Valuutaturg 1. Sissejuhatus Välisvaluutaturg ehk Forex ehk Foreign Exchange Market – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg, mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia- ja futuurituru kombineeritult. Valuutaturgudel kaubeldakse sisuliselt rahaga, täpsemalt erinevate valuutadega. Samaaegselt toimub maakleri või diileri vahendusel ühe valuuta ostmine ja teise müümine ning valuutasid kaubeldakse paarides nagu näiteks euro-USA dollar (EUR/USD) ja USA dollar-Jaapani jeen (USD/JPY). Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes.
maksma. Valuutakursis peegelduvad selle valuuta emiteerijariigi majanduslikud näitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng, tootmine, majanduse reguleeritus jne. Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teiste valuutade suhtes. Reaalkurss – koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes. Vabalt ujuv valuutakurss – riik ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse. Raha hind kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras. Reguleeritult ujuv valuutakurss – riik sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks. Fikseeritud kurss – koduse raha väärtus on seotud mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega. Intress ( % ) ehk kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Kapitali hinda mõjutavad: - tootmisvõimalused - tarbimise/säästmise eelistamine - risk - inflatsioon
RAHABAAS EEK rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha reservvaluuta ühiku eest hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras E Fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidu- EURO RESERV
tollides, transpordist, konkurentsist). 39. Ostujõu pariteedi teooria puudused Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem (keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks. 40. Valuutakursside süsteemid Majandusteoorias käsitletakse kolme erinevat valuutakursside süsteemi: 1)Valbalt ujuv valuutakursi süsteem on rahasüsteem, milles kekpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; on raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras; reservidega kaetus pole oluline. 2)Fikseeritud valuutakursi süsteem on rahasüsteem, milles keskpank on sidunud
tööviljakuse kasv on erinev, ühe hinna seadus ei kehti alati. 40. valuutakursside süsteemid Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem (keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks. 41. riigitulude sise- ja väliallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib.
peavad mõjutama otseselt maksebilanssi. Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid. 1. Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida defitsiiti, müües reservis olevaid väärtpabereid. Kasutatakse reservis olevaid aktivaid: välisvaluutat, kulda. 2. Tehingud, mis kajastuvad ametliku reservi tehingute kontol, on otseseks sekkumiseks valuutaturgudel vahetuskursside mõjutamiseks. Ametliku reservi tehingute konto on vähetähtis pärast paindlike vahetuskursside kehtestamist 1973. aastal. 18 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Laenamise probleemid Laenamine on heal juhul võlgnevuse probleemi ajutine lahendus. IMF-i laenuga kaasneb tavaliselt nõue, et laenavad riigid tegutseksid "rangelt": · vähendaksid valitsuse kulusid
valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu. Usaldusväärsuse säilitamiseks peab majanduspoliitika olema asjakohane ja pikema horisondiga läbimõeldud. Eesti Pank saab krooni usaldust hoida läbi fikseeritud kursisüsteemi ja olles avatud ning majandusagentide silmis kompetentne Eestis käibelolevast rahast moodustab sularaha umbes 14%, ülejäänud raha on pangaarvetel. Raha turvalisuse koha pealt kehtib reegel, et mida suurem nominaal, seda rohkem turvamärke.
