(kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad väärismetallist tehtud). Kärgsulatusega enamasti tehtud ja motiividest oli peamiselt paelornamentika. Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed, mida hoitakse kirikutes ja kloostrites ning millele omistatakse imettegevat jõudu. Seepärast väga hinnatud ja pidev võitlus selle eest. Pilt 3. Reliikvialaegas Relikviaar väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Võib olla kasti, risti, majakese jne kujuline. Või omab selle säilitatava pühaku kehaosa vormi (käsi, pea, jalg jt). Tähtsam kunstipärand kirjakunst, illustratsioonid (usulise sisuga). Põhiliselt viljeleti seda kloostrites (mungad). Kloostrid tärkasid rooma riigi idaosas ja Lääne-Euroopasse levisid tänu Iirimaale. 7.-8
Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene. Miniatuurmaal-käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid. Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti-, risti-, majakese-, jne- kujuline või omab selle säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne) vormi. Hildesheimi toomkiriku pronksuks Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers's Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid Müstiline veski. Vézelay Madeleine'i kiriku kapiteel. Prantsusmaa. 12. saj. Reljeef Vézelay
??) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12.saj 3 veerandil. Monumentaalsete relikviaaride looja. Mood kestab u 100 a Eur-s. Paavst Alex-I pea reliikvia, u 1150. Sellel ajal toimis paavsti paigutamine sellesse relikviaari. Ekspressiivne vorm, pea elusuurune. Hõbe. Staveloti piiskop Wibald tellis töö. St Servatiuse relikviaar. Maastricht 1160-70. Evangelist Johannese pea säilmetega. Ekspressiivne. Apostel A...(???) jala relikviaar. Nicolas de Verdun romaanika viimane suur esindaja. Tegutses 13.s lõpus. Kullassepp, emailimeister. Jooned gootilikud. Viljakas. Kölnis kolme kuninga kirst. Kõige suurem sellelaadne relikviar.
7. ja 8.saj olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel? Kristlike käsikirjade kujundamises said iiri mungad keldi ja germaani rahvakunstidest eeskuju. Mis on relikviaar? Relikviaar- pühakuga seotud ese Kelle järgi sai nime Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid? Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippini poja Karl Suure (742-814) järgi. Millised maa-alad kuulusid Frangi riiki selle kõrgajal? Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast,
24. Millise ornamentikaga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. 25. Kus ja miks on viikingite kunstis nii palju laevamotiive? Ruunkividel.Viikingite sõjakas ja riskijanuline vaim leiab neis veenva väljenduse. 26. Mida tead varakeskaegse Iirimaa kultuurist? Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel? Mis on relikviaar? 7. ja 8. Sajand olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg.Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.sajandil Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu.Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest.Nad kasutasid keldi ja germaabi rahvakunsti kogemust. 27. Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris? Noor feodaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida.Ta oskas
ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Kullaseppakunst Godefroy de Claire ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Kolme Kuninga Relikviaar Godefroy de Claire ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Lothari rist ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Tänan Kuulamast!
Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa
Vastu seina, Näoilmed naiivsed, pole likuvad, pole hästi kujutatud 15.Kohe Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi algul valitsesid 3 samanimelist keisrit (nende ajastu).Kes? Otto 16.Seletage mõisted: 4p 1.krutsifiks-Jeesuse risti löödud kuju 2.tabernaakel-Kapp, kus hoitakse armulaualeiba 3.võidukaar-Vallutamise auks ehitatud kaar 4.relikviaar-Laegas, kus hoitakse reliikviat 17.Milleks olid kloostrites järgmised ruumid? 5p 1.refektoorium-söögisaal 2.parlatoorium-rääkimisruum 3.skriptoorium-kirjutamisruum 4.lavatoorium- 5.dormitoorium-Magamisruum 18.Milles seisnes suurim probleem kiriku ehitamisel, raskeim osa ehituses? katus 1p 19.Nimetage kolm populaarseimat palverännakute kohta
realistlikud Kirjelda Bernt Notke ''Surmatantsu'' : Kujutatakse katku, musta surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes peaksid surema, surelikud on reastatud hierarhiliselt- alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita ''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega
- Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn)
piltlikult kirjaoskamatul erahvale] Reimsi peapiiskopi Gero rist u 975-1000 o Puust, sisaldab reliikviat Chartes'i katedraali peaportaali skulptuurid. o Prantsusmaa o Valminud enne 1194. a. tulekahjut Apostlite teod o Reljeef Véxelay Madeleine´i kiriku portaali viiluväljal (nn. tümpanonil) o Prantsusmaa, 12. sajand Müstiline Veski o Véselay Madeleine´i kiriku kapiteel. o Prantsusmaa, 12. sajand Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar. Kullatud pronks Kristus Autuni katedraali portaali tümpanonil. o Prantsusmaa, 12. sajand Skulptuurides oli kõige populaarsem Viimse kohtupäeva stseen. Reljeefidel ei kujutatud igapäevast elu Paraciisist väljaajamine o Fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt. o Saksamaa, 11. sajandi algus Ornamentika kaunistas sageli kirikuid, oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad erinevad geomeetrilised motiivid ning
Charters'is on alles. Labürindi keskel oli Minotauruse kuju. 36. Gooti pikad figuurid Chartres'i fassaadil. Pikaks venitatud, sobivad hoone külge orgaaniliselt. 37.Mont St Michel Tõusu-mõõna saar. Benediktiini klooster. Ehitati 1113.saj. Kaks põhjust miks ehitada: 1) Peaingel Miikael võitles selle koha peal draakoni vormis kuradiga. 2) 708. a näeb peapiiskop Aubert und, Miikael ilmutab end talle. Torni tipus on kullatud kuju. 38. Sainte-Chapelle Hoone nagu relikviaar. Ehitati Jeesus Kristsuse okaskrooni ostmise auks. Hoitakse Notre-Dame'i varakambris. Sinna viidi reliikvia Prantsuse revolutsiooni ajal. Peale selle reliikvia omab ka muid reliikviaid (Tõelise risti tükk, Moosese kepp, Neitsi Maarja piim ja juuksed, Kristuse mantel, Kristuse surilina, Kristuse veri, oda, millega Kristust torgiti jne) 39. Notre-Dame'i interjöör Louis XIII (naine oli Austria Anna) elas 23. a. lastetus abielus, eksisteeris suktsessiooniküsimus.
iirimaal. Keldi. 9./10. saj. Püha Lachtini käe Paganlike motiividega Reljeefid Muiredachi kujuline relikviaar. skulptuurkaunistus Urnesi risti põhaküljel. Iirimaa. Äkki on 12.saj. püstpalkkirikus Norras. Armulauakarikas. Iirimaa. 8.saj. Kaasaskantav püha Manchani
peaaltar--kõrgaltar--kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar. altaripealmik--tsiboorium--baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale. relikviaar-- tiibaltar--kappaltar--gooti altar, mis moodustub kahe või enam uksega madalast altarikapist. Skulptuuridega keskosa nim. korpuseks, maalitud uksi tiibadeks. predella--tiibaltari alaosa, üks kolmandik altarikapi kõrgusest. Altarikapisokkel, mis on samuti kaunistatud maalide ja skulptuuridega ning sageli varustatud ka tiibadega (ustega) moodustades sel juhul kapikese reliikviate hoidmiseks. altaripealdis--tiibaltari altarikapi kunstiliselt kaunistatud pealeehitus.
kirjakunst ja illustratsioonid. 4.Mida tead tollase Iirimaa kultuurist? 7.-8. sajand oli Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. 6. sajandil hakkasid iiri mungad juba Mandri- Euroopas misjonitööd tegema ja kloostrikogemust levitama. 5.Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel? Kristlike käsikirjade kujundamises saadi eeskuju keldi ja germaani rahvakunstist. 6.Mis on relikviaar? Relikviaar on väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti- , risti-,majakese-,jne- kujuline või omab selles säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne)vormi. Karolingide kunst 1.Kelle järgi sai nime Frangi riigi valitseja Karolingide dünastia ajal? Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippin Lühikese poja Karl Suure (742-814) järgi. 2.Millise maa-alad kuulusid Frangi riik selle kõrgajal?
Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve · Surve hoopis võlvi 4 nurgas, millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve)