kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis-
Eesti pagulased Pagulased, kes on Eestisse tulnud Pagulased o Isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. o Pagulasel puudub oma riigi kaitse. o Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda. Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise
VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS Bakalaureuseõppe uurimistöö Tartu 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.1 Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused 2.2 Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused 2.3 Teised mõjutavad seadused 2.4 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välismaalastele esimene ja tähtsaim akt on Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis oli vastu võetud 14.12.2005 Riigikogu poolt ja jõustus Eestis 01.07.2006. aastal. Antud seadus asendas
Teise põlvkonna õigusaktid võeti vastu 2013. aastal, millega ühtlustatakse riikide varjupaigamenetluste teatud tahud, mis tagab, et menetlused oleksid turvalised, õiglased, tõhusad ning kuritarvitamiskindlad. Ühise süsteemi tuumaks on kaitse- ja vastuvõtmisnõuete ühtlustamine ELis. Niimoodi tagatakse varjupaigataotlejatele ühesugused võimalused saada rahvusvahelist kaitset kõikjal ELis. Samas toetab ühist süsteemi ELi liikmesriikide omavaheline ning varjupaigataotlejate päritolu- või transiitriikidega viljeldav tõhus praktiline koostöö ja vastastikune solidaarsus Varjupaigataotlejate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite ja menetluste eesmärk on tagada kaitse neile, kes seda vajavad, ning samal ajal vältida liikmesriikide varjupaigasüsteemide kuritarvitamist. Nendega määratakse näiteks kindlaks varjupaigataotluse menetluskoht ja -viis, standardid varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks,
arengumaades. Süüria kriis on selle ebakõla eriti ilmekalt esile toonud. Sellal kui Süüriast on põgenenud ligi 4 miljonit inimest, on Euroopa riigid vastu võtnud vaid 217 000 Süüria põgenikku, mis moodustab vaid 5-6% nende koguarvust, vaatamata sellele, et lähim Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn asub Damaskusest vaid sajakonna kilomeetri kaugusel. Euroopasse jõudnud süürlastest on enam kui pooled varjupaigataotluse esitanud kas Saksamaale või Rootsile, tuues esile ka varjupaigataotlejate väga ebaühtlase jaotumise Euroopa Liidu riikide vahel. Näiteks, sellal kui Eesti võtab vastu 118 varjupaigataotlust miljoni elaniku kohta, võtab Austria vastu ligi 3300 inimest miljoni inimese kohta, Ungaris üle 4300 ja Rootsi võttis vastu üle 8300. Slaid 8: Eurostati andmetel on Euroopa Liidu liikmesriigid 2014. aastal saanud üle 626,000 asüülitaotluse. See number on suurim alates 1992. aastast, kus saadi umbes 672,000 taotlust
vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) Pagulus Eestis Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak (1), Somaalia (1), Nigeeria (1), Türgi (1), kodakondsuseta (1). Menetlusskeem Pagulaste sihtriigid Pagulaste lähteriigid Kes tegelevad pagulastega? Illuka vastuvõtukeskus
nende poliitikate elluviimise tõhus korraldamine ja sotsiaalkindlustushüvitiste õigeaegne ning sihitatud määramine ja maksmine. Inimeste, sh laste sotsiaalse toimetuleku ja arengu tagamise eesmärk on saavutada sotsiaalteenuste ja -toetuste asjakohane osutamine, lastele vaimselt- ja füüsiliselt terve elu- ning õpikeskkonna loomine, korraldada riiklikku lastekaitset ja rahvusvahelist lapsendamist ning korraldada varjupaigataotlejate vastuvõttu. Inimeste vahelise hoolimise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tugevdame põhiõiguste kaitstust, ühtekuuluvustunnet ning teadvustame sotsiaalsete gruppide ühisvastutust kogukonna heaolu edendamisel ja nende sotsiaalset kaasatust. Inimese pika ja kvaliteetse elu kindlustab haiguste ennetamise ning tervisekaitse koordineerimine ja korraldamine, tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avaliku arvamuse
või tagakiusukartuse tõttu pagenud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Varjupaigataotleja on turvalisse riiki jõudes või juba seal viibides varjupaika ning rahvusvahelist kaitset taotlev isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Pagulane on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus). Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon, mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid
Oluline on teadmiste ja valikuvõimaluste kaudu mitmekultuurilise identiteedi arengut toetada ja kuigi vaatame teisi kultuure läbi oma kultuuri prillide, tuleks püüda mõista erinevusi ning neisse sallivalt suhtuda. Inimestena on meil ju palju rohkem ühiseid jooni kui erinevusi. 8 Kasutatud kirjandus Valk, Aune 2007. Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Käsikäes. Pagulaste ja varjupaigataotlejate laste integreerimine Eesti haridussüsteemi. Artiklikogumik. Tallinn: Mitte-eestlaste Intergratsiooni Sihtasutus, lk 94124. 9
