2. Modernism 2.1. Sissejuhatuseks Modernistliku ajastu sünniks võib pidada juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau,
saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja valgustusidee. VALGUSTUSIDEE Pidi algama laiade rahvahulkade ,,valgustamine", ühtlasi oli see ka parema ühiskonna eeltingimus. Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk
Uudsus : üles ehitatud alfabeetiliselt ja käsitleti ühiskonna ja teaduse probleeme, uusi ideid nendega seoses. Lisaks anti hinnanguid (väga kriitilisi) senistele süsteemidele (ühikonnale, riigile, kirikule). Koondas enda ümber tolle aja haritlasi. Sellel oli ka oluline roll valgustusideede levitamisel ja hiljem Prantsuse revolutsiooni ideoloogia levitamisel. Peamine süüdistus on see, et tegu on kuningavõimu nõrgestamisega. Prantsuse valgustusaega iseloomustab skeptiline suhtumine pärimusse ja traditsiooni. See tõi kaasa kriitilise hoiaku religiooni. Tõde peab saama ka uurida praegu, see ei saa olla see, mis keegi kunagi on öelnud. Meie tõed võivad ajas muutuda. Religiooni tuleb hakata vaatlema mõistusest lähtuvalt. Religioonist tuleb eraldada ebausk. Vlgustusaeg toob endaga kaasa ka tolerantsuse erinevate konfessioonide vahel. Deism
Märk - miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise, suhe märgikandja, objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja jatähistatu omavaheline suhe.Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks Modernsus moodne, nüüdisaegne, Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all vaimuajaloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskelt, poliitikas Suure Prantsuse revolutsiooni aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses. Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinudmodernismist. Modernism 19 saj lõpus ja 20 alguses levinud uuendusi taotlenud suund kunstis, muusikas ja kirjanduses,
vahele, tänu millele on võimalik ka sündmusi ette ennustada. Teoloogilises kirjelduses samastatakse tuli-logos Zeusiga. Hellenismi ajale, ning eelkõige stoa õpetusele, oli iseloomulik taaspöördumine traditsiooniliste mütoloogiliste vaadete juurde. Võib oletada, et see oli seotud ajastule iseloomulike sotsiaal-poliitiliste muutustega, ühiskondliku elu ebakindlusega tollel ajal. Sellest kasvas välja vajadus leida – peale 5-nda sajandi “valgustusaega” – taas tuge traditsioonilistelt uskumustelt. Kuid uue aja haritud maailmamõistmisele ei olnud enam kõlbeliselt vastuvõetav see viis, kuidas arhailised müüdid jumalaid esitasid. Müüdid omistasid tihti jumalatele ja kangelastele tegusid, mis hellenismiaja kultuurinivoolt paistsid kõlbeliselt vastuvõetamatutena. Seda maailmavaatelist konflikti püüti ületada müütide allegoorilise tõlgendamisega, mis pidi vastuvõetamatutele müüdiosadele andma
Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Inglismaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni.
*sireenid naise n äoga, linnu kehaga olendid, kes meelitasid meremehi oma häälega, et neid karile ajada *Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad kinni toppima * t õlgendus p ääsemise lugu on võimas, aga lugu nõuab ohvreid, sa pead suretama instinktid *Odysseus valgustusaja inimene, kes kasutab oma mõistust, aga peab vastu vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda) inimese saatus pärast valgustusaega inimsed, kes on k üll valgustatud, aga neil puudb vabadus *valgustusest progressi idee *valgustusaja kangelane Prometheus *autorid ei näe teoses progressiideed *näevad hoopis inimest on n üüd parem kontrollida *1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) *2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS *pessimistlik hoiak marksismist taandumine *fasism kui ka stalinism jumala kaotamise re ziimid valgustuse tagaj ärjg * maapeal on v õimalik luua paradiis
Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel. Juteini ja Kallio Runebergi luuletuste ja ,,Kalevala" ilmumise eelsest ajast tõuseb lisaks Poppiusele esile vaid paar soomekeelset luuletajat. J. Jutein (Jakob Juden, 1781 1855) - Turu romantikute kaasaegne, kuid tegeles neist lahus (Viiburis), vaimselt kuulus Porthani valgustusaega. Kirjutas esimesed soomekeelsed näidendi ja novellikatsetused (nt näidend ,,Perekond"). Kirjutas sageli oma luuletusi ümber nii, et neil oli mitu versiooni. Oli tugevalt valgustusajavaimuline kirjanik, rõhutas mitmes seoses sallivuse ja kasinuse ideaale, pooldas usuvabadust. Kiriku õpetus => ,,Ülesmärgitud mõtteid mitmel teemal", mis konfiskeeriti ja põletati. Leebe ja leplik luuletaja on jäänud soome kirjanduse ajaraamatutesse kui varaseim mõttevabaduse märter.
