Teema: Välispoliitika Selle saate märksõnaks oli valimised naabrite juures. Kõigepealt räägiti Soome presidendi valimisest ja teiseks vene riigipea valimisest. Soome on saanud kolmekümne aasta järel konservatiivist presidendi, vene presidendi valimiseni on vähem kui kuu , massilised protestid moskva tänavail võtavad ülesse revolutsiooni mõõtmed. Moskva suhted on halvenenud Washingtoniga vene presidendi suhtes, Brüsselis nõutakse eelarve kärbet milleks on sada miljonit eurot. Soome presidendi valimisel olid mitmed inimesed vastu aga revolutsiooni oodata ei ole. Uue presidendi saamine on üks samm lähemale Soome rahva vabaks saamisele NSV liidust.
kasvas kuritegevus. Tekkisid kuritegelikud grupeeringud, organiseeritud kuritegevus. Huvitaval kombel on Venemaal pärast idabloki lagunemist ilmnenud mõned probleemid, mida ei osatud ette näha. Näiteks elab 25% rahvastikust praegu allpool vaesuspiiri, keskmine eluiga on lühenenud ning sündimus on madal. 1990. aastatel viisid need probleemid riigi kriisiolukorda, mis omakorda oleks peaaegu viinud B. Jeltsini kommunistist vastase presidendiks valimiseni. Tekkinud riikides kujunesid poliitilised parteid ja vastasleerid, mida idablokis ei eksisteerinud. Sellest tulenev poliitiline võimuvõitlus kutsus mitmel pool esile mässe ja isegi kodusõdu (nt. Jugoslaavia). Seetõttu lagunesid nende riikide infrastruktuurid sest lisaks kaosele, mis tekkis idabloki lagunemisest, laastas maad ka sõjategevus. Idabloki lagunemisel oli nii negatiivseid kui positiivseid järelmõjusid. Ma arvan, et kokkuvõttes oli see siiski õnn, mitte õnnetus
*Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti ''punased'' rahvamajad *Konflikt teiste parteidega (maalt väljasaatmised, ajalehtede sulgemised) *Linna- ja valla omavalitsuse asemele Töörahva saadikute nõukogud *Kohtute asemele revolutsioonilised tribunaalid *Eestit nähti Venemaa osana November 1917 *15. November Maanõukogu otsusega kuulutas end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimiseni - Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu (et saaks asutava Eesti riigi, protesteerisid kommunistide vastu) -Maanõukogu otsused tunnistati seniks seadusteks. See oli Eesti riikluse teke (de jure/enamlased ajasid koosoleku laiali) -> Vanematekogu *Eesti diplomaatilised delegatsioonid välisriikides *1918 katkestavad enamlased Asutava Kogu valimised *Jäädakse lootma Saksamaa pealetungile Iseseisvuse väljakuulutamine *1917 Saksamaa käes Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa
1) Ühinemine alt rahvusriigi loomine toimuks revolutsiooni teel(osalevad rahvamassid). Kõikides Saksa väikeriikides toimub revolutsioon, olemasolevad valitsejad kukutatakse, valitakse ülemaaline esinduskogu ning see esinduskogu määrab ära selle, milline peaks kujunev riik olema. Saksamaal üritati seda läbi viia 1848. 1849. aasta revolutsiooni käigus algas paljudes Saksa väikeriikides. Saksamaal jõuti ka Frankfurdi parlamendi valimiseni esinduskogu, mis pidi Saksamaa ühendama. F. Parlament pöördus ka Preisi kuninga poole, et see hakkaks ühtse Saksamaa keisriks. Preisi kuningas keeldus, sest ta ei tahtnud olla revolutsiooni pantvang ta oleks pidanud ka liberaalse kodanluse huvidega arvestama(tema valitsemisvõimalused vähenesid), ta poleks saanud valitseda nii, nagu soovis. Ühinemine alt kukkus Saksamaal läbi. 2) Ühendamine ülalt ühendamine toimuks läbi suurema Saksa riigi kõik
ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. 1993. aastal sai temast ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. Organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Samast aastast kuni presidendiks valimiseni oli Arnold Rüütel ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele. Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on kaks tütart ja kuus lapselast. Arnold Rüütel valiti 21
