"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
see suure, laia ilma peal, ! mis mul nii armas oleks ka, , , kui sa, mu isamaa! , Sa oled mind ju sünnitand ! , ! ja üles kasvatand; ! sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, . mul kõige armsam oled sa, ! -- mu kallis isamaa! ! Su üle Jumal valvaku mu armas isamaa! . Ta olgu sinu kaitseja . ja võtku rohkest õnnista, , ! mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! EEK RUB
kui sa, mu isamaa! , ! , ! ! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; · sind tänan mina alati . ja jään sull' truuiks surmani, ! mul kõige armsam oled sa, ! mu kallis isamaa! · , , Su üle Jumal valvaku, , mu armas isamaa! ! Ta olgu sinu kaitseja , ! ! ja võtku rohkest õnnista, · mis iial ette võtad sa, . . mu kallis isamaa! , ! · · · · · EEK · RUB, RUR · · · · · · ·
, , kui kaunis oled sa! ! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, , mis mul nii armas oleks ka, , kui sa, mu isamaa! ! , Sa oled mind ju sünnitand ! ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. ! Mul kõige armsam oled sa, , mu kallis isamaa! ! , Su üle Jumal valvaku, ! mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, , mis iial ette võtad sa, ! mu kallis isamaa! . !
Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! 01.01.2013
Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/eesti_vabariik.htm http://www.rk.ee/symb/kkord.html http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp http://www.riigikantselei.ee/?id=73850 www.neti.ee http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! RAHVUSLILL-RUKKILILL (1968) Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Rukkilille viljad on äraspidimunajad veidi karvase pinnaga keskmiselt 4 mm pikkused
klaveripartiid orkestrile. Orff nägi kantaatide esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu, tantsude, effektsete kostüümide, dekoratsioonide näol. Valgus ja büroefektid. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! KIIRE ON AASTATE LEND ( Sõnad R. Peet, viis E. Neider ) Täna just tõepoolest seisatub hetk. mõtteile aega nüüd anna. Noorusemaile on alanud retk. Unistus sinna meid kannab. Sügisel kullased taas vahtrapuud. valvavad madalat maja. Mis oma lastele jäänud on truuks. Nooruse hääli siit kajab. Kiire aastate lend. Kooliõde, koolivend. Terekäe sulle sirutan nüüd.
1993. Eesti riigihümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19
kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
Analüüs Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, a kui kaunis oled sa! b Ei leia mina iial teal c see suure, laia ilma peal, c mis mul nii armas oleks ka, b kui sa, mu isamaa! a Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! J.V. Jannsen Kokkuvõte Johann Voldemar Jannsen (1819-1880) ehk rahvakeeli Papa Jannsen mängib eesti vabariigi saavutamises suurt rolli. Jannsen juhtimisel asustati 1865. aastal mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine". Lisaks veel koostas ta ajalehe ,,Eesti Postimees". 1869. Aastal suutis Jannsen
Nimetage eesti hümni sõnade ja viisi autorid muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Eesti hümni sõnad Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Nimetage Mihhail Bulgakovi peateos. "Meister ja Margarita" Selgitage väidet "Käsikirjad ei põle" "Käsikirjad ei põle" on fraas, mis on levinud laialt, mitte ainult vene, vaid kogu maailma kirjanduslikes ja mittekirjanduslikes ringkondades. Fraasi tähenduse ja mõtte üle on palju arutletud ja vaieldud. Üks vihjetest on vast Bulgakovi enda elule, kus ta
muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! 8. K.A. Hermanni tähtsus eesti kultuuriloos: · keelemehena, koostas esimesena ,,Eesti keele grammatika" ja ,, Eesti keele lauluõpetus" · muusikakirjastajana, koorilaulukogumik ,,Eesti Kannel", ,,Koori ja Kooli kannel", ,,Kodumaa laulja", ,,Laulu-kaja" , ,,Eesti Rahvalaulud"
ka Eesti riigihümn. 9 "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! (http://et.wikipedia.org/wiki/Riigih%C3%BCmn) (http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa,_mu_%C3%B5nn_ja_r%C3%B5%C3%B5m ) 10 11
