"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk:
Tuli doktor, kes uuris Nikolajevitsi. Alguses teda vaimuhaigeks ei peetud, aga kui Nikolajevits rääkis neile konsultandist ja et too olevat kohtunud Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik. Nikolajevits kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud. VII peatükk Tegelased: Stjopa Lihhodejev e. Stepan Bogdanovits (Varieteeteatri direktor), Woland (musta maagia professor), näpitsprillidega kõrend, suur must kass, kole punapea Azazello Varieteeteatri direktor Stjopa ärkas hommikul oma korteris suure pohmelliga, kutsus oma teenindajannat ning Berliozi (temaga jagas korterit), keegi ei vastanud. Viimaks ajas end üles, tema juurde tuli võõras, rääkis eile õhtul tehtud lepingust, et ta on mitmeks õhtuks palgatud teatrisse mustkunstietendusi andma. Stjopa oli hämmingus, ei mäletanud midagi, kuid kontrollis
algusest peale. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Minu meelest on selle erinevuse tunnetamine üks raskemaid asju elus. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tulb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Siililegi selge, et kurat on läbisti paha ja Jumal pattude lunastaja, kuid Woland (kes just seda kurjemat poolt raamatus etendas) käitus raamatus kohati õiglaselt. Varieteeteatri juhtum, kus Woland tõestas, et suudab võluda rahatähti, riideid, kingi ja kõike muud meelierutavat (eriti arvestades tolleaegse ühiskonna võimalusi), muutusid inimesed lihtsalt hulluks. Nad rabasid loomastunult kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Ka teised ahned inimesed said raamatus valusaid õppetunde eriti need, kes jamasid võõraste valuutadega. Natuke hakkas see
negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi, riideid jne. Siin tuleb mängu inimeste käitumine, me ise kujundame enda maine oma tegutsemisega. Bulgakov kujutas suurepäraselt seda, kuidas tolleaegse ühiskonna inimene rabas kõike ning mõtles vaid enda heaolule, tähelepanemata oma metslikku käitumist. Paralleele võime tõmmata ka 21. sajandil toimuva tragikomöödiaga, tihti võib näha/kuulda, kuidas uue
Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis
roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem. Teda peeti välismaalaseks ja mustkunstnikuks. Ta on väga kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevad hulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid. Mulle nagu tundub, et ta nagu karistaks inimesi. Tema käitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kõiki. Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Stepan Bogdanovits(Stjopa Lihhodejevile)- Varieteeteatri direktor, kes saadeti sekundi jooksul Jaltasse. Nikanor Ivanovits Bossoil- korteriühistu esimees, kes pidi välja üürima kadunud Berliozi korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima. Peemot- kass, kes käitus nagu inimene, isegi rääkis. Wolandi narr Hella- Neiu Lesbose saarelt, kes varakult hukkub ja muutub vampiiriks.
Bezdomnõid on tulnud saatma poeet Rjuhhin ehk Saska. Bezdomnõi nimetab viimast kulakuks, kes on end proletaarlaseks maskeerinud ning jutustab oma uskumatuna tunduvast päevast ka arstile. Helistab miilitsasse ja käsib neil professorit jälitama minna ning üritab viimases hädas akna kaudu põgeneda, kuid lõpetab hoopiski rahustava süstiga oma uues palatis. Masendunud Rjuhhin sõidab autokastis mõtteid mõlgutades Gribojedovi poole. Korteris nr 50 ärkab Stepan Bogdanovits Lihhodojev (Varieteeteatri direktor) kohutava pohmelliga sketsist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa
sündmuse vajalikkust ka mõista suudavad. Siit võib ka järeldada seda, miks valitsevat korda kriitiseeriv kirjandus tolle aja Venemaal ei ilmunud, sest arengu protsess oli alles käimas, ent Bulgakovist sai hiljem sellegipoolest klassik ning tänapäeval ja ka nähtavasti tulevikus on inimkonnal võimalus sellest suurest tarkusest osa saada. Halva eesmärk on õpetada inimesi omaks võtma mündi kaht külge. Woland põhjustas küll palju kaost seoses varieteeteatri ja ettekuulutustega, ent andis sellega võimaluse saada teadlikuks ühiskonna psüühilistest probleemidest. Näiteks iharusest esemete vastu või suutmatusest enese saatusega leppida või üldse usaldamatusest nii inimeste kui ka rahva vastu. Pealtnäha võiks ju öelda, et Woland oli negatiivne tegelane, ent kui loosse rohkem süüvida ning kui see kestaks tänapäevani siis nähtavasti tol ajal varietee teatris olnud naised täna enam lavale ei jookseks ning hegemoon usaldaks Jeshuat
