Värviõpetus/värvusõpetus VÄRVIÕPETUS ON VÄRVINÄGEMISE JA VÄRVISÜSTEMAATIKA SEADUSPÄRASUSI HÕLMAV TEADUSHARU. · Teadusharuks sai värviõpetus 1923 aastal ja seda Ameerikas, seoses sellegakui avastati värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks
VÄRVIÕPETUS Kunstilises loomingus on esmase tähtsusega värvi omaduste tundmine ja kasutamine. hele Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone.
turustamine. Peamised leiukohad: Mehhiko, Arizona, Nevada, Hiina ja Tiibet. 8 7 HUVITAV TEADA Organismile mõjub türkiis jahendavalt, tasakaalustab ja aitab alandada palavikku. Põletikud nõrgenevad ja võivad vaibuda. Türkiisitoonilist valgust kasutatakse nahakudede ülesehitamiseks, põletus- ja muude haavade kiiremaks paranemiseks. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Värviõpetus. Marje Tammert. Tallinn 2006 2. Internet 9
Punane Mida kujutab endast Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud. Sümboolne tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle....
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike
Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001 Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias" Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002 Viirand, Tiiu "Kunstiraamat noortele",Kirjastus "Kunst", Tallinn 1984
Kompositsioonis osalevate värvide gruppi võib nimetada värvipaletiks, värviskeemiks, värvikõlaks vms. Iga värvikombinatsioon tähendav mingisuduse värvidevahelise erinevuse olemasolu. Sõltuvalt erinevuse suurusest ja suunast võib rääkida lähedastest, mingi omaduse poolest sarnastest ja kontrastestest värvikõladest. Kasutatud materjaalid: Karl Ryberg- (1991) " Elavad värvid" Lilian Verner-Bonds (2003) "Värviteraapia" Marje Tammert- (2006) "Värviõpetus" http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/index.html
Kasutatav õppekirjandus Pärnamägi, H. Ehitusmaterjelid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 /õppematerjal Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003 Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Tšmõr, V. Maalritööde materjalid. Tallinn: Valgus 1985 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci Alen, H. Värvid ja nende kasutamine. Tallinn: Ehitame, 2004 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005
suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia ning meeskonnatöö teooria. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandlus ja ettevõtluse alused. Juuksuri õppekava peamised ained on: histoloogia juukse struktuur, juuste lõikus naistele ja meestele, juuste pesemine ja massaaz, juuste värvimine ja keemiline lokk, viimistlusainete õpetus, stiiliõpetus. Jumestaja õppekava peamised ained on: joonistamine, värviõpetus, valgusõpetus, meigikunsti ajalugu, meigi põhiõpe. Kosmeetiku õppekava peamised ained on: inimese anatoomia ja füsioloogia, mikrobioloogia, hügieen ja nahahaigused, kosmeetikatoodete ja üldine keemia, elektriline kosmeetiline aparatuur, aroomiteraapia alused, etikett ja moeõpetus, näo-, keha-, käte- ja jalgadehooldus, jumestamine. Vajalik on pidev enesetäiendamine, kuna iluteenindajad peavad olema kursis uusimate moevoolude ja kosmeetikatehnikatega. Nad osalevad salongide,
tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia kja tihtipeale ka tema otstarbe. Caja de Compensacion Los Heroes büroohoone Elamuhoone 10 Santorini saare sinised kirikukuplid MUSAC, Kaasaegsekunstimuuseum Castillas Kaasaegne elamuhoone 11 Kasutatud materjalid 1. ,,Värviõpetus" M. Tammert, OÜ Aimwell, 2006 2. ,,Kompositsiooni õpetus" E. Kärner, Tea, 2006 3. Õppematerjalid, Anne Tanne erakogu 4. www.greatfa.com Arhitektuuri teemaline internetileht 5. www.colourlovers.com Värvidele fokuseeritud internetilehekülg 6. www.inhabitat.com Arhitektuuri ja disaini teemaline internetilehekülg 12
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001 Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias" Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002 Viirand, Tiiu "Kunstiraamat noortele",Kirjastus "Kunst", Tallinn 1984 32
kirjandust ja ka maalikunsti ja selle eri osasid ka graafika ja skulptuur. Selle tulemusena tekkisid ka uued kujutava kunsti suunad, mida varem ei tuntud. Näiteks maastikumaal, portreemaal, nartüürmort ja nn igapäevaelustseenid. · Skulptuur vabanes keskaegsest seotusest kirikuarhitektuuriga. Skulptuur tuli linnatänavatele. · Arenesid edasi kunstnike tehnilised oskused (perspektiivi-, proportsiooni- ja värviõpetus, teadmised inimese anatoomiast jm). Vaatepunkt muutus subjektiivseks. · Tekkisid kunstiakadeemiad, suurenes kunstidevaheline kokurents. Teatud kunstid, kus oli võimalik harjutamise teel oskusi parandada, nende tähtsus tõusis. Tekkisid ka konfliktid. Tekkis spetsialiseerumine. Oli palju selliseid, kes treenisid üht kunstiala ja teistele väga palju tähelepanu ei pööranud. · Leon Battista Alberti (1404-1472) pani aluse kujutava kunsti teooriale: kirjutas
Aia ühes nurgas väike tiik sinistest iiristest ümbritsetud. Aed kontrasteerub tohutu muruplatsiga orunõlval, kust avaneb suurepärane vaade orgu. Maja, aia ja ümbritseva looduse täielik harmoonia. Kõige tuntumaid tegijaid uusklassitsistlikus aiakunstis olid Gertrude Jekyll ja arhitekt Edwin Lutyens. Gertrude Jekyll (1843-1932) oli mitmekülgne kunstnik, keda mõjutasid samuti William Morrise ja John Ruskini (Arts&Crafts) ideed. Ruskini naturalistlikud taimejoonised ja värviõpetus. Aianduses jagas ta nende imetlust "vana Inglismaa" aiakunsti vastu. Hiljem, kui ta nägemine järjest halvenema hakkas, pidi ta kunstist ja käsitööst loobuma ning pühendas end täielikult aiandusele - algul oma ema ja hiljem enda aias. Kirjutas Robinson'i aiandusajakirjas. G. Jekylli arvates oli aed kunstiteos, kus tuleb arvestada loodusega. Munstead Wood, Surrey. (Raamat: Wood and Garden 1899) (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02
annaabi.ee 
