Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud
Väävli keemilised omadused: On aktiivne mittemetall, Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, Redutseerijana käitub aktiivsete mittemetallide ja tugevate Oksüdeerijate suhtes. Väävli Kasutamine: 1.tuletikutööstus 2. meditsiin (väävlisalvid) 3.väävelhappe tootmine 4.musta püssirohu komponent. Divesiniksulfiid: Saamine: H2 + S= H2S Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel happega Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S. Tekkimine - valkainete lagunemisel. Looduses leidub naftagaaside, vulkaaniliste gaaside koostises. Füüsikalised omadused: 1.värvuseta 2.mädamuna lõhnaga 3.mürgine gaas. Põleb hapnikus helesinise leegiga 2H2S + 3O2 = 2H2O + 2SO2 Kasutamine tööstusgaas. Vääveldioksiid: Saamine: 1.väävli põletamisel S + O2 = SO2 2.sulfitite reageerimisel tugeva happega Na2SO3 + H2SO4 = Na2SO4 + SO2 + H2O 3.tööstuses tekib püriidi särdamisel 4FeS2 + 11O2 = 2FesO + 8SO2 Omadused: 1.terava lõhnaga 2.värvuseta 3
Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides. On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Põhjustab allergiat, silmapõletikke. Taimedel lagundab klorofülli. (lehtedele tulevad peale kollakas-pruunid laigud).Vääveldioksiid lahustub vees hästi SO2 + H2O = H2SO3 Vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. Divesiniksulfiid S + H2 = H2S On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas. Tekib valkainete lagunemisel. Väävelhape On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe lahjendamisel veega tuleb alati valada väävelhapet vette. Väävelhapet kasutatakse laboris, lõhkeainete ja ravimite valmistamisel. Väävelhappe tootmine toimub 3-s etapis: I etapp: Vääveldioksiidi saamine püriidi särdamisel: 4FeS2 + 11O2 = 2Fe2O3 + 8SO2 Tekkinud gaas puhastatakse lisanditest.
Pagaritööstuse lisatooraine ehk abitooraine - tooraine, mida lisatakse põhitoorainetele ja kasutatakse pagaritoodete toiteväärtuse tõstmiseks, vastavate maitse-, aroomi- ning füüsikalis-keemiliste näitajate tagamiseks. Pagaritööstuse põhitooraine - jahu, vesi, sool, pärm. Palett - kondiitri töövahend kreemide või taignate ühtlaseks laialiajamiseks, tortide ja kookide pinna silumiseks. Pooltoodete käärimine - eeltaigna, juuretise ning taigna süsivesikute ja valkainete muundumine jahu ensüümide, pärmi ja piimhappebakterite toimel, mille tulemuseks on eeltaigna, juuretise ja taigna optimaalne olek edaspidiseks töötlemiseks. Pooltoodete segamine - eeltaigna, taigna, juuretise retsepti- ja tehnoloogilise juhendi kohane segamine ning mehaaniline töötlemine vajaliku struktuuri ja füüsikaliste omadustega massi saamiseks. Pralinee - peenestatud mandleid või pähkleid, suhkrut ja rasvainet sisaldav mass.
NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena. · Umbes 65% inimese soojusenergiast toodetakse toidu SV põletamise teel organismis.
Libriformkiud - kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur. Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. 22. Puiduraku seina kihid, nende funktsioonid. Primaarsein – koosneb amorfsest valkainete massist, sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekundaarkiht S1-S3. Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas.
