sunnivahendi valik, tagatise nõudmine jne KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMINE Peab motiveerima palju põhjalikumalt Kaalutleda otsuste eri tagajärgi Vaidlustamise korral, ei saa üldjuhul halduskohus sel juhul kohustada maksuhaldurit tegema taotletud toimingut. Kohus kontrollib kaalutlusõiguse rakendamise õigsust. Vigade korral tehakse maksuhaldurile ülesandeks asi uuesti läbi vaadata. KAALUTLUSÕIGUSEST ÜLIDISELT Liigid : Otsustusdiskretsioon Valikudiskretsioon Teostamise põhimõtted: Õiguslike tagajärgede võimalusi Seaduse üldine eesmärk Õiguse üldpõhimõtted Konkreetse juhtumi asjaolud Adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: Menetlusvead Vormivead Halduskohtulik kontroll: Mittekasutamine ehk piiride ületamine Ületamine Kuritarvitamine KAALUTLUSREEGLID Reegel 1: Kaalutlusõiguslik alus. Reegel 2: Kooskõlas volituse piiridega
madalamast üle, erinorm on üle üldnormist) *määratlemata õigusmõiste rakendamine 4)Subsumeerimine - tegeliku olukorra ja faktilise koosseisu võrdlemine (Analüüs) 5)Õigusliku tagajärje kindlakstegemine ja kohaldamine Määratlemata õigusmõiste -Liiga laialdane , jätab valiku seaduserakendaja teha Diskretsioon Siduv tagajärg - Haldusorgan rakendab õigusnormis sätestatud tagajärge Valikudiskretsioon õigusnormis on kaks või enam õiguslikku tagajärge, mille vahel haldusorgan valib otstarbekama õigusliku tagajärje. Otsustusdiskretsioon ametnikul on õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte.
Otsustusdiskretsioon: kas üldse? Formaalne: haldusorgan tegutseb pädevuse raames; peab kinni ettenähtud menetlusest; järgib Valikudiskretsioon: milline meede? vorminõudeid 37. Mis on individuaalne ja üldine diskretsioon, mille poolest nad erinevad? Materiaalne: 65. Miks peab haldusakti põhjendama?
diskretsioonivead on olemas, sest ei nähtu vaidlustatud käskkirjast eelnevalt viidatud kohtupraktikaga kooskõlas olevat üksikjuhtumi asjaolusid ning süüteo toime pannud isikut arvestavat kaalumist. Käskkirja põhjendusest ei selgu, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut. Meil on otsustusdiskretsioon kas karistada, siis on valikudiskretsioon kuidas karistada. Kui kaalutlusõigust teostame ja hakkame erinevate karistuse liikide vahel valima, siis HMS § 4 lg 2 – ametnikuna võtad ükshaaval normi ette, mõttestad ükshaaval nad lahti. Antud hetkel on antud mall ette, et karistus peab olema proportsionaalne i) Diskretsiooni kasutamata jätmine ii) Diskretsiooni piiride ületamine
teavet selle kohta, millist normi sellel juhul rakendada Kaalutlusnormide olemus e mõiste seondub diskretsioonivolitusega – need on ametnikele antud normid, mis lasevad neil õiguslikku tagajärge rakendada või mitte. St ametnikule õiguse poolt antud mänguruumi. Diskretsioon jaguneb: * otsustusdiskretsioon – ametnikule või ametiasutusele on antud õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte * valikudiskretsioon – vastavas normis nähakse ette 2 või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge, ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida 1 neist Sõnastus on teistsugune: sees on sõna „võib”, „on õigus” vms. Ametnikul lasub otsustamiskohustus, otsustus mänguruumi ulatuse kohta on õigusest tulenev. Ametnik peab valima kõige paremini tegelikkusega sobiva koha ja seda osa rakendama. Negatiivne – kui ametnik ei oska otsust ratsionaalselt teha
eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr – haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne). 4. Otstarbekus – seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid 14 a. Valikudiskretsioon – kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b. Otsustusdiskretsioon – kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. 1. teokoosseis x (valikudiskretsioon) A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) 2
Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. DISKRETSIOON-kaalutlusõigus Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks: · Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha · Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Enne normi kohaldamist tuleb ametnikul anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega.