karile ajada · Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad kinni toppima · tõlgendus pääsemise lugu on võimas, aga lugu nõuab ohvreid, sa pead suretama instinktid · Odysseus valgustusaja inimene, kes kasutab oma moistest, aga peab vastu vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda) inimese saatus pärast valgustusaega inimsed, kes on küll valgustatud, aga neil puudb vabadua · valgustusest progressi idee · valgustusaja kangelane Prometheus · autorid ei näe teoses progressiideed · näevad hoopis inimest on nüüd parem kontrollida · 1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) · 2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS · pessimistlik hoiak marksisimist taandumine
Lahendused, mida ta pakub ei ole sellised tasemel, et neid võiks tõsiselt võtta. Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud. Max Weber lääne kultuuris on pärast valgustusaega järkjärgult on toimunud midagi, mida võib nimetada vabanemine lummusest (entzauberung). See tähendab seda, et kui varem inimesed lõid illusioone sellest, et kuidas süsteemid toimuvad, milline maailmakord on, et nüüd nad on arusaanud, et nende illusioonid ei ole paikapidavad, et nende kognitiivne adekvaatsus on nõrk ja need süsteemid nii ei tööta kõik. Selle tõttu on nad
Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemine.IV1054 - 1517 õhtumaise kristluse ja kanoonilise õiguse areng: alates 1054.a teadusliku kanoonilise õiguse õitseng. XII sajandil algab kanoonilise normistiku süstematiseerimine ja kodifitseerimine.V 1517 - …. uusaja katoliiklik kirikuõigus: Peale usureformi algab kanoonilise õiguse taandumine. Luther nõudis kanoonilise õiguse asemele täiesti uut õigust.Maadeavastusega siiski kanooniline õigus levis, kuid peale Pr revolutsiooni ja valgustusaega kaotas oluliselt omatähtsust väljaspool kirikut. 20. Kanonistika areng.Edaspidises arengus saab koos kanoonilise õiguse arenguga rääkida kanonistika (teadus kanoonilisest õigusest)kujunemisest. Ivo v. Chartres’ Väga suure leviku ja mõjuga oli Chartres’i piiskopi Ivo koostatud kolm kogumikku (Dekreet,Collectio Tripartita, Pannormia) kanoonilisest õigusest, mis olid nii kanoonilise õiguse allikad kui kateaduslikud teosed kanoonilisest
anatoomiast kuni psühhoanalüüsini. Antisemitismi teadusliku külje kriitika abil saab valgustada paljusid neid aspekte, mis loodus- ja ühiskonnakäsitluste vahekorda (sh meditsiini osa selles) analüüsivad. Enamuses Euroopa ühiskondades on esinenud antisemitismi. See kulmineerus holokaustiga. Selleks ajaks oli vaenulikkus juutide vastu saanud juba rassilise / rassistliku varjundi. Jättes kõrvale varasemad traditsioonilisd probleemid, tulgem valgustusaega ning rääkigem vastasmõju efektist. Nimelt hakkas Valgustusajal, mil juute enam nii kui näiteks keskajal, taga ei kiusatud, juutide enda identiteet murenema. Nad hakkasid (eriti haridusele orienteerunute puhul) usku vahetama. Usuvahetus omakorda avas juutidele ülikoolid. See fakt aga oli väga valus kõigile arstidele, juristidele, teadlastele jt-le ühiskonna tippudele, kellele hakkasid konkurentsi pakkuma traditsiooniliselt haridust ja õppimist väärtustavad juudi mehed.
ühiskonna arengu ja elulaadi tase ( Morgan ); ühiskonna materiaalne ja tehniline pool, mis on vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle "ühtsuslik pürgimus" ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ). Enne valgustusaega samastati kultuuri ja tsivilisatsiooni omavahel, kuid neid vastandati alates saksa romantikutest. Kultuur etendas kõike loomingut, kuid tsivilisatsioon aga piirdus tehnitsismi- ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades
ühiskonna arengu ja elulaadi tase ( Morgan ); ühiskonna materiaalne ja tehniline pool, mis on vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle "ühtsuslik pürgimus" ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ). Enne valgustusaega samastati kultuuri ja tsivilisatsiooni omavahel, kuid neid vastandati alates saksa romantikutest. Kultuur etendas kõike loomingut, kuid tsivilisatsioon aga piirdus tehnitsismi- ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades
ühiskonna arengu ja elulaadi tase ( Morgan ); ühiskonna materiaalne ja tehniline pool, mis on vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle “ühtsuslik pürgimus” ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ). Enne valgustusaega samastati kultuuri ja tsivilisatsiooni omavahel, kuid neid vastandati alates saksa romantikutest. Kultuur etendas kõike loomingut, kuid tsivilisatsioon aga piirdus tehnitsismi- ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm – nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades
annaabi.ee 