tuhmimaks. Triikida temperatuuril mitte üle 150°C pahemalt poolelt läbi märja lapi või aurutriikrauaga. [7:8] Villaste toodete säilitamisel tuleb püürata erilist tähelepanu kahjurputukate, aga samuti võimalike hallitus- või kõdunemiskahjustuste vältimisele. Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140] 6.2 Tervis ja keskkond Teoreetiliselt võib villakiud kui valkaine põhjustada inimestel valkainete hülgimisreaktsioone. Sellist allergiat esineb siiski äärmiselt harva. Enamasti on allergianähud või nahaärritused seotud villa viimistluse või värvainetega. Ka villa karedus võib õrna nahka ärritada. Samuti võivad nahahäireid põhjustada villa külge kinnitunud tolm ja mustus. Põrandakattest või villasest tikist eralduv villatolm võib põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust. Ka nendel juhtudel põhjustavad suurema osa tervisehäiretest just viimistlus- ja värvained
aurutriikrauaga. [7:8] 13 Villaste toodete säilitamisel tuleb püürata erilist tähelepanu kahjurputukate, aga samuti võimalike hallitus- või kõdunemiskahjustuste vältimisele. Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140] 6.2 Tervis ja keskkond Teoreetiliselt võib villakiud kui valkaine põhjustada inimestel valkainete hülgimisreaktsioone. Sellist allergiat esineb siiski äärmiselt harva. Enamasti on allergianähud või nahaärritused seotud villa viimistluse või värvainetega. Ka villa karedus võib õrna nahka ärritada. Samuti võivad nahahäireid põhjustada villa külge kinnitunud tolm ja mustus. Põrandakattest või villasest tikist eralduv villatolm võib põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust. Ka nendel juhtudel põhjustavad suurema osa tervisehäiretest just viimistlus- ja värvained
Lisaks on E- vitamiinil ka membraanikaitse funktsioon: näiteks erütrotsüütide puhul avaldub see hemolüüsi ärahoidmises. E-vitamiini puudusel ei pea rakumembraan hemoglobiini kinni, tekib hemolüüs. Tokoferool kaitseb ka mitokondrite sisemembraane. E vitamiini täpne päevane tarve täiskasvanul on 10 mg. H vitamiin ehk "nahavitamiin". Vitamiin H on vajalik naha normaalseks talitluseks, samuti organismi ainevahetuses rasvade ja teatud valkainete kasutamisel. Vitamiin H puudus tekitab teatud haiguslikke muutusi nahas ja mõnesuguseid ainevahetusehäireid. Kuna H vitamiin salvestub maksas ja neerudes, on viimased eriti rikkad H vitamiini poolest. Vähem rikkalikult leidub teda pärmis, piimas, kartulijahus, ajus, banaanides, riisikliides ja mujal. Lihastes, põrnas, nahas, nisujahus ja riisis teda ei leidu. K-vitamiin ehk ka vere koagulatsiooni faktor, millest on oma nime saanud. K-
Huumusainetest on suutelised õhu lämmastikku omastama Mulla orgaanilise aine bilanss tingimustest näiteks suure savisisaldusega sõltuvad mulla füüsikalis- liblikõielised taimed. Orgaanilise aine sisaldus ja muldades on lagunemine aeglasem kui keemilised omadused. Fosfor valkainete koostises (fermendid, varu mullas on pidevalt muutuvad. kergemates muldades. 4. Mulla orgaaniline vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu Samaaegselt toimub orgaanilise aine 7. Mulla bioloogilisest aine, eriti huumusained, on reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ladestumine ja ka kadu
aine. Vees ei lahust, lahustub etanoolis. S väävel Kollaka Vabalt leidub Aktiivne, esineb Esineb H2s mädamuna värvusega vulkaanide nii oksudeerinana prombiline lõhnaga mürgine tahke ümbruses. kui ka kristalliline ja gaas, tekkib mürgine Ühenditena redutseeriajana. plastiline valkainete aine. sulfaatide ja S+O2=SO2 väävelel mädanemisel sulfitite S+H2=H2S SO2, SO3 koostises. H2SO4 keemia tööstuse põhi tooraine
Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb
juurte läbimõõdu suurenemine. 12. Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid? Puidurakud saavad alguse elava raku pooldumisel. Üks tütarrakkudest jätkab elutegevust pooldumisvõimelise rakuna, teine kasvab mõõtmetelt vastavalt oma rollile maltspuidus. Esmalt moodustub primaarengu tulemusena rakus primaarsein, mis koosneb valkainete massist ja selles hajusalt olevatest tselluloosi mikrofibrillidest. Kõigepealt kasvab rakk vajalikesse mõõtemetesse primaarkihi paksus sellel ajal ei muutu. Paksus hakkab suurenema peale seda, kui sihtmõõtemd on saavutatud. Sekundaararengu käigus hakkab primaarkihi sisepinnale ladestuma tüstoplasma poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloos tekib sekundaarkiht. Sekundaarkihi paksus sõltub raku
Asendamatu valkudes, mis koosnevad aminohapetest. KASV: N puudused ja ületunnused kergest äratuntavad. N puudus: taime kasv pidurdub, lehed peened, taim kahvatu, väheneb õite arv ja seemne saak. Üleväetamise puhul on taime kasv lopsakas, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi, teraviljad lamanduvad. Taimedes N 0,5-4%. ARENG: Taimedes P tunduvalt vähem 0,1-0,3%. P on paljude keerukate valkainete, fermentide, vitamiinide koosseisus. Soodustab taimede juurestiku arengut. P puudus: pikeneb kasvuperiood, viljad ei valmi, taime kasv pidurdunud või lakkab. P küllus: kasvuperiood lüheneb, teraviljadel seisukindlus parem. P üleküllus: saak valmib varem. SAAGI KVALITEET: K 0,4-1,6% taimedes. Soodustab sahhariidide sünteesi, H 2O tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni taime põuakindlus. K antagonist Ca ja Mg 10-20 x rohkem (13...17)
. Kohesioonitöö on määratud dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. läbib mutusteta, jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur. Tasakaalus, pöörduvuseks. Emulsioonide valmistamine:1) tilkade Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete hajumine ja peegeldumine. Valgus hajub difrkatsiooniliselt (laine kui p,T=const, siis G=0 ja Haur =TSaur. Saur=S0- peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisteest) tingimusel, et Rln(p/patm). S0-aurustumise entroopiamuut keemit-il, patm kogustena samaaegselt intensiivselt segades
lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus
Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb
Astelpaju kerget lõimist, tahab karbonaatset, talub põuakartlikku ja koreserikast mulda, mügarbakterid Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama liblikõielised taimed. Fosfor valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). Fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus mullas 0,005-0,2%. Liikuvat fosforit määratakse mg 1 kg mulla kohta. Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks loetakse 20-50 mg/kg Kaalium ei kuulu otseselt ühegi ühendi koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi noortes kasvavates taimeorganeis
300-lt 345-le ja ´WL326HQ´l 333-lt 361-le g kg-1.Ühekülgne K väetamine võib suurendada rohusööda Ksisaldust, kuid tasakaalustatud väetamise katses Ksisalduse usutavat tõusu ei olnud. Kasvuperioodi arvestades oli üldiselt I niite KA Ksisaldus kõige suurem. Analüüsiandmete alusel oli kompleksväetise kasutamisel usutav seos K ja P sisalduse vahel kõrrelistes ja ristikus (vastavalt r =0,80 ja r =0,74, P<0,05). Fosfor kuulub asendamatu elemendina valkainete, nukleiinhapete, hormoonide, ensüümide jt tähtsate taimekasvu reguleerivate ühendite koostisse. Rohusöötade P sisaldus kõigub suures ulatuses (1,7-4,3 g kg-1). Katseandmetel oli P sisaldus suurem varasel niitmisel. Kõrreliste (timut, harilik aruhein, karjamaa raihein) kuivaines oli varasemal niitmisel fosforit 3,3- 3,4 g kg-1, hilisemal niitmisel aga 2,7-2,9 g kg-1. Liblikõielised olid veidi P rikkamad (3,0-3,7 g kg-1). Lehed olid P rikkamad kui varred (vastavalt 4,1 ja 2,9 g kg-1).
