks (va alumiinium). 3. Sulam 60% Sn ja 40% Pb. Sulamispunkt 180 °C. Kasutatakse elektrotehnika ja raadioelektroonika jootmisel. Hõbepehmejoodis - Sulam 97/3 (tina/hõbe) -Erijoodis külma- ja soojaveetorude jootmiseks sisaldab plii asemel natuke vaske või hõbedat. Kõvajoodised - Messingjoodis 410/410FC - sobib terase, malmi, vase ja vasesulamite jootmiseks. -Hõbejoodis S-44 – kaadmiumivaba hõbejoodis, sisaldab 44% hõbedat. Töötemp. ca 730°C. Vase ja vasesulamite, terase ja roostevaba terase jootmiseks. Räbusti - Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks. Happelised räbustid 1. Tsinkkloriid- kasutatakse terase, vase, valgevase, pronksi ja plii jootmisel. 2.Lahjendatud soolhape- kasutatakse tsingi ja tsingitud pleki jootmisel. 3.Ammooniumkloriid
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg).
Student Response Correct Answer A. sõltuvalt legeerituse astmest täisarv % või kordaja võrra suurendatult B. alla 1 % olevate elementide sisalduse korral arvu ei tooda C. täisarv % D. kümnend % 5. Milline tähttähis on survetöödeldavate vasesulamite ees EN järgi? Student Response Correct Answer A. AC B. CW C. WC D. CuOF 6. Milline on terase X12CrNi18-10 keemiline koostis? Student Response Correct Answer A
kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask on punakaspruun metall. Puhtal kujul on vask väga pehme. Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus vask ei muutu, niiskes õhus kattub roheka paatinakihiga. Korrosioonikindel. Kasutusalad Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus (elektrijuhtmed ja- kaablid). Umbes 40% kulub vasesulamite tootmiseks. Valmistatakse torusid ja münte. Hea soojusjuhtivuse pärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamiseks (nt: radiaator). Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamiseks, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Kasutatakse juveelide valmistamiseks, nt lisatakse vaske kullale, et kuld oleks vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme
fosfori sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. 3 Vasesulamid Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Vasesulamite mehaanilised ja tehnoloogilised omadused Vasesulamite põhieeliseks on kõrge korrosioonikindlus, soojus- ja elektrijuhtivus, hea vastupidavus kulumisele, madal hõõrdetegur, hea detailite soveldus paaris teistega tugevamatest materialidest detailidega, head tööomadused madalatel temperatuuridel kuni 250 °. Vasesulamid: Pronks (+Sn), skulptuurid, medalid seadmed Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid Uushõbe (+Ni+Zn), ehted, lusikad, kellaosad, metallraha Melhior (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed
1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteraste keevitamine · 2.4 Legeerteraste keevitamine 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine · 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks · 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis · 3.3 Alumiiniumi gaaskeevitamine 4 Vase ja vasesulamite keevitamine · 4.1 vase keevitamine Sissejuhatus Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni
Kui nikeldatud pind saab mehaaniliselt kahjustatud hävineb teraspind kiiremini tavalisest. Hästi aitab olukorrast välja vask, mis kantakse enne nikeldamist terasele. Elektrokeemilisel teel sadestatud nikkel on suure kõvadusega. Kui nikeldamisel kasutatakse elektrolüüdis lisandeid fosforit ja boori saadakse korrosioonikindel ja ühtlase paksusega niklikiht. Alumiiniumi tuleb enne nikeldamist söövitada kroomhappe ja väävelhappe seguga. Vase ja vasesulamite nikeldamisel peab detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil viiakse mõõtu näiteks laagripindasid ja kulunud liugelaagreid. Kui kroomitakse terast ilu pärast kasutatakse aluskihiks vaske või niklit. Kroom sobib hästi
hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronks ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja üle 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. · Tihedus 8900kg/ruutmeeter · Sulamistäpp 1083C Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused - mõned kuud. · Vask ehitusmaterjalina, tooted:
50000- Al-Mg-sulamid 70000- Al-Zn-sulamid nt. EN-AC-44000 Vask ja Cu-sulamid: liigitus koostise järgi (messingid, pronksid, vaseniklisulamid. Puhas vask Vasesulamid Messingid Pronksid Vaseniklisulamid Deformeeritavad Deformeeritavad sulamid sulamid Valusulamid Valusulamid Vase ja vasesulamite Eurotähistussüsteem Vase ja vasesulamite tähistamiseks kasutatakse kahte tähist: 1) Margitähist- see määrab keemilise koostise. Koosneb tähttähistest Cu, millele järgneb puhta Cu korral vase tüüpi iseloomustavaid suurtähti, nt Cu-ETP Deformeeritavate sulamite legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus nt. CuZn36Pb3 Valusulamite korral eesliide G või erivaluviiside tähised (GS – liivvormvalu, GM –
Vase kasutamist on soodustanud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nim. neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise mtealli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Vase omadused: · Tihedus 8900 kg/m3 · Sulamistäpp 1083 oC Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võin ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused mõned kuud. Vask ehitusmaterjalid, tooted:
