Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad.
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgust iseloomustavad järgmised omadused: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Infravalgust tajutakse soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad ning seda ka siis, kui keha ei helendu. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusraviks, lasersides, sõjanduses öönägemisseadmeteks, pimedas pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul
Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja
Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. 9. Infravalguse omadused: :1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime4)teatud bioloogiline toime Ultravalguse omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained. 10. Valgusel on dualistlik iseloom st, et valgusel avalduvad nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. 11. Hüpotees: Osakestena ehk footonitega käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel. Energia arvutamine: E=hf (E=footoni energia, h-konstant=6,67 10-34 , f-valguse sagedus) 12. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom lainepikkus ja intensiivsus. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on arenenud eriti suured silmad, seevastu maa all elavad mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. Infravalguse ja ultravalguse toime: Valdav osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub mitmesugustes objektides ning muundub seejärel pikalainelisemaks infravalguseks, mida nim ka soojuskiirguseks. See võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada s.t tõsta oma kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Taimed ei saa oma asukohta muuta ning seetõttu on neil mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma
Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid). 2. Mis on denitrifikatsioon? Denitrifikatsioon on anaeroobsetes tingimustes toimuv protsess, mille käigus nitritid ja nitraadid redutseeritakse gaasilisteks lämmastikuühenditeks (nt N 2O; N2) või ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul,
taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lühipäevataimed-riis,kanep,tubakas.Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h. Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill). Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks. *kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s.t tõsta temp. *kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida. *taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi *õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega. *ülemäärane päevitamine kahjulik,põhjustab DNA mutatsioone ja vähki nakatumist
Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2. Valguskiirguse ja temperatuuri mõjust organismidele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Valdav osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub erinevates objektides ja muundub soojuskiirguseks. See võimaldab kõigusoojastel organismidel oma kehatemperatuuri tõsta. Ultravalgus on suures koguses kahjulik kõigile organismidele rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus aga kasulik, sest soodustab naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Enamik Maal elavatest organismidest on kõigusoojased. Nende ainevahetus ei ole
4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga hõõglambi tunnusjoon
taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) · Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) · Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad
taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) · Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) · Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad
taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum • Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise • Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) • Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) • Heterotroofid – organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi • Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) • Herbivoorid – taimetoidulised loomad • Karnivoorid – lihatoidulised loomad
maapinnale ta sealt ei jõua. Seda tekitatakse spetsiaalsete aparaatidega. Röntgeniaparaadis radioaktiivset ainet ei ole, aga ta tekitab kiirgust. See kiirgus on küll raadio- ja valguskiirguse lähedane sugulane, kuid energiarikas ja suure läbistusvöimega. Kuna ta liigub otse, ei peegeldu ja hajub vähe, siis saab teda kasutada läbivate kiirte abil piltide tegemiseks. Suure läbistusvõime kaasnähtuseks on aga see, et erinevalt raadio- või valguskiirgusest on röntgenikiirgus ioniseeriv. Erinevalt radioaktiivsetest ainetest, mis kiirgamise ajal võivad asuda nii väljaspool meid kui meie sees, on röntgenikiirguse allikas inimese jaoks alati välispidine. Selle toime lõpeb alati, kui kiirgusallikas välja lülitatakse. 4 RADIOAKTIIVSED AINED Prootonite arv aatomis määrab ära, millise algaine osakesena aatom käitub, kas ta on
R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. muuttakististeks. 3. Kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1. üldotstarbelised takistid. 2. täppistakistid (mõõteriistades). 3. ülitäppistakistid (kontrollmõõteristades). 4. Kõrgepingetakistid: palju suurem maksimaalselt lubatud pinge võrreldes teiste liikidega
Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Osaliselt või täielikult kuuluvad heterotroofide hulka ka mõned parasiitsed taimed (näiteks mükotroofsed orhideed koralljuur ja pisikäpp). Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas: 27.1. Kemoorganotroofid (saporotroofid e. biotroofid), kes saavad energiat valmis orgaanilisest ainest või; 27.2. Fotoorganotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest. 28. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatominumbriga) aatomite klass. Keemiline element on sama aatominumbriga aatomite kogum. Keemiline element on aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatominumbriga aatomid. Keemilist elementi ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. 29
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3
