a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis.
a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis
maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesitab pikki tunde päikese paistel. Kui teda häirida, kaob ta koha taas vette. Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti. Kilpkonnad on kõigusoojased loomad ja päikese käes soojendades tõstavad nad oma kehatemperatuuri. TOITUMINE Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla. Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE
Olles selle leidnud, jääb ta tema juurde niikauaks kui võimalik. Sel aastaajal märgistab isasloom oma territooriumi piirid uriini ja väljaheidetega ning kaitseb seda kutsumata külaliste eest. Polaarrebased suhtlevad omavahel paljude häälitsuste abil - klähvimisest ulgumiseni. Häälitsusi lasevad nad kuuldavale peamiselt innaajal. Mais või juunikuus sünnitab emasloom kaljulõhes või kaevatud urus 1-18 pimedat poega, kellega tegelevad mõlemad vanaloomad. Vahel jagavad ühte ja sama urgu kaks emaslooma, kes hiljem ka ühiselt järeltulijaid kasvatavad. Väikesed polaarrebased avavad silmad kahe nädala vanuselt. Järgmisel nädalal on nad võimelised juba emaga uru vahetus ümbruses toiduretkedel kaasas käima. Pojad võõrutatakse 6-8 nädala möödudes. Hiljem õpivad nad vanaloomadelt jahipidamist, varasügisel aga iseseisvuvad täielikult. Polaarrebase iseloomulikud tunnused Keha: Üsna väike, lühikestel jalgadel
Tavaliselt on pesakonnas 5-7 väikest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad tekkima piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad. Murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kaheaastaselt, isased kolmeaastaselt. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt Eneke 1. raamat, lk 309 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3
Lõhnanäärmed: Eriti suured ja märgatavad isasloomadel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. SUURUS Pikkus: 100-130 cm. Kõrgus: 50-60 cm. Kaal: Isasloomal 35-64 kg, emasloomal 37-66 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 18. elukuul. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine. Pojad nurruvad, vanaloomad lasevad hädaohu korral kuuldavale läkastava klähvimise. Eluea pikkus: 5-10 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kapibaara esineb 4 alamliigina. Kapibaara lähisugulased on Patagoonia maara (Dolichotis patagonica) ja merisead (Cavia). ESINEMINE Panamast lõuna pool läbi Lõuna-Ameerika mandri kuni Andide mäestikuni idas ning Argentina kirdeosani. KAITSE Colombia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968. aastast kehtestatud küttimispiirangud
Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Toidu hankimine
Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Hunt on toitumistüübilt kiskja. Talvel toitub uluksõralistest, väiksematest kiskjatest, jänestest; suvel
Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Libahunt Inimeste poolt on välja mõeldud ka libahunt
kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette. Eluviis Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis
Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Kobras - Castor Eesti suurim näriline. Karvastiku värvus helepruunist mustani. Iseloomulik on lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma pesa ehitavad nad kas okstest või kraabivad uru kaldanõlva sisse. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on taimtoiduline süües suvel rohttaimi ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks
keskmiselt 5 kuni 10 erineva ehitusega urgu. Nendest kasutatakse sagedamini vaid kahte- kolme. Saarma poolt kasutatakse ka kobrastest mahajäetud urge (Laanetu, Veenpere, 1971). Sigimisperioodil püsib saarmas oma väljakujunenud kodupiirkonnas, kus poegadega emaloomad leiavad küllaldast varjet ja toitu. Ka aastavanuste poegadega saarmal on suviti kindel eluala, mille märgistamises osalevad kõik pereliikmed, kuid peamised ala valvajad ja selle piiride märgistajad on siiski vanaloomad. Väikestel ojadel ja kraavidel hõivab saarmas ulatusliku ala, samas piisab veerikastel, soodsate varjeoludega looduslikel veekogudel hoopis vähemast. Eestis asustab saarmapesakond keskmiselt 6,5 kilomeetri pikkuse jõelõigu, aga see võib olla ka kaks-kolm või kümne kilomeetrit. Poegadega pesakond elab üsna lühikesel, paari kilomeetri pikkusel veekogulõigul, kus jagub toitu ja varjepaiku. Talvel, kui veekogusid katab jää, on saarmad üsna sageli sunnitud lahkuma oma
Isalõvil on tuntud suur kohev tumepruun lakk ja tutt saba otsas. Mitte ühelgil kaslasel ei ole isaloom emaloomast nii erinev. Nad on tiigrist umbes pool meetrit lühemad. Lõvid elavad kuni 20-liikmelistest perekondades. Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid. Täiskasvanud isased elavad üksinda või moodustavad rühma, kuhu kuulub 2-3 võõrast või 4-5 suguluses olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa. Palavatel päevadel vanaloomad lõsutavad varjus, väiksed aga mängivad. Lõvid käivad õhtuti jahil ja nad söövad endast nõrgemaid loomi. Nende jahtimise taktika on selline: nad hiilivad vaikselt loomale lähedale, kui loom neid märkab ja ära jookseb, siis jooksevad nad talle järgi ja hammustavad kaelast neid. Lõvi ei tapa kunagi rohkem loomi, kui tal neid süüa on vaja. Lõvid saavad täiskasvanuks 5-6 aastaselt ja võivad elada kuni 30 aastaseni. Lõvit kujutatakse väga palju ka riikide
lagunevad. Mõnikord võib kopra pabulaid leida ka kaldale uhutuna või loomade söögikoha või käigurada juures ( Bang, 2001). 2. KOBRASTE PESAD JA TAMMED 4 Kobras on imetajate seas tõeline ehitusmeister tuntud oma tammide poolest. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kui üksik kobras võib kaevata endale uru kaldanõlvale ja vooderdada sinna ka pesa, siis koprapere ehitab oma pesa alati okstest, pinnasest ja veetaimedest. Kuna kobras sobitab ehitusmaterjali hoolikalt kokku ja tihendab konstruktsiooni savi ja muu pinnasega, on tema pesakuhil väga tihe ja vastupidav. Kobras kasutab paljaks näritud oksi pesa ja tammede ehitamisel
olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa. Emaslõvid on praidis peamised kütid. Mõned loomad murravad teisi endale nii öelda sahvrisse. Väga harva juhtub, et lõvi läheb inimesele kallale. Lõvil sünnib tavaliselt 2-3 lõvikutsikat. Nagu kodukassidelgi on lõvidel pojad algul pimedad. Pojad on ligikaudu 30 sentimeetri pikkused. Lõvipõngerjad armastavad mängida vanemate sabatuttidega. Palaval päeval on lõvid varjus. Vanaloomad lösutavad, aga pojad mängivad. Kui õhtu saabub, teavad teised loomad, et lõvi läheb jahile. Nad teavad seda mitte nii väga õhtu pärast vaid üles tõustes lõvi möiratab. See annabki teistele loomadele sõnumit teada. Lõvide jahtimise taktika on selline: nad hiilivad vaikselt lähemale kui loom neid märkab ja hakkab põgenema, hakkavad lõvid tervest jõust neile järele jooksma. Lõvi ei murra mitte kunagi rohkem loomi, kui nälg nõuab.