lihvitud nii teravaks, et tavainimesed nende vastu end kaitsta ei saanud ja nii sattuski üks hea tegelane närvikliinikusse ja teine, kirjanik Beriloz, manalateele. Ainuisikuline kohtumõistmine ei ole õige, isegi, kui teatud isikud segavad ja takistavad eesmärkide saavutamist. Wolandil ei oleks olnud õigust käituda mefistolikult. Ennustajal oli kokkupuuteid paljude inimestega, eriti seoses etendusega. Selleks, et laval esineda, saatis ta varieteeteatri direktori Stjopa jalust ära, et ise asuda tema korterisse elama. See on näide järgmisest mefistolikust käitumisest, mis oli vale, sest Stjopa ei olnud midagi valesti teinud. Ta oli lihtsalt kõrgel ametipostil, mis otseselt häiris professori karjääri mustkunstnikuna. Wolandile jäi ka ette korteriühistu esimees Nikanor, kelle ta suudab lavastada süüdi välisvaluuta omamises. Teadagi, revolutsioonijärgses Moskvas ei tohtinud omada ühtegi rahaühikut peale rubla või kopika
Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi. Sama leiab Saatan Wolandina Varieteeteatri etendusel (kui rahvas palus, et teatri konferansjee Zorz Bengalskile tema ärarebitud pea jälle tagasi pandaks) publikut hinnates: ,,nad on nagu inimesed ikka. Nad armastavad raha, kuid nii on see alati olnud... Inimkond armastab raha, millest see ka tehtud ei oleks, olgu nahast, paberist, pronksist või kullast. Nad on küll kergemeelsed... aga ometi... ka halastus ei ole neile võõras.... tavalised inimesed." Sarnaselt Piibliga on ka romaanis ,,Meister ja Margarita"
Ka meister sai oma raamatu lõpetatud. Woland oli olulisim tegelane. Ta seob teose tervikuks. Woland nägi ja teadis kõike. Temas oli tõelist salapära. Ta oli küll saatan, kuid minu arvates ei olnud ta halb. Pigem näitas inimestele, millised nad tegelikult on ja see muutis neid mitte just paremaks, kuid pani kindlasti mõtlema. Ta tegutses vaid seal, kus oli kadunud ausus, kultuur ja usk. Woland ei teinud kurja ilma inimeste kaasabita, vaid suunas ja jälgis sündmusi (Berliozi surm, Varieteeteatri etendus). Moskvasse saabus ta, et päästa Meister, Margarita ja käsikirjad või ka selle pärast, et karistada linnaelanikke, kes olid juba niigi ise end oma pahedega hukutanud. Wolandit saadab kummaline saatkond: Korovjev ehk Fagott, kes teeskles Wolandi tõlki. Saatsid Peemotiga palju trikke korda. Hiljem selgub, et mees on tegelikult rüütel, kes oli karistuseks kentsakaks saatana abiliseks muudetud Peemot oli kassisarnane ja riukalik ning kohati muutus mustaks kassiks. Ta oli tegelikult
Moskva süzeeliin kujutab endast Jersalaimi madaldatud, travesteeritud varianti (travestia - (itaalia keeles travestire "ümber rõivastuma") on huumori liike, lähedane paroodiale teise, enamasti tõsise kirjandusteose süzee kasutamine uude, koomilisse vormi 'ümberriietatult'. Travestias säilib pilgatava teose sisu, kuid tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse Vikipeedia). Moskva-tasandi sündmustik on nagu üks suur palagan, varieteeteatri etendus (seda rõhutab ka pidevalt tegevusega kaasnev muusikaline taust!). Massipsühhoos (laulmine), OGPU kõikjale ulatuv käsi (,,torumehed" igal trepil, teatud asutuse valgustatud aknad, pitseeritud uksed, inimeste kadumine, pealekaebamine Varenuhha läheb ettekannet viima ,,sinna kuhu vaja"), inimväärikuseta hangeldamine korterite ja valuutaga see on nii kirjanduslik apokalüptiline reaalsus kui ka Bulgakovi-aegne nõukogude tegelikkus.
naeru/kihlvedude võitmise võime. 3. Parun Taruki nimi tähendas tagurpidi lugedes Kuradit. 4. Parun Tarukile andis Timmi lapselik ja helisev naer võime naerda ning seega olla sarmikam ja elegantsem. Lisaks andis naer talle ka juurde tohutult meelekindlust, mida tal läks tihti vaja. 5. Timmi võõrasema ja tema poeg Ervin olid laostunud. Nad müüsid Timmi hooldusõiguse suure summa eest, mida kasutati varieteeteatri ostuks, kuid teater läks pankrotti. Võõrasema ja tema poeg olid sattunud tänavale ning neil polnud enam eriti raha. Seepärast palusid nad Timmi tagasi, kuid said hoopis bangalo Jamaika rannal ning töökoha Taruki ettevõttes. 6. Palmaro on margariin, mille Timm Taruki võiettevõttele välja pakkus ja mille algne nimi oli Timm Thaleri Margariin. Taruk aga muutis selle Palmaroks, kuna
kahtlasega. Vastavalt turisti ennustusele lõigatab tramm aga MASSOLITi juhatuse esimehel pea otsast. See ning Wolandi jutustus Pontus Pilatusest vapustab Ivani niivõrd, et ta hakkab välismaalast ja tema kaaskonda mööda Moskva tänavaid taga ajama. Selle käigus kaotab aga aga oma riided ning kuna afektiseisunis noor kirjanik ei suuda loogiliselt suhelda, paigutatakse ta hullumajja. Järgmise päeva hommikul asub Woland elama korterisse 50 Sadovaja 302-b, mida varalahkunud Berlioz jagas Varieteeteatri direktoriga Stjopa Lihhodejeviga. Peale kokkuleppe, et Woland teatris musta maagiaga esineb, kinnitamist saadab Pimeduse Vürst pohmellis kannatava korterikaaslase Jaltasse. Et oma olemist kindlustada teeb Korovjev majaühistu esimehe Nikanor Ivanovitiga kauba, et 5000 rubla eest saavad nad korteri ametlikult enda käsutusse. Altkäemaksu vastuvõtmise eest laseb Woland meest karistada - ta jääb vahele valuuta omamisega.
