Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3
Kui talale mõjub koormus Fi, siis leiame otsitava suuruse Zk avaldisest Zk = Fi*i Mitme koondatud jõu olemasolul summeerime need. Zk on sisejõud. Zk=F1*1 + F2* 2+ ... +Fi*i F1, Fi - koondatud jõud ja 1, i - vastavate jõudude all olevad ordinaadid mõjujoonel. 11. Varraskonstruktsiooni liigitamisel võetakse arvesse järgmisi varrassüsteemi omadusi: lk 79 1. varda telgjoone kuju kas konstruktsioon on valmistatud sirgetest või kõveratest varrastest või kasutatakse mõlemaid, s.t tegemist on segasüsteemiga. 2. varda tööseisundit näiteks, sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad pikkele, nimetatakse sõrestikskeemiks. Sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad liitööseisundis, nimetatakse raamskeemiks. 3. varraskonstruktsiooni toesidemete arvu 4. liigendite arvu kahe liigendiga, kolme liigendiga ja liigenditeta raamskeem. 12
Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse. Põhiliseks võtteks müürituse tugevdamisel on temas külgdeformatsiooni takistamine müürituse pingestamisel. Müüritise tugevdamine ladumise ajal Põhiliseks tugevdamise võtteks on siin müüritise armeerimine võrkudega ladumise ajal. Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte ajavõrguna. Sellina võrk mahub normaalpaksusega vuuki(ca 10mm). Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale.
ARMIXTM betoon on spetsiaalne kiudbetoon lint- ja plaatvundamentide, seinte jm. konstruktsioonide valamiseks. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest ,konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste (näit. kuni 10 korruseliste) kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. Eestis juba üle kahe aasta kasutuses olnud TAB-SLABTM süsteem on kombinatsioon APC varrastest ja spetsiaalsest kiudbetoonist , mis võimaldab kuni 10 m sildega monoliitsete vahelagede valamist ilma klassikalise armeeringuta. Nende eribetoonide nagu ka tavaliste kiudbetoonide puhul on väga oluline tellija, ehitaja , projekteerija ja betoonitootja koostöö. Tagamaks lõpptulemuse kõrget kvaliteeti on vajalikud: - õiged algandmed projekteerimiseks - projektis ettenähtud kiumargi ja kiukoguse järgimine - betooni kvaliteedi kontrolli tehases ja objektil.
Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku. Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust Forst väiksem iseseisev kindlustus Framnug akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik Friis rõhtne ernamentaalne või skulptuurne vöönd ehitise liigendamiseks ja kaunistamiseks Funktsionalism moodsa arhidektuuri teatud stiil, mille järgi ehitise vorm vastab otstarbele Geotistiil nimetus tekkis 16
abil on võimalik kirjeldada veekogu ajalugu ja hetkeseisundit (Javois, 2011). Paleogeograafiliste uuringute tarbeks kasutatakse setete kogumiseks puurkannu ja puurimisvardaid (Heinsalu, 2003). Puuri ehitus on lihtne: meetri pikkune ja 3-10 cm läbimõõduga otstest suletud renn ehk puurkann on kaetud ümber pikitelje liikuva metall- lehega. Inimjõul surutakse puurkann otsapidi settesse. Väljaulatuvatest varrastest pööratakse kannu pool ringi ümber paigalseisva lehe, mille tulemusel jäävad puurkannu setted (Hang, 2002). Ränivetikaid on võimalik määrata morfoloogiliste tunnuste järgi. Selleks, et muuta diatomeede määramine võimalikuks, tuleb hävitada kogu orgaaniline aine. Sellise töötlemise tulemusena jäävad alles vaid diatomeede ränist pantsrid. Meetodeid orgaanilise aine hävitamiseks on mitmeid, kuid kõige tuntum on vesinikperoksiidi meetod vesinikperoksiidi 30% lahusega
