Valgustustihedus E võrdub sellele pinnale langeva valgusvoo Φ ja pinna suuruse jagatisega. Φ = I × Ω ja ruuminurga definitsiooni Ω/A = 1/r2 Pinna valgustustihedus on võrdne jagatisega I/r2 E = Φ/A = I × Ω/A = I/r2 Heledus Valgusallika pinna heledus, kus A on pinna suurus ja ϑ nurk pinna normaali ja kiirtekimbu suuna vahel. Seega on valgusallika heledus võrdne tema pinnaelemendilt antud suunas lähtuva kiirtekimbu valgustugevusega. L = I/Acosϑ Valgustugevuse mõõtmine Valgustugevuse mõõtmise põhimõtet, kui punktikujuline valgusallikas paikneb 1-meetrise raadiusega kera keskpunktis, siis lõikab 1 steradiaani suurune ruuminurk Ω vastavalt steradiaani definitsioonile kerast 1-ruutmeetrise pinna A. Valgustugevus I ja valgusvoog Φ on seotud valgustustihedusega E E = Φ/A = I ⋅ Ω/A . Arvutusnäide Tavalise majapidamisküünla valgusvoog Φ on umbes 12 luumenit
Projektori valgustugevus Projektori eredust ehk valgustugevust mõõdetakse ANSI luumenites. Projektori valgustugevus on staatiline suurus, mis ei sõltu ekraani suurusest ega ruumi valgustatusest. Samas mõjutavad mõlemad tegurid pildi kvaliteeti olulisel määral - fikseeritud valgustugevusega projektori pilt hämaramas ruumis ja väiksemal ekraanil on tunduvalt eredam ja värviküllasem kui seda suurema taustvalgusega ruumis ning suuremal ekraanil. Kui ebapiisav valgustugevus annab tunda eelkõige pildikvaliteedis, siis ülepingutamine tähendab liigselt raisatud kroone. Igal juhul tekib küsimus, kui palju peab projektoril ANSI luumeneid olema, et tulemus oleks optimaalne? Optimaalse valgustugevuse väljaselgitamiseks tuleb esmalt vaatluse alla võtta ekraani valgustatus
valgustitega üle disainitud. q Valgus peab olema nii tugev, et selle valgel oleks mugav toimetada. q Valguse tugevus sõltub palju köögi värvivalikust ja mööblist. Kui seinad on heledad mööbel läikiv ja tehnika roostevabasest terasest, peegeldub valgus pinnalt vastu ja mõjub silmadele halvasti. Valguse ühikud Luumen on valgusvoo ühik. Tähis lm. Luumen võrdub valgusooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis
1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse
mõjutada töötajate ohutust ja tervist, peavad olema kinnitatud sobival ja ohutul viisil ehitustellingud, trepid, tõsteseadmed jms. Ebapiisava tugevusega või ebastabiilsetest materjalidest koosnevate konstruktsioonide ja pindade kasutamine on keelatud. EVAKUATSIOONIPÄÄSUD JA -TEED Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. Öösel või tumedal aastaajal ehitusplatsil väljas kasutatakse prozektoreid, siseruumides kunstlikku valgustust. TULE- JA PLAHVATUSOHT Töö ehitusplatsil peab olema korraldatud nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral, töötajad peavad neid ka läbi lugema ja teadma, kuidas tuleb käituda vastava ohu korral. Töötervishoiu nõuete kohaselt ehitusplatsid oleks vaja varustada