Hapnikusisaldus Hapnik on üks fotosünteesi põhisaadusi ja hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Toitained Looduses olevast 92-st elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40. Organismi põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. Süsinik ja vesinik on esindatud kõigis orgaanilistes ühendites. Tähtsamate toitainete ülesanded organismis Element Leidub organismis Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa Kaalium Rakuvedelikus Väävel Paljude valkude struktuuriosa Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist Magnesium Klorofülli struktuuriosa, mõjutab mitmete ensüümide tööd Raud Hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuriosa
Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama liblikõielised taimed. Fosfor valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus mullas 0,005-0,2%. Liikuvat fosforit määratakse mg 1 kg mulla kohta. Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks loetakse 20-50 mg/kg Kaalium ei kuulu otseselt ühegi ühendi koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi noortes kasvavates taimeorganeis
hingamiseks. Vees on hapniku 06 mg/l. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja magedas vees paremini kui soolases. Kui vee O2-sisaldus langeb alla 5 mg/l pagevad vääriskalad (lõhe, forell), 2 mg/l piiril kaovad kõik kalad ja keskkond hakkab muutuma anaeroobseks. Toitained Looduses olemasolevast 92 elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40-t. Makroelemendid C, H, O2, N, P, K, S Mikroelemendid Co, Cu, Mn, Zn, B, Mo N valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas - vähetoitelised e. oligotroofsed, - rohketoitelised e. eutroofsed
• Puutüvi pakseneb • Epidermis e. noore koore kattekude suurendab oma ulatust rakkude paljunemisega • Tekkiv rakkude disproportsioon 1/6 põhjustab epidermise katki kärisemise ja see langeb lõpuks päris ära 12. Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid? • Primaararengu tulemusena moodustub rakus primaarsein, mis koosneb: • amorfsest valkainete massist • sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. • Järgneb primaarseinast koosneva raku kasv pikkuses ja läbimõõdus kuni antud rakutüübi iseloomulike mõõtmeteni. • Primaarkihi paksus selle kasvuprotsessi jooksul praktiliselt ei suurene. • Rakuseina paksus hakkab suurenema kui rakk on oma sihtmõõtmed saavutanud. • Primaarkihi sisepinnale hakkab
kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised
nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik - 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama - liblikõielised taimed. Fosfor - valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus mullas 0,005-0,2%. Liikuvat fosforit määratakse mg 1 kg mulla kohta. Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks loetakse 20-50 mg/kg Kaalium - ei kuulu otseselt ühegi ühendi koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi noortes kasvavates taimeorganeis.
kasvu ja arengut, ainevahetuse intensiivsust ning närvisüsteemi erutuvust · türeokaltsitoniin võtab osa Ca ainevahetuse regulatsioonist. Kilpnäärme hormoonide mõjul intensiivistub oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. Kilpnäärmel on suur tähtsus termoregulatsioonis, eelkõige organismi jahtumise vältimisel. Kilpnäärme hormoonid soodustavad aminohapete lülitumist valgu molekulisse, mistõttu on tähtsal kohal valkainete sünteesiprotsesside juhtimisel, eriti kasvueas. Kilpnäärme talitluse nõrgenemisel lapseeas peatub kasv, häirub proportsionaalsus keha eri osade arenemises. Kääbuskasvuga kaasneb vaimne alaarenemine, mis oma ulatuselt on sageli võrdne idiotismiga ( e. kretinism). Joodi vaegus toidus ja joogivees (päevane joodi tarvidus 100-200mg) võib põhjustada struuma e. kilpnäärme suurenemise. Kilpnäärme ületalitluse puhul: kõhnumine, närvilisus, punnsilmsus, südametegevus kiireneb. 46
Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200 mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Toitained Looduses olemasolevast 92 elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40-t. Neist makroelemente (C, H, O2, N, P, K, S) vajavad organismid elutegevuseks suurtes kogustes, mikroelemente (Co, Cu, Mn, Zn, B, Mo) väikesel hulgal, kuid nad on eluks vajalikud. N valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas vähetoitelised e. oligotroofsed, rohketoitelised e
annaabi.ee 