lõpuks püsikiiruse. Asünkroonmootori lihtsustatud ühefaasiline aseskeem: **Kahefaasiline asünkroonmootor** Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmaähisega masinas. Üks mähis-ergutusmähis E-töötab konstantsel pingel U. Teine-tüürmähis T-töötab pingel Ut, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. **Lühisrootoriga asünkroonmootorid** Kui mootori rootormähis on valmistatud lühismähisena, mis koosneb varrastest eerdeis ja neid elektriliselt ühendavaist lühisrõngastest, siis sellist mootorit nim. lühisrootoriga asünkroonmootoriks. **Faasirootoriga asünkroonmootorid** Kui rootori uurdeis on kolmefaasiline mähis, mis koosneb sektsioonidest ning on isoleeritud rootorist, siis on tegemist faasirootoriga asünkroonmootorid. Rootori faasimähised on tavaliselt tähtühenduses, kusjuures mähiste algused on ühendatud võllil asuvate isoleeritud kontaktrõngastega. Kasutusalad
negatiivselt mõjutada inimelusid terve Põhja-Ameerika lääneranniku ulatuses. Wall Street Journali sõnul kulub Fukushima puhastamiseks kuni 40 aastat. Yale’i ülikooli professor Charles Perrow hoiatab, et kui Fukushima koristamist ei käsitleta 100% täpsusega, võib inimkond olla ohustatud tuhandeid aastaid. Tema sõnul on tingimused neljanda üksuse basseinis, 100 jalga (30,48 m) maa kohal, hädaohtlikud ning kui mõni varrastest puutub kokku teisega, võib see põhjustada tuumareaktsiooni, mis oleks kontrollimatu. 12 Inimese ökoloogiline jalajälg Radiatsioon, mis eritub kõigist nendest varrastest, kui neid pidevalt ei jahutata ega hoita eraldi, nõuaks ümbritsevate alade (kaasa arvatud Tokyo) evakueerimist. Radiatsiooni pärast ei saaks 6375 varrast ühises hoiubasseinis pidevalt jahutada, nad
Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu milles ei ole suuri avasid. TAB-Wall süsteemi võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. [1] 1.1.3. Vahelagi Järjest enam kasutatakse kiudbetooni kandekonstruktsioonides. Väga populaarne on TAB-Slab betooni kasutamine, mis hoiab kokku aega ja raha. TAB-Slab on spetsiaalne vahelae süsteem, mis projekteeritakse vastavalt etteantud tingimustele ning mis koosneb kiudbetoonist ja APC (Anti Progressive Collapse) varrastest. APC vardad on mõeldud konstruktsiooni püsivuse tagamiseks avariiolukorras näiteks tugiposti või seina purunemisel. Sõltuvalt konkreetsest projektist võib TAB- Slab betooni kasutada ka kombineerituna tava armeeringuga. TAB-Slab betooni üheks tähtsamaks omapäraks on 100 kg teraskiu (TABIX) sisaldus ühes kuupmeetris. TAB-Slab betooni puhul on väga oluline järel hooldus. [1] 1.1.4. Põrandad Peamiselt kasutatakse kiudbetooni põrandate valamiseks. Kiududena kasutatakse põhiliselt
liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste
liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste
