Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, mis olid NKVD ja NKGB. 1945- Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Poliitilised olud
3.4.Riigi roll valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku baasi loomisest, nt. Valimisseaduse muutmine. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Kontrollitakse, kas kandidaat omad Eesti kodakonsust, on ta kandideerimisealine ja ega ta ei kandideeri mitmes kohas. Riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab infosüsteemide töövalmiduse jne. Mitteametlikud valmistulemused on teada 3-4 tundi peale jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse teada siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekuvad apellatsioonid ehk kaebused või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Riik kontrollib erakondade kulutusi valimiskampaaniale, nõudes peale valimisi kõikidelt erakondadelt ja üksikisikutelt nende tulude ja kulude aruannet. 3.5.Mis tegurid omavad mõju valijate käitumisele
parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimistest osavõtnute arv 65-70%. Mida suurem on valijate protsent, seda seaduslikum on parlament. Pöördelised sündmused riigi poliitilises elus suurendavad inimeste poliitilist aktiivsust; 4) häälte lugemine kui hääletamiseks ettenähtud aeg on lõppenud, avatakse pitseeritud valimiskastid valimiskomisjoni, ajakirjanike ja sõltumatute vaatlejate juuresolekul. Esimesed valmistulemused selguvad 4-5 tunni pärast, lõplikud tulemused nädala jooksul. Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtades ehk mandaatides. Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkusele ja demokraatiale. Seadusandlik võim Eestis