Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse puhul on: President oma meeskonnaga 10.milliseid riike nim. föderaalriikideks? Kogu oma elu üle on suurem vabadus. Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. 11.milliseid riike nim. unitaarriikideks ? Kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, ntks. Prantsusmaa ,Suurbritannia,Skandinaavia riigid ning ka Eesti . 12.millesks on vajalik võimu kontrollimine
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakond Kellelt: Silja Laigar 12.KÕ Erakond Üldiselt on nii, et minu meelest ei ole Eestis olemas ühte ideaalset erakonda, kelle valitsemiskorralduses- ja poliitikas ei oleks midagi, mis ei meeldi. Mõni asi meeldib ühe erakonna juures, mõni asi teise erakonna juures. Ei ole halba ilma heata, nagu öeldakse. Kuid kui on vaja valida, et milline erakond meeldib mulle kõige rohkem, siis valiksin reformierakonna, keda toetasin ka eelmistel valimistel. Reformierakond on 1994 aastal loodud liberalistlik erakond. Minu teadmiste järgi peaks hetkel olema riigikogus ja ministrikohtadel kõige rohkem just reformierakondlasi
peaministri, kelleks on valimised võitnud erakonna liider. (NT : Suurbritannia) Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ning võib arvesada avalikkuse seisukohaga. ( NT: Itaalia,Portugal,Hispaania) Ministrid nimetab peaminister peale valimisi. Selleks moodustab ta koalitsiooni ,kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajat. Sealt alustatakse läbiräääkimisi ning valitakse ministrid. Presidentaalses valitsemiskorralduses tulevad vähesed ministrid parlamendist Parlamentaarses süsteemis tulevad enamus ministrid parlamendist. Enamusvalitsus ja vähemusvalitsus: Enamusvalitsus: kontrollib vähemalt pooli saadiku kohti. Vähemusvalitsus: puudub parlamendi enamustoetus,et edukalt oma poliitikat ajada. Eesti valitsuse struktuur: Peaminister- juht ja esindaja Minister- Ministeeriumite juhid, korraldab valitususe küsimusi,annab välja määrusid. EV kodanikud- võtavad põhiseaduse vastu
talupoeagade seisund äärmiselt halb. Keiser püüdis neid vastuolusi tasandada. Pani rikkad makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. 13. Mis aastail valitses Peeter I Venemaad? 1682-1725 14. Dateeri Põhjasõda. Nimeta Venemaa koalitsioonikaaslased Rootsi vastu Põhjasõjas. Põhjasõda algas 1700. aasta talvel ja lõppes 1721. Saksamaa, Poola ja Taani olid Venemaa koalitsioonikaaslased. 15. Iseloomusta Peeter I reforme... Valitsemiskorralduses: Põhjalikult muudeti valitsemiskorrladusi: senine Tsaari nõukogu asendati Senatiga. Sõjaväes: Moodustati sõjavägi eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud negrutitest. Maksusüsteemis: Kehtestati pearaha maks, mis hõlmas kogu elanikkonda. Hakati korraldama hingeloendusi. 16. Miks on ajaloolaste jaoks olulised Peeter I käsul läbi viidud hingeloendused? Et saada teada 17. sajandi elanikkond Venemaal. . 17. Nimeta Euroopa riik, mille kolm jagamist 18
mis tõi rahva hulgas populaarsust ja nende sõnu ja mõtteid kuulati rohkem. Ehk siis jällegi kahe otsaga asi. Vahel haaras mõni tähtsam ja rikkam mees ebaseadlikult võimu ehk siis kehtestas riigis türannia, mis on aristokraatia ja demokraatia siirdevorm. Sel ajal oli see vahel paremgi valitsemiskorraldus kui demokraatia, sest ükski riik pole täiuslik, tekib probleeme ja võimule tulnud inimene soovis rahvale headja neid küsimusi lahendada. Parandas küll nii mõnegi eelmises valitsemiskorralduses tekkinud probleemi ja rahvas oli mõnda aega õnnelik, kuid lõpuks tekkisid ikka sõlmkohad ja türannia kukutati. Tavaliselt jäi see püsima lühikeseks ajaks, arvan, et kuigi võimul olev inimene hakkas siiski peale suruma liiga palju enda tahtmist ja üritas vaid ise rikastuda, nagu tavaliselt, ja seepärast võeti talt võim ära. Arvan, et üht ja ainust täiuslikku inimest, kes valitseks, pole olemas ja parem on siiski üheskoos vastu võetud otsused.