jõudude F1;F2;F3 kohta Varignon'i teoreemi. Kuna R' on nende jõudude resultant, siis võttes tema momendi Y-telje suhtes saame: myR'=sigma i=1...n myiFi; x0=(sigma i=1..n FkXk)/R. Y0-le saame sarnase valemi. Leidmaks Z0, pöörame kõiki jõude paralleelselt z-teljega ja kasutame Varignoni teoreemi, võttes momendid x-telje suhtes: R=sigma i=1..n Fi 25. Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikud on konstruktsioonid, mis on üksikutest omavahel otstest liigenditega ühendatud sirgetest varrastest selliselt koostatud, et kuju on muutumatu. Ühenduskohad on sõlmed. Kõik välisjõud rak ainult sõlmedes. Arvutamisel ei arvestata hõõrdumist sõlmedes ja varraste kaalu või jagatakse kaal sõlmedesse. Nii mõjub igale vardale 2 jõudu. Tasapinnalistes on varraste arvu k ja sõlmede arvu n vahel seos k=2n-3. Iga järgneva sõlme ühendamine nõuab 2-te varrast. Arvutus taandub toereakts ja varraste sisejõudude arvutuseks. Toereakts leitakse vaadeldes kui jäika keha
Joonis lk. 7 Kaar- ja raamsillad. Kaarsild sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart. Kaarele mõjuv jõud suunatakse kaare haarade kaudu maasse. Silladekk ei pea kaarsillal olema kaarekujuline, samas võib silladekk olla kaarekujuline näiteks talasillal. 4 Kahele toele toetuvat surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse kaareks. Sirgetest või murtud teljega varrastest koosnevat konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab vertikaalseid ja horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse raamiks. Raamsild näiteks on Kroonuaia sild. Kaarsild jaguneb 1.varraskaarsild. Näiteks Võidu sild; 2. tõmbiga (Langeri) kaarsild (jäikustala on ühendatud jäigalt kaarega). Näiteks Kaarsild 3. Mitmeavaline kaarsild. Vabadussild liigitub Kaar rippsilla alla. Silla konstruktsiooniks on
pikkuse ulatuses. Tala vabal toel, kus MEd = 0, peab pikiarmatuur olema küllaldaselt ankurdatud, et vastu võtta jõudu Ftd=VEd/2*(cot -cot ) 51. Põikarmatuuri konstrueerimine, nõuded (p 6.4). Põikarmatuur peaks moodustama konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga = 45°...90°. Põikarmatuur võib koosneda: - pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest; - ülespööretest; - pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud varrastest (karkassid, võrgu põikivardad jne). Vähemalt 50% vajalikust põikarmatuurist peaks moodustama rangid. Rangid peavad olema kindlalt ankurdatud. Rangiharu ülekattejätk ribi pinna lähedal on lubatav, kui rang ei tööta väändele. Põikarmeerimistegur määratakse avaldisega: w=Asw/sbwsin Minimaalne põikarmeerimistegur: w=0,08 fck/fyk Põikarmatuuri (rangide) suurim pikisamm ei tohiks olla suurem kui sl,max = 0,75d(1+ cot ) kus on põikarmatuuri ja tala pikitelje vaheline nurk.
Armeerimise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks jäetakse krohvialuse seina korral võrgutraadi otsad seinast 2...3 mm välja. Võrgud pannakse 2...5 kivirea tagant, plokkide puhul 1...3 rea tagant. Seina tugevuse kontrollimisel arvestatakse ainult müüriga risti olevaid vardaid. Võrgud pannakse 4...5 kivirea tagant, plokkide puhul 1...2 rea tagant, võrgusilm on soovitav teha 50...70 mm, traadi läbimõõt võtta 3...4 mm. Võrk tehakse punktkeevitusega sirgetest varrastest. Võrgus kasutatakse siledat traati. Võrgu pikkus mingis suunas määratakse tugevdatava ala soovitud suuruse järgi. Ainult seinte ristumiskoha tugevdamisel peaks võrgu pikkus ristumiskoha sisenurgast olema vähemalt 1 m. 13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine Armeerimise abil on võimalik hoone müüri või tema üksikuid osasid panna tööle ka muudele koormustele kui vertikaalne surve
