Värviõpetus/värvusõpetus VÄRVIÕPETUS ON VÄRVINÄGEMISE JA VÄRVISÜSTEMAATIKA SEADUSPÄRASUSI HÕLMAV TEADUSHARU. · Teadusharuks sai värviõpetus 1923 aastal ja seda Ameerikas, seoses sellegakui avastati värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks
VÄRVIÕPETUS Kunstilises loomingus on esmase tähtsusega värvi omaduste tundmine ja kasutamine. hele Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal va...
turustamine. Peamised leiukohad: Mehhiko, Arizona, Nevada, Hiina ja Tiibet. 8 7 HUVITAV TEADA Organismile mõjub türkiis jahendavalt, tasakaalustab ja aitab alandada palavikku. Põletikud nõrgenevad ja võivad vaibuda. Türkiisitoonilist valgust kasutatakse nahakudede ülesehitamiseks, põletus- ja muude haavade kiiremaks paranemiseks. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Värviõpetus. Marje Tammert. Tallinn 2006 2. Internet 9
Punane Mida kujutab endast Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud. Sümboolne tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle....
● Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist. Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab murenema ● Mastikskitt. See kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures elastseks materjaliks. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Seda liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga. Tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele poolele trükitakse muster Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. K...
Kasutatav õppekirjandus Pärnamägi, H. Ehitusmaterjelid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 /õppematerjal Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003 Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Tšmõr, V. Maalritööde materjalid. Tallinn: Valgus 1985 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci Alen, H. Värvid ja nende kasutamine. Tallinn: Ehitame, 2004 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005
suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia ning meeskonnatöö teooria. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandlus ja ettevõtluse alused. Juuksuri õppekava peamised ained on: histoloogia juukse struktuur, juuste lõikus naistele ja meestele, juuste pesemine ja massaaz, juuste värvimine ja keemiline lokk, viimistlusainete õpetus, stiiliõpetus. Jumestaja õppekava peamised ained on: joonistamine, värviõpetus, valgusõpetus, meigikunsti ajalugu, meigi põhiõpe. Kosmeetiku õppekava peamised ained on: inimese anatoomia ja füsioloogia, mikrobioloogia, hügieen ja nahahaigused, kosmeetikatoodete ja üldine keemia, elektriline kosmeetiline aparatuur, aroomiteraapia alused, etikett ja moeõpetus, näo-, keha-, käte- ja jalgadehooldus, jumestamine. Vajalik on pidev enesetäiendamine, kuna iluteenindajad peavad olema kursis uusimate moevoolude ja kosmeetikatehnikatega. Nad osalevad salongide,
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
kirjandust ja ka maalikunsti ja selle eri osasid ka graafika ja skulptuur. Selle tulemusena tekkisid ka uued kujutava kunsti suunad, mida varem ei tuntud. Näiteks maastikumaal, portreemaal, nartüürmort ja nn igapäevaelustseenid. · Skulptuur vabanes keskaegsest seotusest kirikuarhitektuuriga. Skulptuur tuli linnatänavatele. · Arenesid edasi kunstnike tehnilised oskused (perspektiivi-, proportsiooni- ja värviõpetus, teadmised inimese anatoomiast jm). Vaatepunkt muutus subjektiivseks. · Tekkisid kunstiakadeemiad, suurenes kunstidevaheline kokurents. Teatud kunstid, kus oli võimalik harjutamise teel oskusi parandada, nende tähtsus tõusis. Tekkisid ka konfliktid. Tekkis spetsialiseerumine. Oli palju selliseid, kes treenisid üht kunstiala ja teistele väga palju tähelepanu ei pööranud. · Leon Battista Alberti (1404-1472) pani aluse kujutava kunsti teooriale: kirjutas
Aia ühes nurgas väike tiik sinistest iiristest ümbritsetud. Aed kontrasteerub tohutu muruplatsiga orunõlval, kust avaneb suurepärane vaade orgu. Maja, aia ja ümbritseva looduse täielik harmoonia. Kõige tuntumaid tegijaid uusklassitsistlikus aiakunstis olid Gertrude Jekyll ja arhitekt Edwin Lutyens. Gertrude Jekyll (1843-1932) oli mitmekülgne kunstnik, keda mõjutasid samuti William Morrise ja John Ruskini (Arts&Crafts) ideed. Ruskini naturalistlikud taimejoonised ja värviõpetus. Aianduses jagas ta nende imetlust "vana Inglismaa" aiakunsti vastu. Hiljem, kui ta nägemine järjest halvenema hakkas, pidi ta kunstist ja käsitööst loobuma ning pühendas end täielikult aiandusele - algul oma ema ja hiljem enda aias. Kirjutas Robinson'i aiandusajakirjas. G. Jekylli arvates oli aed kunstiteos, kus tuleb arvestada loodusega. Munstead Wood, Surrey. (Raamat: Wood and Garden 1899) (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02