saada asja, on vahetus. 6. Quidam lege impediuntur, ne iudices sint – Kohtunikud on seadusega piiritletud. 7. Quod dubitas, ne feceris - Kui sa kahtled, ära tee /Ära tee seda, milles sa pole kindel. Lausete 8-15 tõlkimiseks vt coniunctivus hortativus’e kohta lk 160 (punkt 4). 8. Fiat iustitia, pereat mundus - Saagu õiglus, hukkugu kasvõi maailm 9. Audiatur et altera pars – Kuulatagu ka teist poolt! 10. Caveat emptor – Valvaku ostja! Caveat venditor – Valvaku müüja! 11. Vivat, crescat, floreat! - Elagu, kasvagu, õitsegu! 12. Gaudeamus igitur – Niisiis olgem rõõmsad ! 13. Videant (=caveant) consules, ne quid res publica detrimenti capiat – Konsolid valvaku, et riik ei kannataks kahju. 14. Quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus – öelge, mida tunneme ja tundke, mida ütleme. 15. Transeamus ad obligationes, quae ex delicto oriuntur, veluti si quis furtum fecerit, bona
kui kaunis oled sa! Sa oled mind ju sünnitand Ei leia mina iial teal ja üles kasvatand; see suure, laia ilma peal, sind tänan mina alati mis mul nii armas oleks ka, ja jään sull' truuiks surmani, kui sa, mu isamaa! mul kõige armsam oled sa, 9 mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! EESTI RAHVUSLILL 10 RUKKILILL on eesti rahvuslill aastast 1969. Miks valiti just rukkilill? Põllumees külvab rukki maha. Sirgub rukis, sirgub rukkilill. Rukkilille seemned sattusid mulda koos viljaga. Nii on see olnud üle tuhande aasta.Rukkiterad jahvatatakse jahuks ja sellest küpsetatakse musta leiba. Ei möödu vist päevagi,
võitlused" ja "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Järelromantism hääbus lõplikult realismi tulemisega eesti kirjandusse 1990ndate aastate alguses. Bornhöhe looming (iseseisvalt): Hennoste vana 9. kl õpik lk 100 102. RAHVUSLIKU LIIKUMISE KULTUURILINE TÄHTSUS Eesti Rahvushümn Muusika Frederich Pacius, sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Sa oled mind ju sünnitand Su üle jumal valvaku kui kaunis oled sa! ja üles kasvatand; mu armas isamaa! Ei leia mina iial teal sind tänan mina alati Ta olgu sinu kaitseja see suure laia ilma peal ja jään sull` truuiks surmani! Ja võtku rohkest õnnista, mis mul nii armas oleks ka, Mul kõige armsam oled sa, mis iial ette võtad sa, kui sa, mu isamaa! Mu kallis isamaa
1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! RAHVUSLILL-RUKKILILL (1968) Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Rukkilille viljad on äraspidimunajad veidi karvase pinnaga keskmiselt 4 mm pikkused helehallikad või kollakad seemnised
Eesti Vabariigi hümn Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V. Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl, see suure laia ilma pääl, mis mull' nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Eesti Postimees 1866. a. Ta o l g u s i n u k a i t s e j a ja võtku rohkest' õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! ( LISA N. 2 ) Pärnu Ülejõe vallakooli hoone, kus aastail 1850-1863 elasid J. W. Jannsen ja L
,, „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“ Eesti Vabariigi hümn. Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V. Jannsen Mu i sam aa, mu õn n j a rõ õm, kui kau n i s o le d s a! Ei leia mina iial tääl, see su u re l ai a il ma p ääl , mis mull' nii armas oleks ka, kui s a, m u i s am a a! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta o l g u s i n u k a i t s e j a ja võtku rohkest' õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Johann Voldemar Jannsen Eesti esimene üldlaulupidu Perno Postimehe esilehekülg Eesti Postimehe esilehekülg KOKKUVÕTE Ärkamisajal tegutsesid paljud tänapäeval tuntud kirjanikud nagu näiteks: Johann Voldemar
http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula 20. http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa_on_minu_arm 10 LISAD Mu isamaa, mu õnn ja rõõm sõnad: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Kaunimad laulud sõnad Kaunimad laulud pühendan sull' vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev lauluhääl südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mul ikka, kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa!
Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Kasutatud Kirjandus 1)http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_vapp 3)http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa,_mu_%C3%B5nn_ja_r%C3%B5%C3%B5m
kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
(Malle Salupere järgi) Eesti Vabariigi hümn. Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V. Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl, see suure laia ilma pääl, mis mull' nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest' õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
15. Nimeta Eesti hümni sõnade ja viisi autorid. Eesti hümni sõnade autor on J. V. Jannsen ja muusika autor on F. Pacius. 16. Eesti hümni sõnad. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! 17. Nimeta M. Bulgakovi peateos. M. Bulgakovi peateos on ,,Meister ja Margarita". 18. Selgita väidet ,,käsikirjad ei põle". ,,Käsikirjad ei põle" tähendab seda, et tõde tuleb alati päevavalgele ja õiglus võidab. 19. Mis põhjusel saabub Woland Moskvasse? Woland ehk saatan saabub Moskvasse, sest Moskva sümboliseerib Nõukogude Liidu südant
vaenlane, kui mitte hobusega õnnetust poleks juhtunud. Sala-soose sattunud hobu hukkus. Kalevipoeg kutsus sõbrad veretööst puhkama, saatis siis väe koju ja manitses alati kui üks mees vaenlasele vastu seisma ning maad ühtsena hoidma. Ise läks koos sõpradega laane ligi uitama. Leidsid eide hundikoopa eest leent keetmast. Tahtsid mehed, et ka neile sööki jätkuks ja lubasid ise leent valvata. Eit oli nõus, aga hoiatas, et kui miskit viltu läheb, on nad ise süüdi. Valvaku pada hoolega. Eit puges sängi. Mehed pidid kordamööda pada valvama. Esimesena jäi valvuriks Alevipoeg. Ilmus Härjapõlvlane, palus pajast rooga maitsta. Kui paja ligi sai, hakkas kasvama, kasvas kuuse kõrguseks. Ja kadus siis metsa. Pada oli tühi. Alevipoeg pani keema uue leemw ja ajas üles Olevipoja. See oli nüüd valvur. Jälle ilmus Härjapõlvlane. Varsti kordus sama, mis Alevipojaga. Järgmine valvur oli Sulevipoeg. Jälle kordus kõik nagu ennegi. Pada oli tühi
võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu, kodumaa! Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal 30 see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Tuljak Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud; Külalisi igat seltsi - Mõisahärra prouagagi palutud! Tõnni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tõnnile mehele Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi Nõnda palju, kui saadi. 31 Parte, hanesid praeti
53 C. RAHVAASTRANOOMIAT EESTI RAHVALUULE ARHIIVI USKUMUSTE JA KOMBEKIRJELDUSE KARTOTEEGIST: Maailm, taevas ja taevakehad [WWW] http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/paike.htm ,viimati vaadatud 20.10.2008 40 päikene öö musta hõlmasse". Päikese ja teiste taevakehade poole pöördutakse ka palvega hoida ja valvata surnut: ,,Päike paitagu Su kalmu, kuu ja tähed valvaku". Maa asub taeva ja allilma vahel. Vanade eestlaste ja venelaste paganausklike uskumuste järgi on maa eelkõige elav olend, kes magab, valutab, rasestub, sünnitab, kasvatab kõik söögiks ja joogiks, nutab ning isegi vihastub inimeste peale nende pattude tõttu. ,,Tervitus Emade-maa poole, Uku poole, Maaema poole, kes vee sünnitab" (Heintalu. 2006b:18). Vene keeles on sõna Maa naissoost, sümboolikat determineerivad sellised mõisted nagu emalikkus ja viljakus, maa ,, , "54
annaabi.ee 