müüritise armeerimine tavaliselt. Võrkudega põikraudade ristlõige ja võrkudega ladumise ajal. armeerimise 2 põhimõtet: 1. samm. Peab arvestama, et Võrkudes kasutatav traat on Konstruktiivne armeerimine põikraudadena ei ole läbimõõduga 3-4mm. Võrk tehakse vastavalt soovitav kasutada peab olema tehtud ristuvatest väljakujunenud praktikale ja kõrgemargilist terast, nende varrastest, et ta mahuks lähtudes võimalikest ohtudest tugevuse ärakasutamiseks on nominaalpaksusega vuuki (ca müürile (näiteks hoone vaja väga suuri 10 mm). Skeem 5.2 Müür on ebaühtlane vajumine, seinte deformatsioone (raua töötamise seisukohalt lõpmata liikumine). 2. Armeerimine venimist), mida kivipost ei pikk. Külgdeformatsioonid vastavalt tugevus arvutustele talu. Tugevdamise eelduseks
• Uuemad materjalid: sünteetilised materjalid (klaasplastikud, polüester- ja epoksüüdvaigud − traaversid, masti ülaosa); liimitud vineer, puitosade katmine sünteetiliste kiledega Konstruktsioonilt • tornmast /tower/ − metall-, puit- või raudbetoon mast, mis koosneb tava- liselt neljatahulisest tüvesest ja traaversitest [IEV] Eelkõige − (teras)sõrestikmastid /(steel lattice tower/ − sõlmedes ühen- datud varrastest koostatud mast • postmast /pole/ − vertikaalne puidust, raudbetoonist, või metallist mast, mis paigaldatakse vundamendile või vahetult pinnasesse [IEV] • vabaltseisev mast /self-supporting support/ − mast, mille stabiilsus on piisav ilma tõmmitsaid kasutamata [IEV] • tõmmitsmast /guyed support, stayed support/ − mast, mille stabiilsus tagatakse tõmmitsate abil [IEV] − nii torn- kui postmastid • tugedega mast
5.2.1. Toiteploki tehnilised näitajad Sisendpinge: 220 V/(50 ± 2) Hz Maksimaalne väljundpinge: 30 V (alalisvool) Maksimaalne väljundvool: 3 A Väikseim pinge jaotis: 0,1 V Väikseim voolutugevuse jaotis: 0,01 A Töötemperatuur: 0…40 ºC Sele 5.3. Toiteplokk. 5.3. Rakised Optiliste sensorite kinnitamiseks veearvesti kuluratta kohale tuleb kasutada rakiseid. Kuigi katse käigus kasutatavad rakised olid improviseeritud saadaolevatest kruustangidest, varrastest ning mutritest-poltidest, tuleb hiljem hankida või valmistada andurite tööasendisse seadmise lihtsustamiseks töötavad rakised. 31 Sele 5.3.1. Visolux ML 4-8-RL improviseeritud rakis. 5.4. Tarkvara Metrosert AS veestend (5.1.) töötab Metrica GVT OÜ poolt välja töötatud tarkvaral Stepwin, mis on loodud seadme tööde organiseerimiseks, mõõtude tulemuste töötlemiseks, protokollide
Tugevdamise võib jaotada kahte ossa: müüri tugevdamine ladumise ajal, müüri tugevdamine pärast ladumist, olemasoleva müüritise tugevdamine. 14Müüri tugevdamine armeerimisega (vasta järgmistele punktidele)- armeerimine ladumise ajal, arvutuse alused Müüritise tugevdamine ladumise ajal Põhiliseks tugevdamise võtteks on siin müüritise armeerimine võrkudega ladumise ajal. Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte aiavõrguna. Selline võrk mahub nominaalpaksusega vuuki (ca' 10 mm). Skeem Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale.