· Madallegeerterased (Leg.elemente kuni 2,5%) · Kesklegeerterased ( Leg.elemente 2,5...5%) · Kõrglegeerterased ( üle 5 %) 8). Valge malmi ja valgendatud malmi vahe? Valgemalm-kiirel jahutamisel, kuid valgendatud malm teatud osade kiirel jahutamisel. 9). Deformeeritavate alumiiniumsulamite liigitus TT põhjal? · Sulamid, mida TT-ga ei tugevdata (mitteTT) (nt: AlMn ja AlMg); · TT-ga tugevdatavad (termotöödeldavad) (nt: AlCu, AlCuNi, AlLi). 10. vasesulamite liigitus lähtudes legeerelementidest Messingid CuZn, Pronksid CuSn, Vase-nikli sulamid CuNi 11. plastide töötlemine Termoplaste valatakse, vormitakse, töödeldakse ekstruuderiga, lõiketöötlemine, keevitamine Termoreaktiive pressitakse, valatakse, vormitakse, lõiketöötlemine 12. ? On metalli ja keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal
et see bakter on iidne mikroorganism. Peale seda avastust on leitud selliseid baktereid umbes paarkümmend liiki. Ka on leitud super-vihmaussid, kes elavad endiste kaevanduste reostatud maapinnas, nad suudavad elada ülimürgises pinnases. Nad söövad mürgiseid metalle, sealhulgas ka arseeni, mida nad söövad päevas umbes 30 korda rohkem enda kehakaalust. AJALUGU Arseeniühendeid tunneb inimkond juba enam kui 4000 aastat. Ammustel aegadel kasutati neid Indias ja Kaug-Ida maades vasesulamite saamisel, raviainena ja ka mürgina. Esimene kes puhtakujulise arseeni elemendina eraldas oli Albertus Magnus, keda ühtlasi peetakse arseeni avastajaks. Egiptuses hävitati arseeniühendite abil viljasaaki kahjustavaid hiiri ja rotte, rotimürgina kasutatakse arseeni ka praegu. Arseeniväävliühendid võeti 4.-5. Sajandil eKr kasutusele kreeklaste poolt ravimitena. Itaalia kõrgklassi seas oli samuti arseen üks
..........................................................................12 5.13 Legeerteraste keevitamine...........................................................................................................13 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine.........................................................................................15 6.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks................................................................................. 16 7. Vase ja vasesulamite keevitamine ......................................................................................................16 8. Hõõrdkeevitus..................................................................................................................................... 20 9. Plasmakeevitus....................................................................................................................................21 Kasutatud materjalid:......................................................
9.4. Silumiin (koostis, omadused, margi näide) Al-Si - ei moodusta ja ei ole koostises keemilisi ühendeid, väga plastne ja hea vedelvoolavusega, enamasi koostises 10...13% Si, siis eutektkoostisele lähedal. Enamasti struktuur jämedateraline -> habras. Selle parandamiseks lisatakse väikeses koguses (0,01%) Na. Tõmbetugevus 250 MPa. Madal sulamistemperatuur, suur tihedus EN AC-AlSi11 10. Vask ja vasesulamid 10.1. Vasesulamite liigitus lähtudes keemilisest koostisest. · Messingid - Cu-Zn, tugevus suureneb, plastsus ka. Zn-sisaldus kuni 35% · Pronksid - kõik ülejäänud · Vaseniklisulamid - Cu-Ni 10.2. Messingite koostis, omadused, töödeldavus. Cu-Zn - 50-65 HB, suur plastsus, tõmbetugevus kalestatuna on <700 MPa, plii lisamine parendab lõiketöödeldavust. Kahefaasilised messingid on hästi vormitavad kuumsurvetöötlemise või valamise teel. 10.3
Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkeloksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
· Konserveerimisel, kattes materjali pind õli või rasvataolise aine kihiga. · Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vast ja rohkem kui 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. vase omadused · Tihedus 8900kg/m³ · Sulamistäpp 1083 kraadi Korrodeerumine · Korroteerumine toimub pindmie kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamiste pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht(roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisandduvad niisked välistingimused- mõne kuuga. Vask ehitusmaterjalina, tooted:
Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga). Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised. Happevabad räbustid (kampoli baasil) kasutusel peamiselt elektrimontaaztöödel. Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga. Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest
tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda. Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb pärast keevitamist lõõmutada, hoida 1,5...2 tundi temperatuuril 300...370 °C ning jahutada pärast seda aeglaselt. Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav pärast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada . 3.4 Vase ja vasesulamite keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib
merevees, 1…2% plii lisamine parandab aga messingi lõiketöödeldavust. Pronksid – Cu ja ülejäänud keemiliste elementide sulamid, nt. Cu-Sn (vedrud, mündid), Cu-Al (klapid), Cu-Be(suurima tugevusega vasesulam) või Cu-Si sulam. Vaseniklisulamid (Cu-Ni) – on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Vaseniklisulam Ni-sisaldusega 25% on tuntud mündimetallina. Tähistus Vase ja vasesulamite margitähistus põhineb ISO-l, nummerdussüsteem aga Eurostandardil (EN-l), mille järgi kasutatakse kahte tähist: - margitähist (määrab keemilise koostise), - tunnusnumbrit (materjali margi numbertähis). Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel.
Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
Vase kasutamist on soodustanud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. Sulamitest tuleks nimetada pronkse (bronze) ja messingeid (brass). Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. Messing ehk valgevask on vase ja <40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Korrosioonipüsivus. Oleneb keskkonnatingimustest: · Väliskeskkonnas. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad merekliimas ja tööstuskliimas. Alla 80% Cu sisaldavatest sulamitest külmvormitud tooted võivad pingeseisundis neis tingimustes korrodeeruda. · Vees ja muudes lahustes. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad vees, merevees. Kontsentreeritud soolalahused ja väävliühendid põhjustavad korrosiooni
Pronksid, ehk sulamid, kus vase kõrval põhikomponendiks ei ole tsink ega nikkel, markeeritakse tähisega Бр (бронза). Põhitähise Бр järel tuuakse sulami margitähises kõigi legeerelementide tähttähised ja arvuga iga elemendi keskmine sisaldus protsentides. Vasesulameid, kus põhiliseks legeerelemendiks on nikkel (melhiorid) või nikkel ja tsink (uushõbedad), markeeritakse ainult metallide tähttähiste abil, näidates koostist samuti nagu teiste vasesulamite puhul, näiteks MH20 – melhior, mis peale vase (M) sisaldab 20% niklit (H); MHЦ 15-20 – uushõbe, mis sisaldab vastavalt 15% Ni ja 20% Zn. 25. MAGNEESIUM JA MAGNEESIUMISULAMID Magneesium on maakoores oma 2,1% sisaldusega väga levinud metall, millest poole rohkem on vaid alumiiniumit ja rauda. Elemendina avastati magneesium 1808.a H. Davy poolt. Maakides esineb magneesium peamiselt karbonaadina (magnesiit Mg C l2 , dolomiit Mg
Kui nikeldatud pind saab mehaaniliselt kahjustatud hävineb teraspind kiiremini tavalisest. Hästi aitab olukorrast välja vask, mis kantakse enne nikeldamist terasele. Elektrokeemilisel teel sadestatud nikkel on suure kõvadusega. Kui nikeldamisel kasutatakse elektrolüüdis lisandeid fosforit ja boori saadakse korrosioonikindel ja ühtlase paksusega niklikiht. Alumiiniumi tuleb enne nikeldamist söövitada kroomhappe ja väävelhappe seguga. Vase ja vasesulamite nikeldamisel peab detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil viiakse mõõtu näiteks laagripindasid ja kulunud liugelaagreid. Kui kroomitakse terast ilu pärast kasutatakse aluskihiks vaske või niklit. Kroom sobib hästi
Kui nikeldatud pind saab mehaaniliselt kahjustatud hävineb teraspind kiiremini tavalisest. Hästi aitab olukorrast välja vask, mis kantakse enne nikeldamist terasele. Elektrokeemilisel teel sadestatud nikkel on suure kõvadusega. Kui nikeldamisel kasutatakse elektrolüüdis lisandeid fosforit ja boori saadakse korrosioonikindel ja ühtlase paksusega niklikiht. Alumiiniumi tuleb enne nikeldamist söövitada kroomhappe ja väävelhappe seguga. Vase ja vasesulamite nikeldamisel peab detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil viiakse mõõtu näiteks laagripindasid ja kulunud liugelaagreid. Kui kroomitakse terast ilu pärast kasutatakse aluskihiks vaske või niklit. Kroom sobib hästi
Ühikuks 1,6 2 on kgf/mm , mida ei märgita. o Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest 120 h h kasutatakse erinevaid koormusi: - terase ja malmi korral F = 49...980 N (5...100 kgf), - vase ja vasesulamite korral Sele 1.11. Rockwelli kõvaduse määramise skeem F = 24,5...49 N (2,5...50 kgf), - alumiiniumi ja alumiiniumisulamite korral F = 9,8...980 N (1...100 kgf). F Tabel 1.5. Metallide kõvaduse määramise meetodid Kõvadus Tähis- Otsaku Jõud, Mõõdetava tus kuju N materjali S
annaabi.ee 