· 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid arvustanud: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi, kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" · Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 4) Venestusaja mõjud Valitsemiskorralduses: · Balti erikorra kaotamine · Asjaajamine vene keeles · Marurahvuslasest kubernerid · Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes · Eestlased said õppida vene ülikoolides Ametkondlikus keelekasutuses: · Kõikjal kasutati vene keelt · Kes seda ei osanud, vallandati Kirikuelu:
korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ning parandada riigi valitsemiskorda. Muudatused Sõjaväes: koosnes nekrutitest, vene aadli hulgast ohvitserid, uute relvade jaoks võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, purjeriide rajamiseks loodi riidemanufaktuure. Muudatused maksusüsteemis: Üldine isikumaks- pearaha, Seda pidi tasuma kogu riigi meessoost elanikkond väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. Hakati korraldama hingeloendusi. Muutused valitsemiskorralduses: Kogu riik jagati kubermangudeks, loodi Senat, Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid. Peterburi rajamine. 1703.a. alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse uue pealinna ehitamisega. Selle keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus Neeva jõe saarel. 1712 jõuti ehitusega nii kaugele,et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Peeter I valitsusaja lõpuks oli 75 000 elanikuga Peterburi saanud juba Põhja- Euroopa suurimaks linnaks. Euroopaliku elulaadi sisseviimine.
· Eraisikud pidid loovutama relvad · 21. Juuni 1940 · Eesti valitsuse vastased meeleavaldused · Nõuti NSV Liidu meelset valitsust · Võeti üle tähtsad ametiasutused ja politseijaoskonnad · Vabastati poliitvangid · Desarmeeriti Eesti armee · J. Ulumetsa valitsus vahetatakse J.Varese-Barbaruse nukuvalitsuse vastu. 3. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940-1941 muudatused: · Valitsemiskorralduses Said võimule vasakpoolsed. Tehti uus põhiseadus. Opositsioonis olevad haritlased (eelneva võimu vastased ) Saadeti laiali riigikogu. Valimised tehti varem. Võimu saavad kommunistid. · Majanduses Käsumajanduse poliitika. Tsentraliseeritud juhtimine. Eestist lahkunuid inimestelt (baltisakslastelt) võeti vara ära. Talumaad tehakse väiksemaks. Elatustaseme langus. Rahvareform. Tulevad rublad. · Kultuuris
Rev põhijõud: sots demokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased Karistussalk Autonoomia Terror Revolutsioon muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, ülemisek ühelt kvaliteedilt teisele Petitsioon kollektiivne palvekiri 1905 a rev tulemused: Hariduses: ENKSTG , eesti-, läti- ja saksa keelsed erakoolid, Tööliste elus: tehti töölistele järeleandmisi, parandati töötingimusi(10-tunnine tööpäev)ja sotsiaalolusid. Valitsemiskorralduses: piiramatu isevalitsus asendus konstitutsioonilise duumamonarhiaga 1905 a rev pöördepunkt eesti ajaloos : eesti rahvas sai poliitikas aktiivseks jõuks, eestis toimusid poliitilised üldstreigid, rahvakoosolekud, eestlased nõudsid autonoomiat.
teenima 11. Millised muutused toimusid ühiskonnas vabariigi perioodil? Linna elanikude arv kasvas Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng Varem tööd tegid talupojad põldudel kuid nüüd domineerisid orjad 12. Miks oli vaja muuta vabariiklikku valitsemiskorraldust? Linnastumine Rahvakoosoleku proletariseerimine Sõjavägi oli ustav oma sõjapealikule aga mitte SPQR Rooma oli muutnujd linnriigist suurriigiks Iseloomustage muutusi valitsemiskorralduses Augustuse ajal. Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse.
ametisse pandud peaministri võib parlament tagandada, kuid presidenti parlament tagandada ei saa. Siit järeldub see, et poolpresidentaalses riigis on presidendi võim suurem kui presidentaalses riigis ja ma leian, et Eesti riigi konteksti pole seda vaja. Suurematel riikidel oleks vaja minu arvates kindlat ja võimukat riigi valitsejat kelle käes on võim ja keda rahvas austab ning keda kuulda võtab, kuid Eesti puhul ei näe ma selles valitsemiskorralduses eeliseid. Parlamentaarne valitsemiskorraldus. Eesti riigis kehtib praegu parlamentaarse vabariigi valitsemiskorraldus, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline ja parlamendi ülesandeks on valida iga viie aasta tagant president. Valitsuse moodustab, aga peaminister, kelle nimetab ametisse president. Valitsuses on kokku viisteist liiget ning valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu
t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitsemiskorralduses oli eesotsas preester-kuningad. S�jakad jooned puudusid. Religioon Kreetalased austasid jumalannasid. Neile ohverdati. Olulisel kohal oli h�rg, kes oli t�htsamaid kultusloomi. M�keene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas S�jaline �leolek Egeuse mere piirkonnas. Kreeklased vallutasid Kreeta saare (1500 eKr). Kreeklased v�tsid omaks minoilise kultuuri ja mugandasid lineaarkirja oma keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, mille seast kuulsam oli M�keene.
-Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha. -Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov. -Hruštšov: -1953-1964 NL kom.partei peasekretär. -1957- üritati Hruštšovi võimult kukutada--> Hruštšov kuulutas end ministrite nõukogu esimeheks (valitsuse peaminister). *Jätkus Beria algatatud vägivallapoliitika leevenemine.
(98. 117. pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes piir). 2.4. Muutused ühiskonnas ja valitsemiskorralduses hilise keisririigi ajal: Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning
Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 – 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes – piir). 2.4. Muutused ühiskonnas ja valitsemiskorralduses hilise keisririigi ajal: Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3
Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes piir). 2.4. Muutused ühiskonnas ja valitsemiskorralduses hilise keisririigi ajal: Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3
Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes piir). 2.4. Muutused ühiskonnas ja valitsemiskorralduses hilise keisririigi ajal: Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj
Kuninga ees käisid liktorid, ehk teenrid, kes hoidis käes kepi kimbukesi ja nende sisse olid pistetud kirved. See traditsioon oli pärit esivanematelt etruskidelt. Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk) kuulusid sugukondade vanemad. Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres. Rooma vabariik( 510-30 eKr) Muutused valitsemiskorralduses Rooma vabariigi algust peetakse aastat 510 eKr. Kui patriitsid kehtestasid aristokraatiliku vabariigi. Kuninga poliitiline ja sõjalinevõim jagati kahe konsuli vahel ära. Roomas oli orjanduslik demokraatia. Kõrgeim võim kuulus rahvakoosolekutele ehk komiitsile ehk rahvale. Rahvakoosolekuid oli kolme liiki ja neid korraldati erinevatest põhimiõtetest lähtuvalt. · Kuriaatsed komiitsid (tähtis oli päritolu) · Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus)
edaspidiseks kuid venekeelsena Suur lõhe Rahvusliku liikumise lõhenemine kaheks omavahel vaenutsevaks tiivaks: radikaalseks ja mõõdukaks. Lahkhelide põhjuseks olid erinevad arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest, erinevad meetodid oma eesmärkide saavutamiseks, juhtide omavaheline rivaalitsemine Venestus Vene võimu tugevnemine 1880ndate lõpp. Sai alguse Aleksander III käsul. Valitsemiskorralduses: Balti erikord möödanik, kindralkubernerid vaid venelased, ametiasutustes vene keel, talurahvakohtud kaotati, omavalitsuste õigusi kärbiti. Koolikorralduses: Vene keel, TÜ venekeelseks, mitte vene õpetajad vallandati, tase langes. Ametlikus keelekasutuses: kõik muutus venekeelseks Kirikuelus: toetati õigeusukiriku tegevust Venestamise tingimustes tekkinud seltsiliikumise vormid: karsklusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid, rahvaluule kogumine Poliitiline ja majanduselu 20
(maksude ja seaduste kehtestamisse), viimane Hannoveri-dünastia esindaja oli Victoria. Kuningas kinnitas parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud otsused reaalse võimu sai peaminister. Parlamentarismi algus Inglismaal (1689 - 18.saj I pool): kuningas valib valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast, kes on saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel. Barokiajastu 17.sajand 17.saj on Prantsusmaa ja prantsuse kultuuri suur sajand (eriti 17.saj II pool). Valitsemiskorralduses oli absolutismi tippajastu, legaalse volituse kuninga ainuvalitsusele oli tõlgendus, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja seetõttu ei saa ta eksida ega ole võimalik teda ka kritiseerida valitseja tagandamine on võimatu. Kunstistiilina barokk oli absolutismi ja vastureformatsiooni imponeeriv fassaad: esinduslik, ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist
tehti esimene katse alade tagasisaamiseks, mis aga midagi kaasa ei toonud, piirid jäid endiseks. Rootsi revanši idee muudkui kasvas. Kuningas Gustav III valitses 18.saj viimasel kolmandikul, 1771-1792. Tema nimega on seotud olulised arengud Rootsi riigis. 18.saj I pool, pärast Karl XII surma, lõppes Rootsi absolutistlik aeg, algas vabaduste aeg, eelkõige aadliseisuse vabaduste aeg. Riigipäeva institutsioon. Gustav III pärast võimuletulektu 1771, viis läbi pöörde riigi valitsemiskorralduses, 1772, kehtestas uuesti absolutistliku riigivalitsemise. Tema oli valgustatud monarh, valgustatud absolutsim. Tema valitsemisaega peetakse Rootsi kultuurilise valitsemise ajaks, toetas kunsti, kirjandust. Ta ise kirjutas näidendeid, 1786.aastal asutas Rootsi Akadeemia – Lä-Eur riikide eeskujul asutatud Teaduste akadeemia. Tegutses ka Rootsi läbi aegade kuulsamaid teadlasi Karl Linné. Gustav III keelustas piinamise.
annaabi.ee 