õigusliku tagajärje vahe või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused: 1. faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud 2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis 3. subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga 4. õigusliku tagajärje väljaselgitamine teokoosseis x (valikudiskretsioon) A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg 13 Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle
asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” II Diskretsioon ja määratlemata õigusmõisted15 1. Mõisted Loe lisaks: K. Merusk. Administratsioon diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Tallinn 1997, lk 25-31. HMS § 4 lg 1: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.” Eristatakse: - otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha); - valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida). RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: "Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil
et kohaldada ärisaladuse regulatsiooni. a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon). Diskretsiooni kasutamine peab olema kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve. c) vormivabadus ja eesmärgipärasus. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja
õigusliku tagajärje vahe või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused: 1. faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud 2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis 3. subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga 4. õigusliku tagajärje väljaselgitamine teokoosseis x (valikudiskretsioon) A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik
teiste riikide kk või aladele, mis ei allu riigi jurisdiktsioonile. Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse kksaastatuse või muu kkkahjustuse läbi kannatanutele. 14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma, nimetatakse kaalutlusõiguseks (diskretsiooniks või suvaõiguseks) otsustusdiskretsioon. * Valikudiskretsioon – võimalus valida erineva sisuga haldusaktide andmise vahel; * Kaalutlusõigus määratlemata õigusmõiste kasutamisel, nt „piisav valgustus“, „vastuolus heade kommetega“, „ümbruskonda sobi“ jne; * Kui haldusorganil puudub igasugune õigus kaaluda, kas haldusakt anda või toiming sooritada, ei ole tegu kaalutlusõigusega; * Planeerimisotsuste puhul on igal juhul tegu. Planeerimisdirektsiooniga
kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Haldusorgan võib midagi teha, mitte ei pea midagi tegema. Halduse diskretsioon on eelkõige õiguse rakendamine, järelikult on see ka allutatud kohtulikule kontrollile. Diskretsiooni liigid a. otsustusdiskretsioon halduse valikuvõimalus seisneb selles, kas ta üldse otsustab rakendada lubatud abinõud b. valikudiskretsioon halduse valikuvõimalus seisneb selles, millise valitud abinõudest ta kasutusele võtab Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid. Diskretsioonil peavad õigusriigis olema õiguslikud piirid tulenevalt õiguskindlusest. Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused: 1. faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud 2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi
Garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Õigussubjektsuse garantii hõlmab: a) KOVü-de liikide kaitse; b) KOVü piiratud individuaalse õigussubjektsuse garantii (konkreetse KOVü õigused riigi poolt tema haldusterritooriumi suuruse muutmisel või õigussubjektsuse lõpetamisel). 2) enesekorraldusõiguse garantii - eesmärk on tagada KOVü enesekorraldusõigus e autonoomia, mille põhisisuks on otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel. 3) finantsgarantii - alla kuuluvad õigused on suunatud enesekorraldusõiguse kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele, seega seonduvad valdade ja linnade majandusliku suutlikkusega täita avalikke ülesandeid (omavalitsuslikud ülesanded e kohaliku elu küsimused, riiklikud ülesanded. Garantii on aluseks KOVü-de rahastamise korraldusele, mis moodustub ühelt poolt omavalitsuslike ülesannete
resolutsioon tehtud Selgus ( HMS § 55 lg 1): PPA resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on § 201 lg 1 p 9, nagu kaasuses on märgitud. Isikust tuleneb oht riigi julgeolekule ja VRKS avalikule korrale. OTSUSTUSDISKRETSIOON, MITTE VALIKUDISKRETSIOON ! Proportsionaalsuse põhimõte: piiratakse õigust elu- ja tervise kaitsele. Tegemist on absoluutse põhiõigusega, kuid seda võib piirata küll. Sobivus:käesolev riive aitab eesmärki saavutada. Vajalikkus: ei ole alternatiivi ehk pole teist vähemalt sama efektiivset vahendit ohu vältimiseks. Mõõdukus: Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE
mitme samaväärse tagajärje, õigusliku otsustuse vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Administratsioon realiseerides normi teokoosseisu võib valida erinevate käitumisviiside vahel seadus ei seo teokoosseisu ainult ühte õiguslikku tagajärge vaid volitab administratsiooni ise seda tagajärge otsustama. Õiguslike tagajärgede vaba valik. KAKS DISKRETSIOONILIIKI: 1. Valikudiskretsioon diskretsiooninormis on 2 või enam õiguslikku tagajärge, millest subsumeerimise tulemusena on selge, et norm tuleb rakendamisele, siis on õigus valida nende vahel 2. Otsustusdiskretsioon ametiasutusel on õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte. Vastavalt selle situatsioon järgmine: TEOKOOSSEIS X Õigus antud valida, mida rakendab
annaabi.ee 
