- intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust.
- intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust.
1 Junior Achievementi Arengufond _b__ 5. Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha a. tänavatele ja maanteedele. b. haridusele. c. keskkonnakatsele. d. politseile ja tuletõrjele. _c__ 6. Valitsus võib vähendada makse selleks, et ergutada tarbimist. Selle poliitika eesmärk on a. valitsuskulude katmine. b. valitud majandusharude kaitsmine. c. majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine. d. mõningate majandusharude soodustamine või piiramine. _b__ 7. Milline väide on vaid arvamus, mitte fakt? a. Valitsuse kulutused on peale Eesti taasiseseisvumist pidevalt suurenenud. b. Riigieelarve peab olema alati tasakaalus. c. Sotsiaalministeeriumi kaudu tehtavad maksed on riigieelarve kulutuste poole üks suuremaid osi. d. Maksud on riigieelarve suurim tuluallikas. __b_ 8
Junior Achievementi Arengufond B. makse suurendatakse; C. kulutusi suurendatakse; D. kulud on suuremad kui tulud. B 5. Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha A. tänavatele ja maanteedele; B. haridusele; C. keskkonnakaitsele; D. politseile ja tuletõrjele. B 6. Valitsus võib vähendada makse selleks, et ergutada tarbimist. Selle poliitika eesmärk on A. valitsuskulude katmine; B. valitud majandusharude kaitsmine; C. majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine; D. mõningate majandusharude soodustamine või piiramine. 7. Milline väide on vaid arvamus, mitte fakt? A. Valitsuse kulutused on peale Eesti taasiseseisvumist pidevalt suurenenud. B. Riigieelarve peab olema alati tasakaalus. C. Sotsiaalministeeriumi kaudu tehtavad maksed on riigieelarve kulutuste poole üks suuremaid osi. D
pension tulumaksuvaba. See mõjutab tugevalt Eesti maksukoormust ning põhjustab maksukoormuse langemise 32,1 %, mis on kuue aasta madalaim tase. (Rahandusministeerium, 2013) Eelarves on välja toodud loodetav eelmisest aastast ligi 10 % kõrgem füüsilise isiku tulumaksulaekumine. Seda loodetakse saavutada suuresti läbi palkade kiire tõusu nii erasektoris kui ka avaliku sektori palkade tõusmise, mis kajastus ka valitsuskulude tõstmises 5,1 % võrra. Kuid palkade kasv ei pruugi olla jätkusuutlik, kuna see on vastuolus madala majanduskasvu ning langenud tootlikkusega. Majandusanalüütikud on ennustanud, et taoline tendents võib endaga kaasa tuua töötute inimeste arvu kasvu, kuna ettevõtted ei suuda müügi- ja tootmismahtu palkade kasvuga paralleelselt tõsta. Töötuse kasv mõjub omakorda jällegi eelarve täitmisele negatiivselt ning suurendab töötuskindlustuse kulutusi. (Ibid.)
ringlusse laskmist. · Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. · Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto (current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade
Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. (7) 9 3. Arengutase Venezuela on majanduslikult väga vastuoluline. Vaatamata sellele, et tegemist on ühe tugevaima majandusega riigiga Ladina-Ameerikas, on Venezuela valitsuse rahandus kriisis. Aastaid kestnud riiklike ettevõtete toetamine poliitilistel eesmärkidel koos valitsuse bürokraatiaga on riigis esile toonud vastutamatuse sündroomi. Hetkel on valitsuskulude kärpimine ja erastamine küsimuse lahendamist vähe mõjutanud. 1996. aastal avati naftatööstused erakapitalile. (1) Riigis elavate vaeste inimeste elu-olu pole peale 1991. aastal Caracases toimunud toidumässu, mis oli väga vägivaldne, paranenud. See teadvustas küll avalikkusele inimeste olukorda, aga muutusi paremuse poole pole toimunud. See sündmus ja hirm võimalike sõjaväeliste riigipöörete ees pidurdab uute investeeringute saamist. (1)
MPC=C/Qd c/Qd=APC keskmine tarbimiskalduvus Kui C0=100 ja c =0,8 , siis 100+0,8 Qd AUTONOOMSED MAKSUD C=(C0-cT0)+cQ tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemine vähenemine cT0 võrra SÄÄSTUFUNKTSIOON Qd=C+S Kui C=100+0,8 Qd, siis Qd=100+0,8 Qd + S ; S=-C0(1-c) Qd S=-100+0,2 Qd (1-c) on marginaalne säästmiskalduvus MPC+MPS=1 MAJANDUSE MÕJUTAMISE MULTIPLIKAATOREFEKT Mpc+mps=1 Positiivne multiplikaator: Kpos= majanduse stimulatsioon/ (1-mpc) Valitsuskulude Investeeringute suurendamine Ekspordi Näide: valitsuse investeeringud suurenevad 100 miljonit, marginaalne tarbimiskalduvus mpc=0,6 Kpos= 100/(1-0,6)=250 miljonit Kpos= 1/(1-mpc)=2,5 korda Negatiivne multiplikaator: Kneg=-mpc x leke/(1-mpc) Leke: maksukoormuse tõus Impordi suurenemine Säästmiskalduvus tõus Näide: maksukoormus suureneb 80 milj, MPC=0,6 Kneg= -0,6 x 80milj / (1-0,6)= -120 milj Kneg= -MPC x 1 / (1-mpc)= 0,6 x 1 / (1-0,6)= -1,5
näitab, et reservide ühikuline kasv suurendab hoiuseid ja rahapakkumist. Kui reservisuhet tähistab r, siis avaldist 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks (võimendiks). . Negatiivne multiplikaator. Esineb siis kui on tegemist impordi osatähtsuse suurenemisega, maksukoormuse suurenemisega.Tulemuseks on väiksem nõudlus ja tarbimine, säästmiskalduvuse tõus. Positiivne multiplikaator Valitsuskulude, investeeringute ja ekspordi suurenemine. 19. Tööhõive, töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid olemasoleva palgataseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Tegemist on täiskasvanud töötajatega, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd. Tööhõive näitab, kui suur osa tööjõust leiab parajasti majanduses rakendust. Selle näitaja olulisust ei pea pikalt seletama - töö annab inimesele sissetuleku, millega end