mis tekitab probleeme eelkõige Lõuna-Euroopa riikidele nagu Kreeka, Itaalia, Hispaania, Küpros ja Malta. Selle probleemiga toimetulek on Euroopa Liidu üks prioriteete. Antud referaat kirjeldab, miks illegaalsed sisserändajad on mureallikaks ning kuidas selle teemaga tegeletakse. Põhjusi, miks Euroopa on ja jääb üheks peamiseks immigrantide sihtkohaks isegi madala majanduskasvu ja suure riigisisese töötuse aegadel ning hoolimata pingutustest kontrollida ja vähendada varjupaigataotlejate ning seadusliku ja ebaseadusliku tööjõu sisserännet, on mitmeid. Kõik Euroopa Liidu riigid on poliitiliselt stabiilsed. Tegemist on õigusriikidega, vastupidi paljudele lähteriikidele, mis on poliitiliselt ebastabiilsed ega ole õigusriigid. See vähendab üksikisiku turvalisust ja võib mõjutada otsust, kas jääda oma päritoluriiki või välja rännata. (Riigikogu Toimetised 2009) Ebaseaduslik rändajaks nimetatakse isikut, kes siseneb ELi ilma nõuetekohase viisa või loata või
3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig.ee/est/ Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410 Faks: (+372) 335 4411 Epost: [email protected] http://www.ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728
Igapäevatöös teevad liikmesriikide politseijõud tihedat koostööd, seda eriti Europoli raames. Haagis asuvas koordineerimiskeskuses kogutakse, analüüsitakse ja jagatakse võimsate elektrooniliste andmebaaside vahendusel teavet kuritegevuse kohta. Kuna järjest rohkem inimesi püüab sõja, tagakiusamise ja looduskatastroofide eest põgenedes või parema tuleviku nimel pääseda Euroopa Liitu, siis otsivad ELi liikmesriikide valitsused ühisele probleemile ühtset lahendust. Varjupaigataotlejate suhtes töötatakse välja miinimumstandardid, meetmed ja menetlused. Määratakse kindlaks taotluste esitamise kord, nende inimeste staatus, kelle varjupaigataotlus rahuldatakse ning riiklike asutuste roll asjaomaste ülesannete täitmisel. Samas on Euroopa Liit oma kodanike turvalisuse tagamiseks otsustanud tugevdada kontrolli ebaseadusliku sisserände üle ning ennetada sisserändajaid heausksetena käsitleva süsteemi kuritarvitamist. Asjakohane tegevus hõlmab ELi välispiiride
kuid neisse tuleb suhtuda teadlikult ja kriitiliselt ning olla valmis neid vajadusel muutma.Teismelise eas on eriti oluline teadmiste ja valikuvõimaluste kaudu mitmekultuurilise identiteedi arengut toetada. Ühtviisi halb on nii oma päritolukultuurile ja seeläbi perekonnale kui ka enamuskultuurile ning seeläbi ühiskonnale vastandumine. KASUTATUD KIRJANDUS Valk, Aune 2007. Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Käsikäes. Pagulaste ja varjupaigataotlejate laste integreerimine Eesti haridussüsteemi. 94-123
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid
Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning lepitusmenetluse poolte valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta. Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, lastekodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke. Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal: 1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas
olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta. Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, lastekodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke. Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal:
kooskõlla viia. Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks. Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, asenduskodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Õiguskantsleri soovituse või ettepaneku saanud asutus teatab õiguskantslerile tema määratud tähtaja jooksul, kuidas on soovitust või ettepanekut järgitud. Õiguskantsleril on õigus esitada oma soovituse või ettepaneku
kardetav tagakiusamine leiab aset ühel või mitmel nimetatud põhjusel, antakse põgenikule põgeniku vvjuhtumitest teatada ja nende rahulolu saadud teenusega. Ametiasutuste koostöö on naistevastase vv staatus vastavalt kohaldatavatele meetmetele. juhtumite andmete ühtse ja tõhusa kogumise ja vahetamise tagamiseks äärmiselt oluline. 3, et töötada varjupaigataotlejate jaoks välja sootundlikud vastuvõtuprotseduurid ning tugiteenused, Partneri naistevastane psühhol vv samuti sootundlikud juhised, sealhulgas põgeniku staatuse kindlaksmääramise ning rahvusvahelise kaitse 1. Partneri psühhol vv on levinud ja selle mõju tuleb teadvustada. Uuringu tulemustest ilmneb näiteks, et taotlemise osas
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 649 995 649 995 0 0 0 0 649 995 5 Tegevuskulud (ü) 649 995 649 995 0 0 0 0 649 995 70004494. Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus 1 080 014 1 080 014 0 0 0 0 1 080 014 4 Eraldised 50 000 50 000 0 0 0 0 50 000
annaabi.ee 
