...................................................................................lk.3 Elulugu.............................................................................................lk.4 Tunnustused.................................................................................lk.4 Teosed..............................................................................................lk.5 Luulekogud..................................................................................lk.5 Valikkogud..................................................................................lk.5 Romaanid....................................................................................lk.6 Esseistika ja mälestused..............................................................lk.6 Kirjandus....................................................................................lk.6 Kokkuvõte.......................................................................................lk.7
· Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud. · Esimene luulekogu; Amores" (Tallinn 1917) · Viimane luulekogu; "Linnutee" (New York 1950) Valikkogud · Esimene valikkogu; "Valit värsid" (Tallinn 1924) · Viimane valikkogu; "Tuuline teekond" (Augsburg 1946) Pärast tema surma on avaldatud veel 4 valikkogu, mis koosnevad tema teosetest. "Kogutud luuletused" "Väike luuleraamat" "Mu ahastus ja armastus" "Visnapuu armastusest" Muud teosed "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) "Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932)
(nt ,,tsiotsio, eo-eo! Tillo paoleo!", ,,Hulus peni suu. Huu! Huu!"). Pööras palju tähelepanu häälikute kokkukõlale ( nt käega, väega, õitsed, päiksed, väiksen). Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Iseloomulikud tunnused: musikaalsus, riim, Lõuna- Eesti murde sugemed. Põhiteemad: ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. TEOSED LUULEKOGUD: "Periheel. Ingi raamat,, (1947) "Hõbedased kuljused,, (1920) "Linnutee,, (1950) jpm. Valikkogud: "Valit värsid" (1924) "Üle kodumäe" (1934) "Tuuline teekond" (1946) jpm. Muud teosed: "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) "Jehoova surm" (1927) "Parsilai" (1927) jpm. TÄHTSUS EESTI KIRJANDUSES Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust. Arendas edasi eesti keelt ja luulevormi. Kirjutas ka näidendeid, esseesid, luuleteoreetilisi käsitlusi ja kogusid. Avardas oma loominguga oluliselt eesti luule piire, muutes selle vabamaks ja mängulisemaks. HUVITAVAD FAKTID
valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1937; poeem ,,Raudsed roopad" 1942 rahva saatusest; regilaulusarnane ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. ,,Leib"; album ,,Ammukaar" 1942 sisaldab 10 sõjaaegset tippluuletust; valikkogud ,,Tähetund" 1966, ,,Eluhelbed"1971, ,,Lendav linn"1979; viimase perioodi luule kogus ,,Korallid Emajões" 1986 mõtestab elu ja selle ohte. Poeemid ja ballaadid "Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler" on eesti luule väärtuslikuimad. ,,Tulipunane vihmavari" Alveri paistab silma kunstilise küpsusega. Olla inimene tähendab tema jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu
· "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973"Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Öötüdruk" "Rukkilille murdmise laul" · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) · Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Tunnustused · 1990: Juhan Liivi luuleauhind · 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia
"Puuslikud" ja "Tuulesõel" kajastavad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. · Kogu "Päike ja jõgi" sisaldab rõõmsamailmelist kodu ja loodusluulet. · Värssromaan "Saatana vari", ballaadikogu "Tuuleema" ja ballaade sisaldav "Põhjavalgus" väljendavad traagilist meeleolu ja müstikat. · Ülevaate sõjaeelsest loomingust annab valikkogu "Kaks algust". · Välismaal avaldatud luulekogud "Esivanemate hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja hävitavate tumedate tungidega.