jne KOV ehk munitsipaalomand: Omanik KOV Tegutsemisvaldkonnad samad (majanduslik, strateegiline) Mitte haldus, vaid lihtsalt nõukogu. Tegutsemiaseg kuni 5 aastat. Vähemalt 1 kord kvartalis peavad kohal olema. Koosolek pädev, kui pooled hääled kohal. Hääletamisajaks ei saa välja minna. Esimehel 2 häält või otsustamisõigus. Kui keegi liikmetest läheb ära, siis asemele tulev inimene saab olla nii kaua, kuni tervikaeg saab mööda (ehk kui jäänud 2 aastat uue nõukogu valimiseni, siis ta saabki ainult 2 aastat olla) Munitsipaal : linn või vald! KOVil energeetika võib olla nii majanduslik kui strateegiline. STRATEEGILINE: Transport Side Kohalik küte MAJANDUSLIK: Majanduslikult KOVil: töötab kasumlikult ja KOV on omanik (kas siis meelega või kogemata) Ühistu - Samasuguste huvide ja vajadustega inimeste koondumine ühisel eesmärgil nt. Korteriühistu, suvila-, garaazi-, aiandus-, paadi- jne ühistu. Korteriühistu on nö. juriidiline isik
alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. 1993. aastal sai temast ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. Organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Samast aastast kuni presidendiks valimiseni oli Arnold Rüütel ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele. Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on kaks tütart ja kuus lapselast. Arnold Rüütel valiti 21
komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende nende asemele astuvad asendusliikmed.Sellisel juhul kutsub esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe komisjonide koosseisu kinnitamine; volikogu esimehele või ühele valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või asendaja. Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, aseesimeestele hüvituse määramine; kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest, ametisse volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu määrab vallavanem või linnapea. Osavalla või linnaosa
- tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa) - ühtne Eesti ala - riigi etteotsa valitakse maapäev - 1. Eesti valitsus Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts) * august 1917 saksalsed vallutavad Riia * oktoober 1917 Venemaal tulevad võimule kommunistid (Lenin) oktoobrirevolutsioon Venemaal * 18. november 1017 Maanõukogu viimane istung - võetakse vastu otsus, et nemad on kuni asutava kogu valimiseni kõrgema võimu kandjateks * 1917ndate lõpp sakslased vallutavad Lääne-Eesti saared - plaan vallutada kogu Eesti * luuakse 1. Eesti polk * 23. detsember 1917 Eesti deviisi ülemjuhatajaks valiti J. Laidoner (alus Eesti kaitseväele) Iseseisvuse sünd Autonoomiaseadus: 30. märts 1917 võetakse vastu autonoomiaseadus - tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti
Nende vaesus tingis patriitsidel võlgu võtmise ning sellest tulenevalt orjastamishirmus elamise. Mitte kõik plebeid polnud vaesed, rikkamad nõudsid võrdseid poliitilisi õigusi. Klassivahedest tingituna kestsid patriitside ja plebeide vahelised konliktid terve vabariigi kestel. Kuna plebeidele kuulus enamus sõjaväes ei saanud patriitsid nende nõudmistele vastu hakata ning see viis plebeide esindajate rahvatribuuni valimiseni. Plebeide nõudmisel koostati ka esimene seadustekogu: 12 tahvli seadused. Kuigi need olid plebeidele üsna karmid, andis see neile mingisugusegi aluse oma õiguste eest võitlemisel. Plebeide nõudmised rahuldusid, peale mõningaid järeleandmisi 12 tahvli seadustes, kui plebeide koosolekul lubati vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus ka seisustevahe (tegelikult mitte, lihtsalt patriitside kõrval said nüüd valitsemises ka rikkamad plebeid kaasa rääkida) ning moodustus
välisministril ei olnud selles vähe teeneid. Lennart Meri ei olnud enam üksnes kultuuridiplomaat, kellena teda lähiümbruses tunti. Temast oli saanud arvestatav poliitik, kelle mitmekülgsed võimed said teenitud tähelepanu osaliseks. Meri torkas teiste poliitikute hulgas silma ka oma isiksusega. 1990. aastal valitses Eesti sisepoliitikas üleminekuperiood, mis pidi kestma kuni vabariigi seadusjärgsete võimuorganite valimiseni. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi asemel sai riigi ametlikuks nimeks Eesti Vabariik. Oma tähenduse said tagasi ka vapp, lipp ja hümn. Vastureaktsioon ei jäänud muidugi tulemata. Paljud olid pidanud Balti ketti laulva revolutsiooni viimaseks laiaulatuslikuks meeleavalduseks, mis suured rahvahulgad liikuma pani. Nad eksisid. Seda näitas 15. mai 1990, mil eestlaste meeli valdas hetkeks taas hirm. Nõukogudemeelne Interliikumine üritas vallutada Toompea lossi
Ühendamine alt tähendas ühendamist revolutsioonilisel teel. Sellist katset viidi läbi 1830. aastal erinevates Saksa väikeriikides puhkesid liberaalse kodaluse poolt juhitud mässud. Nendel mässudel ei olnud mitte mingisugust tagajärge, sest need suruti maha Püha liidu poolt. Teine katse toimus 18481849. aastatel, kui samuti erinevates Saksa väikeriikides puhkesid revolutsioonid ja jõuti isegi ülesaksamaalise esinduskogu valimiseni. See käis koos Frankfurdis ning seetõttu nimetati seda Frankfurdi parlamendiks. Selle eesmärgiks oli Saksamaa ühendada. Tegelikkuses selle tegevus lõppes tulemusteta, sest nad tegid ettepaneku Preisi kuningale, et too hakkaks tekkiva ühendatud Saksa riigi keisriks, aga ta polnud sellega nõus, sest ta ei tahtnud jääda revolutsiooni pantvangiks (kui ta võtab Frankfurdi parlamendi pakkumise vastu,
välja ajalehte "Vabaduskell." Lõi uue juhtimisskeemi - Regionaalsed peakorterid, mis ühendasid poliitilise kui ka sõjalise juhtimise. Leedu Vabadusvõitluse Liikumine - Tulid kokku kõigi partisanisalkade esindajad ning loodi nõukogu, mille eesotsas oli J. Zemaitis ning avaldati 1949. aastal deklaratsioon: 1) Demokraatliku Leedu Vabariigi taastamine toimub kristliku moraali ja rahvusvahelise seaduse alusel, 2) Kuni uue Seimi valimiseni täidab presidendi kohuseid J. Zemaitis-Vytautas. Ta püüdis võidelda joomise ja distsiplineerimatuse vastu, anda võitlusele spioonide ja reeturitega seaduslikumat vormi. 1947. aastal nõukogus olid juba mitmed kommunistid. 1951. aastal J.Zemaitist tabas tromboos ja osaline halvatus (1,5 aastat). 1953. aastal õnnestus NKVD-l reeturiga abiga ja närvigaase kasutades elusalt tabada metsavendade juhti ja viidi ta Moskvasse. 1954. aastal lasti ta maha. Üksikud
seaduslikkusest ei hoolita, ühe partei ideoloogia muutub riigi ametlikuks ideoloogiaks. Kaheparteisüsteemi puhul on kaks suurt üksteist võimul perioodiliselt vahetavat parteid. Teised parteid võivad küll eksisteerida kuid neil pole reaalselt lootust saada võimule. Kaheparteisüsteem võimaldab tavaliselt moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Selline valitsus saab harilikult töötada kogu oma normaalse volituste aja kuni parlamendi uue koosseisu valimiseni. Kaheparteisüsteem on efektiivne demokraatia kaitsevahendina. Äärmuslike vaadetega poliitilistel parteidel lastakse vabalt tegutseda, kui nad teevad seda konstitutsioonilise korra raames. Nad pääsevad ka parlamenti, kuid mitte valitsusse. Kuna nad valitsusse ei pääse, ei pea võimu teostamisel nendega eriti arvestama. Mitmeparteisüsteemi puhul on oluline see, et valitsuse moodustamisel osaleksid pikema ajaperioodi jooksul vähemalt kolm parteid
Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega
olemasolevasse tasustamissüsteemi. Selleks tahetakse moodustada lihtsa juhuväljavõtuga valim suurusega 100 agenti. Valiku lähtealuseks on üldkogumi loetelu, kus kõik agendid on nummerdatud ühest tuhandeni. Valik toimub juhuslike arvude tabeli läbivaatamisega (või arvude generaatorist juhuslike arvude väljastamisega) ning arvud, mis on väiksemad kui 1000, lülitatakse nende esinemise järjekorras valimisse. Protsessi jätkatakse kuni saja arvu valimiseni. Teine, kuigi tülikam valikuvõimalus oleks see, et numbrid 1... 1000 kirjutatakse võrdse suurusega paberitükkidele, need keeratakse rulli, pannakse mingisse anumasse, segatakse hoolikalt ja võetakse sealt pimesi välja sada numbrit. 68 VALIMIVÕTU MEETODID JUHUSLIKUD MITTEJUHUSLIKUD
Seega ei ole sellisel viisil nõukogu liikmete valimisel või määramisel ja tagasikutsumisel vajalik vastava otsuse või korralduse notariaalne tõestus. ÄS § 319 lg 6 annab võimaluse, et mõjuva põhjuse olemasolul võib väljalangenud nõukogu liikme asemel uue nõukogu liikme määrata kohus. Vastava nõude saavad kohtusse esitada juhatus, nõukogu, aktsionär või muu huvitatud isik. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikme ja aktsiaseltsi vahelised suhted Nõukogu liikme pädevus, õigused ja kohustused, valimise ja tagasikutsumise alused ning vastutus on sätestatud ÄS-ga, põhikirjaga võib nimetatud küsimusi osaliselt ka teisiti reguleerida. Rea küsimuste otsustamine nõukogu liikme ja aktsiaseltsi suhetes on üldkoosoleku pädevuses. Nõukogu liikmele võib maksta tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse kindlaks asutamislepingu või
annaabi.ee 