korda. Joonisel 4.59 väljendas sealne jõud N D silindri mõju prismale. Siin on aga vastupidi, siin peab jõud N D väljendama prisma 2 mõju silindrile. Seega on tegemist mõju ja vastumõjuga, mistõttu jõud N D ja N D peavad olema moodulilt võrdsed ( N D ) ja suunalt vastupidised. Kontroll joonistel 4.59 ja 4.60 näitab, et need jõud on tõesti vastupidi. Näide 6 on tehtud. Näide 7. Süsteem koosneb rasketest varrastest 1 ja 2, kehast 3, ning kergest jäigast vardast 4 (joonis 4.61). Varras 1 on müüritud seina. Varras 2 on liigendi B abil ühendatud vardaga 1, ning varrast 2 hoitakse üleval jäiga kerge varda 4 abil. Varda 2 punktist E läheb nöör, mis on visatud üle ploki ja mille teises otsas ripub raskus 3. Teha jõudude skeemid kehade 1, 2 ja 4 jaoks. Kehad 1, 2 ja 3 on rasked. B E
kest, kus töötavateks raudadeks on rangid (3). Pikivarradaid (4) kasutatakse põikvarrast fikseerimiseks. Betooni klass B7,5...20. Krohvikest töötab analoogselt betoonkes- tale. Ts.mördi soovita- tav survetugevus vahe- mikus fm5...10 N/mm2. 2. Võrkudega tugevdamine. Sellist armeerimist kasutatakse ehitatava müüritise tugevdamiseks (tugevusarvutus vt peatükk 6). Võrk tehakase ristuvatest varrastest, traadi läbimõõt 3...4 mm. Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid deformatsioone (segu välja surumist vuugist, mis põhjustaksid kivi pinnal tõmbepingeid). Järelikult on oluline, et a) võrguvarrastel oleks korralik nake mördiga (vardapinna ja kivi vahele peab jääma vähemalt 2mm segukiht); b) mördil oleks korralik nake kividega; c) vardaid oleks võrgus piisavalt (varraste samm 30...120 mm)
A sw 0 1334 mm 2 . 1,5 0,67f ywd,ef sin 1,5 0,67 350 sin 35 Projekteerime posti kohale kummaski suunas 3 ülespööretega varrast, seega põikarmatuuri harude arv n = 2·3·2 = 12 tk. Ühe põikarmatuuri haru vajalik pindala A sw 1334 A sw ,1 111 mm 2 . n 12 Ülespöörded tuleb valmistada Ø12 varrastest, mille ristlõikepindala on 113 mm2. Kontrollperimeeteri pikkuse, kus põikarmatuur ei ole enam vajalik, leiame valemiga (7.14): VEd 1,15 529000 u out ,ef 4986 mm . v Rd ,c d 0,61 200 Selle kontrollperimeetri kaugus postist saame leida järgmisest kontrollperimeetri pikkuse avaldisest: uout,ef = 2· rout,ef + 4 a, millest u 4a 4986 4 300 rout,ef = out ,ef 602 mm .
rõngakujuline mähis. Seda tüüpi vibraatorites tekivad silindrikujulised helilained, mille suunamiseks kasutatakse peegeldit. Rõngasvibraatorite suurem võimsus lubab neid kastoorõliga täidetud tankidesse, mis välistab laeva keresse avade lõikamise vibraatorite paigaldamiseks. Piesoelektriline Tanki paigutatud kiirgur rõngaskiirgur piesoelementidest vibraatori võnkesüsteem koosneb prismakujulistest varrastest, mis ühe otsaga on kinnitatud terasest membraani külge. Prismade külgpinnale on pihustamise teel kantud hõbedast elektroodid, mis ühendatakse vahelduvvoolu allikaga. Vahelduv elektriväli paneb prismad pikisuunas võnkuma. Rõngaskiirgur tekitab silindrilised lained, mis ümmarguse kujuga peegeldi abil suunatakse läbi tanki põhja vette. Hüdroakustilised navigatsiooniseadmed Kajaloodid Sügavuste mõõtmine heliga. Hüdroakustilisi seadmeid, mis on ette nähtud mingi veealuse objekti
nõuetele. N 1, N2 ja N3 kategooria sõidukite kabiinide tugevus peab vastama Ereegli nr 29 nõuetele. M2 ja M3 kategooria busside kerede tugevus peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele; 2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune
annaabi.ee 