saadakse vee kolmikpunktile vastava temperatuuri (jää sulamistemperatuuri) ning absoluutse nulltemperatuuri vahe jagamise1273,16 osaks. · 1 mool (mol) on ainehulk, mis sisaldab samapalju osakesi kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12 C (see on Avogadro arv NA= 6,02 x1023). Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · 1 kandela (cd) on võrdne sellise monokromaatse ja sageduse1540 x 1012 Hz toimiva valgusallika valgustugevusega, mis 1 sekundis kiirgab antud suunas ruuminurka 1 sr valguslaine energiaga 1/683 J. · 1 radiaan (rad) on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiusega võrdse pikkusega kaarele. · 1 steradiaan (sr) on võrdne ruuminurgaga, mis toetub raadiuse ruuduga võrdsele kerapinna osale. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Iga mõõtmisega kaasneb mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdaksime valesti või hooletult, vaid põhimõtteliselt pole mõõtmist
keskkonda. Elanikel ei ole võimalik energiasüsteemi muuta. See nõuab poliitilisi otsuseid. Küllaga saavad kõik inimesed oma tegevusega mõjutada energia tarbimist nii soojuse kui elektri kulutamist nii kodus kui töö juures. Energia säästmine on otseses seoses kokku hoitud raha ning meid ümbritseva keskkonna puhtusega. Näiteks kustutage tuled ruumides, kus kedagi ei viibi ja valgustust otseselt vaja ei ole ning eelistage säästupirne, mis kulutavad 80% vähem energiat kui sama valgustugevusega tavapirnid. Lülitage elektriseadmed pärast kasutamist vooluvõrgust välja, sest vanem kodutehnika võib ootereziimil tarbida kuni 25% töötamisaegsest energiast. Liikumine ühest kohast teise on tegevus, millega kaasneb suur keskkonnamõju. Transport on tööstuse kõrval üks neid tegevusi, mis loodust kõige enam mõjutab. Autode bensiini- ja diiselmootoritest eralduvad heitgaasid põhjustavad muude probleemide hulgas ka näiteks kliimamuutusi
Peegelpind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi tagaosas asub pesa 5, millesse paigutatakse lamp. Selle mark võib olla märgitud peegeldi tagaküljele. Mitmesuguste laternamarkide erinev kvaliteet on suurel määral tingitud peegeldi valmistamise täpsusest ja lambi hõõgniidi asendist peegeldi suhtes. Peegeldile võib kinnituda sirm, mis varjab lampi ja väldib niiviisi peegeldumata valguse levimist juhuslikus suunas. Mõnedel peegelditel on lisaks põhilambi pesale veel pesa vaikese valgustugevusega gabariidilambi kinnitamiseks. Hajuteid on mitmesuguse mustriga. Nende prismataolised püsttriibud hajutavad valgust kummalegi. poole kõrvale ning rõhttriibud allapoole. Keskel asuv vöödiline ruut või läätsetaoline sõõr on vajalik selleks, et sõiduteele ei tekiks hõõgniidi kujutist. Paljudel hajutitel on õigeks paigutuseks ülaosas märge «BEPX» või nool. Euroopa laternal on hajuti osatähtsus palju väiksem kui ameerika valgusjaotusega laternal.
valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16
Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. 8. Täisvarju tekkimise joonis. 9. Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks? Tähis, ühik. Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15
1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast
Tööandja peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust. Selleks peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1. Töötaja tööasend ja liigutused töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 2. Hooned ja tööruumid hooned ja tööruumid peavad vastama ne...