helepruunist mustani · lame saba, mis on kaetud · tüvepikkus 80...100 cm sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega · 15...30 kg · ehitavad okstest kuhilpesa · ligikaudu Eestis 6000 isendit või kraabivad järsu · taimtoiduline kaldanõlva sisse uru · pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk pesas sumbunud · ühes pesas elavad koos vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad · pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega · kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada · tüvepikkus 50...70 cm · 3..7 kg · Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. · ligikaudu 40000 isendit · · taimetoiduline valgejänesest suurem HALLJÄNES
hammaste abil. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle- eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. 9 Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi
Urgudega on rebased seotud vaid poegade üleskasvatamise perioodil, muul ajal kaasutavad nad neid juhuslikult varjamiseks või põgenemiseks. Pesa asub urus, mille kraabib ise või kasutab vanu mägraurge. Urul on sageli mitu väljapääsu kuid reeglina on rebase poolt tehtud urg lihtsam kui mägra oma. Mõnikord on pesakondi leitud ka kiviaedadest või varedest. Jooksuaeg on veebruaris, tiinus kestab ca 2 kuud ning pojad (4-5)sünnivad aprillis. Pesakonda ähvardava ohu puhul tassivad vanaloomad kutsikad teise urgu. Pojad iseseisvuvad sügisel ning suguküpsuse saavutavad nad aastavanuselt. Täiskasvanud rebase kehapikkus on 50-90 cm, kaal 4-10 kg Üksikjälg: 5-7 cm pikk; 3-4 (5) cm lai, jäljerida sirge www.jahindusinfo.ee Kährikkoer on väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom, kelle päriskodu on Ida- ja Kaug-Aasias. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi,
Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Levik: Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas ja peaaegu kogu Euraasias, v.a. Indo-Hiina. Arvukus Eestis: Toitumine: Rebase peamise toidu moodustavad pisinärilised, jänesed ja nende pojad, linnud. Sageli sööb mardikaid ja teisi putukaid, võimalusel kahepaikseid ja raibet. Sigimine: Jooksuaeg on veebruaris, tiinus kestab ca 2 kuud ning pojad (4-5)sünnivad aprillis. Pesakonda ähvardava ohu puhul tassivad vanaloomad kutsikad teise urgu. Pojad iseseisvuvad sügisel ning suguküpsuse saavutavad nad aastavanuselt. Probleemid: üks suuremaid marutõve edasikandjaid. Lubatud jahiviisid ja aeg: Lubatud peibutus-, varitsemis- ja hiilimisjahina aastaringselt, uru- ja ajujahina ja jahikoertega 1.okt-28.veeb. Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) Selts: kiskjalised Sugukond: koerlased. Välimus: 50-90 cm, kaal 4-10 kg. On väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom. Kähriku
pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 5–7 kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos
lahti pärasoole kaudaalne ots. Pärakukroonile asetatkse kilekott, mis suletakse kummirõngaga. Mao ja soolekomplekti eemaldamine. Eemaldatud soolestik astatkse sooltekonveierile (vastuvõtulaulale) veterinaarkontrolliks Rinnakuluu poolitamine. Toimub ketassaega või noaga piki keskjoont Ploomirasva ja vahelihase lahtitõmbamine Ploomirasv tõstetakse üles nii, et vahelihas oleks näha. Vahelihas rebitakse (noored nuumsead) või lõigatakse lahti (vanaloomad). Ploomiras ja vahelihas tõmmatakse lahti (võib kasutada ka seadet). Järgnavalt lõigatakse noaga vahelihas lahti ploomirasva küljest. Neerude vabastamine kilest toimub neerudesse pikilõhe tegemisel ja neerude väljasurumisel kasvkoest ja kilest. Neerud jäävad rippu lihakeha külge. Liivri eemaldamine Liiver (süda, kopsud, hingetoru,, maks, ja vahelihas nende loomulikus ühenduses) tõmmatakse rinnaõõnest v'lja täies ulatuses kuni keelejuureni. Keele lahtilõikamisel
annaabi.ee 