1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977)
● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proosas kirjutatud novellid, mis järgivad soneti skeemi ja lõppevad puändiga. ● Bernard Kangro on olnud modelliks skulptor Arseni Mölderile, kes on tema põhjal valmistanud “Mehe portree”. LOOMING ● Kangro alustas luuletajana. ● Esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus 500 eksemplaris tema enda kulul ning kõik raamatud müüs Kangro ise ka maha. Luulekogud Valikkogud Romaanid Esseistika ja mälestused ● “Sonetid” (1935) ● “Ajatu mälestus” ● “Igatsetud maa” (1949) ● "Arbujad" (1981) ● “Vanad majad” (1937) (1960) ● "Kuma taevarannal" ● "Kipitai" (1992) ● “Reheahi” (1939) ● "Minu nägu" (1950)
Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Tunnustused 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest
· "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets
· "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 3 "Topsisõbra matus"
"Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud "Ronk on laululind" (Lund 1961) "Kogutud luuletused" (Lund 1980) "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) 4 "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs
Luulekogud: · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud: · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luulenäited Saatuseaastad 1941 Lein rahvale sõbraks. Siber kõigile sõbraks. Sõgeneb sõgesikk. Elu lühike
suhtumisest. Sugestiivse tundelüürikaga on eesti luules märkimisväärset osa etendanud. 4 Luulekogud · "Maa on täis leidmist" (1960) · "Linnuvoolija (1970) · "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) · "Oma olemine, turteltulemine" (1979) · "Krõlliraamat" (1979) · "Tere, tere lambatall!" (1993) · "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud · "Midrimaa" (1974) · "Suur suislepapuu" (1983) · "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud · "Kuidas leiti nääripuu" (1954) · "Rongisõit" (1957) · "Karud saavad aru" (1967) · "Lahtiste uste päev" (1970) · "Suur maalritöö" (1971) · "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) · "Krõlli värviraamat" (1994) · "Krõll ja igasugused hääled" (1994) · "Krõlli pannkoogitegu" (1999) 5
Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. · Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid. "Maailma asemel" · Selles luulekogus leidub Kareva uue laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see
mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani 27.12.2007. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Looming Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983}}) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Näidendid "Triinu ja Taavi taskuteater" (1975) "Enne punaseid palituid" (1984) Proosaraamatud
· "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 4
· "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 10 "Topsisõbra matus"
naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga peegeldus see, mis luulekaugele inimesele tabamatuks jääb ja miks luuletamist sageli üldse mingiks tööks ei peeta. Ükski akrobaatiline number ei sünni
Koos abikaasaga tõlkis vene keelest valimiku "Tuhandest ühest ööst" (1984). Luulekogud: "Hunditamm" (1968) "Ukslagendikul" (1971) "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) "Vaimusõõrmed" (1079) "Tumedusi rüübaten" (1988) "Täiskuukeskpäev" (1990) "Teadvus on ussinahk" (1995) "Puluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogud: "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 1959-1988"(1990) Koondkogud: "Alateadvus on alatasa purjus" (2000) Romaanid: "Rummu Jüri mälestused" (1996) "Seljatas sada meest" (1998) Näidendid: "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all, koos Enn Mikkeri ja Rein Siimuga, Loomingu Raamatukogu 1972, nr. 27) "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud ka suvelavastusena)
kooliraamatutega: ,,Uus Aabitsaraamat", ,,Kooli Lugemise raamat" I-III. Lisaks nendele veel uutelt alustelt koostatud saksa keele õpik ning lugemik tütarlastele ,,Helmed". Pidas määravaks ilmalikku, loodusteadustel põhinevat haridust. Esmakordselt oli tema kooliraamatutes nii rohkesti ruumi antud eestlaste maa, ajaloo, keele, elutingimuste, kultuuri valgustamisele. Jakobsoni lugemikud olid ühtaegu meie kirjanduse esimesed eelkõige lüürika valikkogud. Neis olid Koidula, Hurda, Veske, Reinvaldi jt tänaseni tuntud luuletusi. Oli esimene, kes viis ,,Kalevipoja ,, kooliõpilasteni ning tegi oskuslikult valitud katkendite abil eepose ideelise tuuma laiemateski hulkades tuttavaks ja mõistetavaks. Tema vähene luulelooming on tagasihoidlik. Mõnev vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, teinud katsetusi rahvalaulude eeskujul, tõlkinud Goethe, Schilleri jt luulet. Esileküündivaim tema
1882), kõnemees ja publitsist, kirjanik, rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu eestikeelse hariuse sisus tõi Jakobsin oma uues kirjaviisis kooliraamatutega ,,Uus Aabitsaraamat.." (1867). tema kooliraamatutes oli esimesena ruumi eestlastemaa, ajaloo, keele, elutingimuste, kultuuri valgustamisel. Jakobsoni lugemikel oli otsene mõju eesti kirjanduse arenguprotsessis - need olid meie kirjanduse esimesed, üsna ulatuslikud, eelkõige lüürika valikkogud. Samuti oli Jakobson esimene, kes viis ,,Kalevipoja" kooliõpilasteni ja tegi selle tuuma teatavaks mõistetavaks. Omas ajas mõjurikkad olid Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" (peetud Vanemuises 1868-1870, trükis 1870), mis olid omamoodi manifest, millega pidas silmas kaugemaid sihte, eestlaste iseseisvumist. Esimese kõnega ,,Eestirahva Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - kujundas vlja ja juurutas eestlaste
enne valmistus põhjalikult. Aja jooksul sai temast professor Tartu ülikoolis, tema käe all kujuneski akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. Veel mõningad luulekogud. 1920 „Ohvri suits” valik armastusluulet 4 1922 „Lapse sünd” rahvaluuleline ballaad, luulekogu „Kõik on kokku unenägu” Seejärel pikem paus, pühendus õpetamisetööle ülikoolis. Ilmusid mõned valikkogud. Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak,
annaabi.ee 