30. Mida tähendab riigivõlg ja kuidas seda mõõdetakse? Riigivõlg on eelarve defitsiidi katmiseks võetud laen. Paljudel riikidel moodustab riigivõlg tähelepanuväärse osa sisemajanduse kogutoodangust. Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised põhjused – looduskatastroofid, sõjad • Majanduse tsükliliste languste tõttu võlakoormuse suurenemine, et säilitada senist heaolutaset • Maksude alandamine, millega ei kaasne valitsuskulude vähendamist Mõõdetakse protsendina SKP-st. 31. Millised on majandustegevuste ruumilise paiknemise kriteeriumid. Kuidas tuleb nendega arvestada avaliku sektori tegevuste paigutamisel? Igal tegevusel on teatav optimaalse suuruse vahemik: • minimaalse (et oleks tasuv) ja • maksimaalse (et veel oleks tasuv) vahe Hüviseid, mille osutamise optimaalne suurus on erinev, on otstarbekas pakkuda erineva territooriumi ulatuses
Tehnoloogia arenguga kaasneb produktiivsuse kasv ja palkade kasv erasektoris. Kuna avalikus sektoris ei ole võimalik asendada tööjõudu kapitaliga ja seega suurendada produktiivsust, aga palgad peavad olema konkurentsi- võimelised erasektoriga, siis on tulemuseks avalikus sektoris sama väljund suuremate kulutustega . Fiskaalne selgitus: Kompleksne ja kaudsetest maksudest koosnev maksusüsteem võib tekitada fiskaalse illusiooni, mis võib viia süstemaatilise valitsuskulude kasvuni. Võrreldes lihtsa maksusüsteemiga, mis koosneb otsestest maksudest Meltzer-Richardi mudel: poliitiline mudel- mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv Institusionaalsed tegurid: Avaliku sektori suuruse majanduses määrab valitsusinstitutsioonide struktuur. Avaliku sektori kulutustel on kalduvus kiiremini kasvada kohaliku omavalituse tasandil võrreldes keskvalitsusega
riik parajasti (majandusliku aktiivsuse kasvades laenuintressid suurenevad ja 30 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm vastupidi) on ning seda mõjutavad valitsus ja keskpank (Eestis pigem Euroopa Keskpank): maksude tõstmine SKP väheneb, intressitase langeb; maksude alandamine SKP kasvab, intressitase tõuseb; valitsuskulude suurendamine SKP kasvab, intressitase tõuseb; valitsuskulude vähendamine SKP väheneb, intressitase langeb; raha pakkumise kasv SKP kasvab, intressitase langeb; raha pakkumise vähenemine SKP väheneb, intressitase tõuseb. Ettevõtte ebaõnnestumise risk Mida suurem on ettevõtte ebaõnnestumise (default) risk, seda suuremat hinda küsib laenuandja laenu eest. Teatud tasemest alates aga keeldub üldse laenuandmisest
Ühelt realt teisele summasid tõsta on keelatud. 2. Tulud põhiosa moodustavad maksud. Tulumaks on suurim. Laenud. Kui tulu prognoos ei täitu, siis võtab riik vastu lisaeelarve. 1. positiivne lisaeelarve oodatust suuremad tulud, raha jääb üle 2. negatiivne lisaeelarve tulud ei laeku nii nagu loodeti 3. Eelarve põhitulud: maksud, riigilõivud, trahvid, riigi vara müük, laenud b) Maksude eesmärgid 1. Valitsuskulude ja avaliku sektori kulude kinni maksmine (nt haridus, tervishoid) 2. Võimaldavad riigil majanduselu reguleerida omale soovitud suunas (nt ettevõtjatele madalad maksud soodustamaks ettevõtlust / Eestis on tulumaks 0%, kui investeeritakse see summa oma ettevõttesse) 3. Võimaldavad kaitsta siseturgu tollimaksud (protektsionistlik poliitika) 4. Võimaldavad riigil vähendada sellist inimtegevust, mida peetakse kahjulikuks (nt
sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel.
Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1
keskmist hinda. Klassikaline inflatsiooniteooria Varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist. Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. Inflatsioon Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on mitmeid põhjuseid: Pakkumisinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Pakkumis-(kulu-) inflatsioon võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkade nõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne.
Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1
Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1
Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1
kullareservide kallale. Samuti ajakirjandus haaras kinni sellest, et kõik tollaaegsed valitsusmehed olid ise olnud ärimehed. 1924. aasta märtsiks läks valitsuskoalitsioon lõhki, vaimule tulnud uues valitsuses kutsuti rahaministri kohale Otto Strandman - pidi hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi meetmed, et kriisist välja rabeleda ja meetmed, et vältida kriisi kordumist. Rakendas riigi- ja valitsuskulude kokkuhoidu, väliskaubanduse bilansi stabiliseerimine - osalt tõsteti tollimakse, püüti soosida neid, kes vedasid Eesti kaupu välja. Kolmandaks krediidipoliitika muutmine. Vanade laenude sissenõudmist tõhustati. Esialgu näis, et need meetmed pigem süvendavad kriisi - kriisi haripunkt 1924. aasta augustis, aga sealt peale hakkas kriis leevenduma ja inflatsioon saadi kontroll alla juba 1925. aasta alguses
annaabi.ee 