sügavuses vees. Liikumapanevaks jõuks on peamiselt tuul. Maa pöörlemisest tingitud Coriolisi jõud paneb põhjapoolkeral hoovused liikuma valdavalt päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Ka Golfi hoovus on peamiselt tuulest tekitatud. Tema jätk Newfoundlandi saare juures kirdesse pöörduv ja hiljem Gröönimaad väisav Põhja-Atlandi hoovus on globaalse termohaliinse tsirkulatsiooni osa. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Ligikaudu pool maa pinnani jõudvast valguskiirgusest on kasutatav fotosünteesil. Tegelikult kasutavad rohelised taimed sellest ainult 1-2%. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus on inimsilmale nähtav kiirgus, lainepikkusega 400700 nm. Photosynthetically active radiation radiation visible to the human eye, wavelengths from 400 to 700 nm. 400 700 . Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Kõige enam vajab taim violetset-sinist (380-470 nm) ja oranzi-punast (580-700 nm) spektriosa. Rohekas valgus
kiirgus jm. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju keskkonnale. Valguskiirguse mõju Valgus jaotatakse vastavalt lainepikkusele kolmeks vahemikuks: a) ultraviolettvalgus - alla 380 nm b) nähtav valgus - 380-750 nm c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt
lainepikkuste vahemikus 0.2 kuni 4.0 mikronit, kui ta jõuab Maa atmosfääri? · 15. [1 p.] Mis juhtub kiirgusega lainepikkusega 12 mikronit, kui ta peegeldub maapinnalt tagasi? · 13. Eluks vajalike protsesside toimumiseks tarviliku energiaga (valgus- ja soojusenergia). · 14. Päikesekiirgusest lainepikkusel 0.2 kuni 4.0 mikronit peegeldub maa atmosfääri jõudmisel osa seal olevatelt pilvedelt, tolmult jmt. tagasi maailmaruumi. Vaid 50% sellest lühilainelisest valguskiirgusest jõuab maapinnani. · 15. Pikalaineline kiirgus, mis peegeldub maapinnalt tagasi, läbib samuti atmosfääri erinevad kihid, seal hulgas pilved, tolmu jmt. ning muutub väljudes maa ökosüsteemist soojuseks maailmaruumis. · 16. [1 p.] Kirjelda protsessi, mille kaudu taimed salvestavad päikeseenergiat · 17. [1 p.] Kirjelda, kuidas loomad saavad igapäevaseks elutegevuseks vajalikku energiat · 16
Heterotroofid ei sünteesi ise orgaanilisi aineid, vaid saavad need väliskeskkonnast toiduga läbi orgaanilise aine oksüdatsiooni. Toiduga saadud orgaaniline aine lagundatakse kahel eesmärgil: 1. elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. 2. sünteesiprotsessideks vajalike lähteainete saamiseks. Ainevahetuse tüübilt jagunevad heterotroofid: 1. Kemoorganotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Fotoorganotroofid saavad energia päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest. ATP adenosiintrifosfaat On universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kolmest fosfaatrühmast. Moodustub: fotosünteesil, hingamisel, käärimisel, glükolüüsil. ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud dissimilatsioonil ning mida hiljem saab kasutada assimilatsioonil. ADP adenosiindifosfaat
valgusenergiat) Kemosünteesijad bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades redoksreaktsioonides vabanevat keemilist energiat Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) Kõik elusorganismid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad, on heterotroofid Heterotroofid ei saa elada ilma väliskeskkonnast saadavate orgaaniliste aineteta Toiduga saadud orgaanilise aine lagundamine on vajalik: · energia saamiseks · sünteesiprotsessidele lähteainete saamiseks · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao,
redokreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolototroofid ehk fotosünteesijad (kasut. valgusenergiat). Kemosünteesijad - bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades keemilist energiat. Heterotroofid - kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Ainevahetuse üldtüübilt kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis org. ainest) või fotoorganotroofid (en tuleb päukese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest org ainest). Kõik organismid, kes pole fotosünteesijad ega kemosünteesijad on heterotroofid. Heterotroofid ei saa elada ilma väliskeskkonnast saadavate orgaaniliste aineteta. Toiduga saadud orgaanilise aine lagundamine on vajalik: energia saamiseks ning sünteesiprotsessidele lähteainete saamiseks. Energia jäävuse seadus ehk termotüümika I seadus – energia ei teki ega kao, ta võib
11. Kas ja kuidas mükoriisa mõjutab taimedevahelisi suhteid? Hüüfisidemed taimede vahel ,,toidutorud" ja ,,ühisabi kassad" Toidutorude puhul toimub C ülekanne mööda hüüfi. Seenekeskne lähenemine: C jt ained liiguvad ühe taime risosfäärist teise taime risosfääri, kuid need kasutatakse/talletatakse seenestruktuurides. CMN Common Mycorrhizal Network. Tagab C vahetuse sama liigi või erinevat liiki isendite vahel, kes jagavad mükoriisat. Väiksemakasvulised saavad vähem C- d valguskiirgusest ja seetõttu koguvad rohkem C-d mükoriisselt seenelt, millele selle hiljem tagastavad. Selline C jagamine tõstab koosluse mitmekesisust. C jt ained liiguvad ühe taime risosfäärist teise taime risosfääri, kuid need kasutatakse/talletatakse seenestruktuurides. NMA ühisabi kassa. Fakult. Taimed pigem ei võta seda mükoriisat, sest selle mitteomamine on kasulikum. Näide: Uibopuu katse, kus kasvatati kolme erinevat taimeliiki individuaalselt erinevates kasvukeskkondades
on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. 6. Mõõtmised alalisvooluahelas. Mittelineaarsed alalisvooluahelad Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Pingevoolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest = I f ( U ) Lineaartakisti pingevoolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga hõõglambi tunnusjoon (c), mis kaldub üles.
nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Kui Maa efektiivne kiirgus on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Atmosfäär laseb läbi valguskiirgust, mis on Maa energiaallikaks. Uduosakesed hajutavad ja neelavad suure osa valguskiirgusest. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, jää, lumi, taimed), atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised.
Herbitsiidid keemilised umbrohutõrjevahendid. Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Heterotroofid (konsumendid) organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübilt on h-d kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguskiirgusest). H-d on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. Hierarhia alluvusastmestik, sotsiaalse struktuuri ilming organiseeritud loomarühmades: iga isend allub ühele või mitmele kaaslasele ja domineerib ise mitme teise üle. Erandi moodustavad madalaimas seisundis isendid, kes ei domineeri üldse, ja kõrgeim isend (juht, despoot), kes domineerib kõigi üle. Domineerimine
4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga hõõglambi tunnusjoon
annaabi.ee 