2. majanduspoliitika kooskõlastamine liikmesriikides; 3. ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine. Majandus- ja rahaliidu ajalugu Pärast 1969. aastal Haagis peetud tippkohtumist määrasid riigipead või valitsusjuhid kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971. aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt. EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues valuutakoridori, kuid naftakriisi, nõrga dollari ja majanduspoliitiliste lahknevuste tõttu kaotas valuutakoridor vähem kui kahe aastaga suurema osa oma liikmetest ning kitsenes lõpuks Saksa marga ümber koondunud stabiilsuse piirkonnaks, mille moodustasid
· reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga · regionaalne fond investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse · regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel · reguleeritult ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks · reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani järgi nime saanud suund majanduspoliitikas mis järgis monetaristlikke põhimõtteid ning baseerus arusaamisele, et parim viis majanduse elavdamiseks on maksude alandamine · reservvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss
reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel reguleeritult ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks reiganoomika - Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani järgi nime saanud suund majanduspoliitikas mis järgis monetaristlikke põhimõtteid ning baseerus arusaamisele, et parim viis majanduse elavdamiseks on maksude alandamine reservvaluuta - välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati
täiendav kogumispension - vt. pensioni III sammas töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi tütarettevõtja - Tütarettevõte on krediidiasutuse poolt kontrollitav ettevõte, mille hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt ja kaudselt kokku üle 50%. vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras vahetusvõlakiri - võlakiri, mis omaniku soovi korral konverteeritakse võlakirja lunastustähtaja saabumisel aktsiateks. Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu veksel - vt võlakiri viitannuiteet investeering on teatud ajaks peatatud võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba
ujumist kui ka fikseeritud vahetuskurssi Valuutakurss hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma. Fikseeritud kurss rahasüsteem, milles keskpank on sidunud riigi raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega (1 DEM=8 EEK, 1EURO=15,6466 EEK) Vabalt ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras. 11 Reguleeritult ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks. KESKPANK Keskpank on riigi rahasüsteemi korraldav riiklik finantsasutus, kelle ülesandeks on: 1. Rahapoliitika teostamine (rahasüsteemis stabiilsuse tagamine) 2. Raha emiteerimine, 3. Rahatähtede trükkimine (Inglise ja Prantsuse keskpank, mitte Eestis). 4
Välisvaluuta hetketehingutega hoiavad pangad pidevalt minimaalsed vajalikud tööjäägid NOSTRO arvetel välispankades, õigeaegselt müües ühtede valuutade ülejääke ja kattes vajadust teiste järele. Tööpositsioonid hoitakse selliselt, et ei kuhjuks katteta välisvaluuta jääke. Teine liik hetketehinguid on valuutaarbitraaz, so. välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest erinevatel turgudel: maailma valuutaturgudel on olemas suur hulk valuutasid ja vähemalt üks vahetuskurss iga valuutapaari kohta. Näiteks, kui dollari hind oleks New Yorgis 1.59 marka ning Londonis 1.60 marka, ostaks arbitraator New Yorgist dollareid kursiga 1.59 ning müüks need kohe Londonis kursiga 1.60 edasi, saades nii iga dollari kohta 1 penni kasumit. Arbitraazitehingud aga ühtlustavad kursi erinevatel turgudel. Eelnev arbitraazi näide oli kahepositsiooniline ( kaks erinevat valuutat), võib aga kasutada ka kolmnurkset e
välisvaluuta summa või vastupidi, siis valuutade vahetuskurss muutub, et tasakaalustada antud valuuta kogunõudlus või kogupakkumine. Kui keskpank ei soovi valuutakursi muutumist, peab ta ise nõudmise ja pakkumise tasakaalustama, vahetades kommertspankadele välisvaluutat oma reservist või ostes välisvaluutat kokku ning suurendades oma valuutareserve. Selliseid keskpanga tegevusi nimetatakse valuuta interventsiooniks. Valuutaturgudel tegutsevad isikud ja institutsioonid paigutatakse tavaliselt nelja tasandisse : 1)alusmisel tasandile on vahetud valuutatarbijad ning samuti tootjad, turistid, imporitjad, eksportijad, investorid jt. 2)järgmisele tasandile paigutatakse krediidiasutused ehk pangad, kes vahendavad valuutat tootjate ja tarbijate vahel 3) kolmandal tasandil tegutsevad valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad valuuta sisse ja väljavoolu
Seega kui enne hinnataseme tõusu sai 1 dollari eest osta 1 eurot maksva kauba, siis saavad ameeriklased seda sama teha ka pärast hinnataseme ja vahetuskursi muutust, kuna nüüd saab 1 dollari eest 2 eurot ning hinnataseme kahekordistumine ei muuda reaalset ostuvõimet, kuna vahetuskursi muutus kohandus vastavalt. Ootustel on majanduses ülisuur tähtsus, aga eriti olulist rolli mängivad nad valuutaturgudel, mis teevad ka valuutaturud väga kiiresti turumuutustele reageerivaks. Nt kui võtta eespool toodud näide hinnataseme ühtlustumisest vahetuskursi abi. Võiks ju küsida, kui kiiresti selline kohandumine toimib? Kas see mitte ei võtta väga kaua aega? Siin saavadki oluliseks ootused, kuna hinnataseme tõus ühes riigis rähendab seda, et vahetuskursi muutus muutub oodatavaks. Kui hetkel on kurss E = 1 (1 dollar
annaabi.ee 