Bezdomnõi nimetab viimast kulakuks, kes on end proletaarlaseks maskeerinud ning jutustab oma uskumatuna tunduvast päevast ka arstile. Helistab miilitsasse ja käsib neil professorit jälitama minna ning üritab viimases hädas akna kaudu põgeneda, kuid lõpetab hoopiski rahustava süstiga oma uues palatis. Masendunud Rjuhhin sõidab autokastis mõtteid mõlgutades Gribojedovi poole. Korteris nr 50 ärkab Stepan Bogdanovits Lihhodojev (Varieteeteatri direktor) kohutava pohmelliga sketsist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab
Seal tekitab aluspükstes majja tunginud Ivan paraja segaduse ning peale paanika vaibumist viiakse ta vägivalda kasutades hullumajja, kus Ivan jätkab korrutamist, et liikvel on välismaa spioon, kes tuleb tingimata kinni püüda ning nõuab kuulipildujatega mootorrattaid. Neid ta aga ei saa, selle asemel jäetakse ta hullumajja. Tundmatu, kelle nimeks osutub Woland, kolib Berilozi korterisse elama. Seal elab ka Varieteeteatri direktor Stjopa, kellele Woland näitab temaga sõlmitud esinemislepingut. Peab ütlema, et sellel korteril nr. 50 oli juba niigi kummaline kuulsus sealt kippusid inimesed ära kaduma. Nii juhtub ka Stjopaga - Woland saadab ta ühe hetkega Jaltasse. Samal ajal ärkab hullumajas üles Ivan, kelle juurde tuleb haigla peaarst asju selgitama. Kuuldes Ivani soovist lahkuda, annab arst
Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees
Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees
4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama, kuid veenab meest, et ta oleks nagunii varsti haiglas tagasi. Bezdomnõi jääb haiglasse. 7
4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama, kuid veenab meest, et ta oleks nagunii varsti haiglas tagasi. Bezdomnõi jääb haiglasse. 7
põhimõttelist lahendamatust. Eriti lühikest novelli nim novelletiks. Tuntumad eesti novelliautorid: E. Vilde, F. Tuglas, P. Vallak, G. Helbemäe, K. Ristikivi, A. Valton jt SKETS dramaatiline stseen, humoristlik või satiiriline lühikomöödia päevakohasel teemal ja efektse koomilise puändiga. Võib olla väheste tegelastega või ka väike mononäidend. Neid esitatakse pikema etenduse eel- või vahemänguna, kirjandusliku kabaree ja varieteeteatri etenduse numbrina. ETÜÜD visandliku ülesehitusega, kunstiliselt lõpetamata proosa väikepala, võib saada aluseks ulatuslikuma ja terviklikuma teose loomisele. Lähedane teistele proosa väikezanridele, nagu laast ja skets. PAMFLETT ühiskondlik-poliitilisi või üksikisikuga seotud negatiivseid nähtusi paljastav ja naeruvääristav satiirilist laadi teos TRAKTAAT uurimuslik teos, mis sisaldab mingi eriküsimuse arutelu.
teinud tulevase The Murphy Band’i asutajad oma külalisi lõbustama (Ojakäär 2000: 80). 72 Eduard Klas-Glas – Eri Klasi isa. Ka Eri Klas oli nooruses aktiivne džässmuusik, tegutsedes trummi- mängijana mitmes ansamblis ja lauldes Eesti Raadio meeskvartetis. 73 Mõlemad olid tuntud muusikud: Fr. Chr. Strobel oli lõpetanud Leipzigi konservatooriumi cum laude viiuli erialal, O. Putzker oli Rannavärava mäe varieteeteatri kapellmeister. 44 Esimene tõsiseltvõetav džässmuusikat pakkuv lõbustusasutus oli teatavasti Raekoja platsil nn Jegorovi maja keldrikorrusel asunud kohvik Marcelle 74 , kus 1925. aasta juunikuus alustas tööd The Murphy Band. Samal aastal, seoses The Murphy Band’i sinna tööleasumisega, sai “džässimajaks” ka Estonia Valge saal. Siin mängisid kuni hoone purukspommitamiseni 1944. aastal J
annaabi.ee 