- Kasuta sobivat riietust. Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kumades tingimustes! ,,Tegevusaladele esitatavad TT ja TO nõuded" § 11 tööruumi temperatuur peab olema sobiv tööülesande täitmiseks! Valgustus Valgustust ehk valgustugevust mõõdetakse luksides (lx). Tootmisruumides on soovitav üldvalgustus 300 500 lx, puidupinkidel töötamisel 500 750 lx. täpsematel töödel kohtvalgustus - valgustugevusega kuni 750 1000 lx. Valgustuse liigid: - loomulik valgustus - tehisvalgustus - avariivalgustus Töökoht peab antud töö tegemiseks olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks - kasutada päevavalgustust - heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust - valgustus on koridorides, treppidel, kaldteedel - vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm
16 Valguse ja aine vastastikmõju 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest
[3] 2.5 Värvid päikeseliseks Tööruumi ümberkujundamisel tuleb alustada ruumi valgustusest ja värvilahendusest. Arukalt toonidega mängides võib muuta halli tööpaiga ka ilma loodusliku päikeseta päikeseliseks - kohaks, kus ei jääda haigeks ja kuhu tullakse meeleldi. [3] Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Valgus peab olema valitud võimalikult päikesevalguse spektrile sarnane. Pimedas ruumis tuleb kasutada suure valgustugevusega päevavalguslampe ja muidugi ei tohi unustada ka kohtvalgustust. [3] Teades põhitõde, et tumedamad toonid neelavad valgust ja heledad peegeldavad seda, on võti värvide valikuks käes. Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks. [3] Mööbel liigendab ruumi omasoodu ja liiga kirju ümbrus väsitab silmi. Kui pime ruum on väga soe ja kuiva õhuga, tuleks kasutada helesiniseid, külmemaid värvitoone
5. Värvid päikeseliseks Tööruumi ümberkujundamisel tuleb alustada ruumi valgustusest ja värvilahendusest. Arukalt toonidega mängides võib muuta halli tööpaiga ka ilma loodusliku päikeseta päikeseliseks - kohaks, kus ei jääda haigeks ja kuhu tullakse meeleldi. [3] 8 Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Valgus peab olema valitud võimalikult päikesevalguse spektrile sarnane. Pimedas ruumis tuleb kasutada suure valgustugevusega päevavalguslampe ja muidugi ei tohi unustada ka kohtvalgustust. [3] Teades põhitõde, et tumedamad toonid neelavad valgust ja heledad peegeldavad seda, on võti värvide valikuks käes. Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks. [3] Mööbel liigendab ruumi omasoodu ja liiga kirju ümbrus väsitab silmi. Kui pime ruum on väga soe ja kuiva õhuga, tuleks kasutada helesiniseid, külmemaid värvitoone.
termodünaamilisest temperatuurist. Ainehulk: Mool (mol) Mool võrdub süsteemi ainehulgaga, milles sisalduv struktuurielementide arv on võrdne 0, 012 kilogrammi süsiniku 12C aatomite arvuga. Mooli kasutamisel peavad struktuurielemendid olema liigitatud. Nad võivad olla aatomid, molekulid, iooni, elektronid ja teised osakeste rühmad. Valgustugevus: Kandela (cd) Kandela võrdub sellise valgusallika valgustugevusega antud 540 1012 suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega Hz ja mille energeetiline 1 683 valgustugevus selles suunas on W/sr. Nimetus Tähis Kordaja, millega tuleb korrutada mõõtühikut Tera T 1012 Giga G 109
6. VÄRVID PÄIKESELISEKS Tööruumi ümberkujundamisel tuleb alustada ruumi valgustusest ja värvilahendusest. ,,Arukalt toonidega mängides võib muuta halli tööpaiga ka ilma loodusliku päikeseta päikeseliseks - kohaks, kus ei jääda haigeks ja kuhu tullakse meeleldi." (Arvuti kirjandus, 2012) Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Valgus peab olema valitud võimalikult päikesevalguse spektrile sarnane. Pimedas ruumis tuleb kasutada suure valgustugevusega päevavalguslampe ja muidugi ei tohi unustada ka kohtvalgustust. Teades põhitõde, et tumedamad toonid neelavad valgust ja heledad peegeldavad seda, on võti värvide valikuks käes. Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks. ,,Mööbel liigendab ruumi omasoodu ja liiga kirju ümbrus väsitab silmi. Kui pime ruum on väga soe ja kuiva õhuga, tuleks kasutada helesiniseid, külmemaid värvitoone
takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale. (2) Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. (3) Evakuatsioonipääsude ja -teede arv, paiknemine ja mõõtmed määratakse ehitusplatsi suuruse, paiknemiskoha, kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel. (4) Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. §12. Tule- ja plahvatusoht (1) Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. (2) Sõltuvalt ehitusplatsist, ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest, ehitusplatsi tehnilisest varustatusest, kasutatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning
Reegel 36. Tähelepanusignaalid Kui on vaja äratada teise laeva tähelepanu, võib laev anda valgus- või helisignaale, mida ei ole võimalik segi ajada muude käesolevates reeglites ettenähtud signaalidega, või suunata helgiheitja valgusvihu ohu poole nii, et see ei häiri ühtki teist laeva. Teise laeva tähelepanu äratamiseks kasutatav tuli peab olema selline, et seda ei ole võimalik segi ajada ühegi meremärgiga. Käesoleva reegli kohaldamisel tuleb vältida suure valgustugevusega varjutuvate või pöörlevate tulede, nagu sähvtulede kasutamist. Hädasignaalid 1. Järgmised signaalid, mida kasutatakser eraldi, näitavad, et laev on merehädas ja vajab viivitamatult abi: (a) umbes minutilise vahega korduvad paugud või plahvatused (b) mistahes udusignaaliseadmega antav pidev heli (c) lühikeste vahedega ükshaaval väljalastavad raketid või
Tartu Kutsehariduskeskus · Limiteeri aega,miilega jooksul inimene viibib liiga kuuma või külma käes · Kasuta sobivat riietust Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kuumades tingimustes Valgustus Valgustust ehk valgustustugevust mõõdetakse lukside(1x).tootmisruumides on soovitav üldvalgustus 300-500 (1x).puidupinkidel töötamisel 500-750 lx.täpsematel töödel kohtvalgustus-valgustugevusega kuni 750-1000 lx. Valgustuse liigid · Loomulik valgus · Tehisvalgus · Avariivalgus Töökoht peab antud töötegemiseks peab olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks: · Kasutada päevavalgustust · Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust · Valgustus on koridorides,treppidel,kaldteedel · Vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm
), kuhu tuleb ühendada välisjuhtmed. Sisend- ja väljundseadmed antakse tingmärkidega, ülejäänud seadmed ristkülikutena. Ühendusskeemide järgi tehakse ühendused. Kõik põhimõtte- ja ühendusskeemi elemendid tähistatakse tähtedega. Üks ja sama element mõlemal skeemil peab kandma sama tähist. 38. Valgustustehnilised mõõtühikud Steradiaaniks (sr) ruuminurk Kandela (cd)valgustugevus Luumen (lm)-valgusvoog mille kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurka 1sr 1lm=1cd*1sr .Luks (lx) valgustuse mõõtühik. 1lx=1lm/m2 Nitiks (nt) heledus 1nt=1cd/1m2 39. Valgustuse arvutuse meetodid. Valgustustehnikas kasutatavate fotomeetriliste mõõtühikute valik on kooskõlastatud inimese silma spektraalse tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela
1 Kelvin võrdub osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 273 6. Ainehulk: Mool (mol) Mool võrdub süsteemi ainehulgaga, milles sisalduv struktuurielementide arv on võrdne 0, 012 kilogrammi süsiniku 12C aatomite arvuga. Mooli kasutamisel peavad struktuurielemendid olema liigitatud. Nad võivad olla aatomid, molekulid, iooni, elektronid ja teised osakeste rühmad. 7. Valgustugevus: Kandela (cd) Kandela võrdub sellise valgusallika valgustugevusega antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist 1 valgust sagedusega 540 1012 Hz ja mille energeetiline valgustugevus selles suunas on 683 W/sr. 5 2
takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale. Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. Evakuatsioonipääsude ja -teede arv, paiknemine ja mõõtmed määratakse ehitusplatsi suuruse, paiknemiskoha, kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. Tule- ja plahvatusoht Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. Sõltuvalt ehitusplatsist, ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest, ehitusplatsi tehnilisest varustatusest, kasutatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning suurimast võimalikust kohalolevate töötajate arvust tuleb ehitusplatsid varustada esmaste