Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist)...
3a SUURBRITANNIA JA PRANTSUSMAA: MONARHIA JA VABARIIK 1. Koosta kolm küsimust suurbritannia kohta pärast esimest maailmasõda. Miks ei püsinud Inglismaa maailma juhtiva riigina? Mis tekitas muret Inglismaal? Mis oli Briti majanduses vananenud? 2. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Valdkond Prantsusmaa Kuningriik, kuningas, riigikord Vabariik president põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. ...
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
India Tuhande Jumala Maa India Vabariik Riigikeel: hindi Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv: 1 129 866 000 Jumalad Indra: tormi-, äikese- ja sõjajumal Visnu: maailma looja, hoiab maailma käigus Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, ...
Raudne eesriie-Ida, ja lääneriikide vahel olev piir,mis takistas idariikidel suhtlust lääneriikidega.külm sõda-sõda lääne ja idariikide vahel.trumani doktriin-vabade rahvaste toetamine sise-ja välissurve eest.marshalli plaan-isesisvunud riikide aitamine majanduslikult.berliini blokaad-nsvl lõikas ära lääne-berliini muust maailmast,et see annaks alla ja liituks nsvl-da.võidurelvvastumine-uute relvaliikide väljatöötamine ja katsetamine,usa ja nsvl vahel,usa sai esimesena tuumapommi.nato-1949,et vastu seista nsvl kasvavale agressiivsusele(usa,lux,holland,belgia,prants,suurbrit)euroopa söe-ja teraseühendus-1952 euroopa riikide omavaheline majanduse aitamine.vlo-nsvl jaa kesk ja ida-euroopa riigid 1955,nsvl diktatuuri ellu viimiseks.hiina kodusõa-1946- 1.okt.1949.kommunistid tahtsid võimu haarata.1949 kuulutati välja hiina rahvavabariik Mao Zedongi poolt.demokraatia laienemine-Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse a...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtesta...
Jaapan Aasia imelaps Jaapan oli USA okupatsiooni all 1945. aastast kuni 1951. aastani. Sellel ajal tehti palju ümberkorraldusi. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilsed ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati piirama keisri õigusi, mis meenutas Briti monarhia oma. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, mida seal varem ei tuntud. Seadusi võttis vastu kahekojaline parlamnet. Täidesaat...
Jan Verner Pulles Tartu Kommertsgümnaasium 9B Asukoht I maailmasõda ja Palestiina 1917-1918 - Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse vallutasid Palestiina piirkonna. 1917 – Võeti vastu otsus, et juudid said territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine ...
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne d...
20.SAJANDI ALGUS 1901-1913.aastad : Peetase 19.sajandi jätkuks, suuri ülemaailmseid vapustusi ei olnud, nn progressi aeg, elu kulgeb sujuvalt, valitses optimistlik meeleolu. Samal ajal kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud! 1914-1913.aastad : 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ja poliitilise süsteemide lagunemine, Esimene Maailmasõda, kriiside aeg, revolutsioon Venemaal, revolutsioonide aeg Euroopas, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke, iseseisvumine, uute rahvusklasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. 1919-1929.aastad : sõlmiti lepinguid, mis reguleeriksid sõjajärgset maailma, nende aastate lõpul majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, aeg, kus maailma naasis rahulikku, evolutsioonilisse arengusse. 1929-1933.aastad : Ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis, toimuvad muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises...
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks...
INDIA: TUHANDE JUMALA MAA INDIA ENNE TEIST MAAILMASÕDA India kuulus pikka aega Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. Esimese maailmasõja ajal lubas Suurbritannie anda Indiale õiguse moodustada omavalitsus, kuid pärast sõda unustati see lubadus ära. India rahvad aga jätkasid iseseisvusvõitlust, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. 1930. aastail algas Indias nn kodanikuallumatuse kampaania- loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst riigiasutustes ja alkoholitarbimisest, ei ostetud Inglise kaupu ega mindus õppima inglaste asutatud õppeastutustesse, korraldati tööseisakuid ja meeleavaldusi. Inglased tundsid, et nad ei suuda Indiat valitseda, ning kutsusid Londonis kokku ümarlauakõnelusi, et lahendada India probleem. 1935. aastal võeti Londonis vastu India valitse...
Suurbritannia 2000 ja hiljem Fakte Rahvaarv: 62,1 milj. (Inglismaa 51,6 milj.) Pindala: 243 789 km2 Kuninganna Elizabeth II, peaminister David Cameron Rahaühik: naelsterling 90% rahvastikust elab linnas Ühines EL-iga 1973 Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia Poliitika 6 parteid: 1. Briti rahvuspartei (2 kohta europarlamendis) 2. Konservatiivne partei (koalitsioonis Ld-ga) 3. Leiboristlik partei (võimul 1997-2010) 4. Liberaaldemokraadid (koalitsioonis Kp-ga) 5. Plaid Cymru (1 koht europ.-s, 3 alamkojas) 6. Soti rahvuspartei (Soti iseseivuse eest, 6 kohta alamkojas) Pulmad Prints William ja Kate Middleton 29.04.2011 Westminster Abbey's Esimene kohtumine 2001 St. Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus Maailmas suuruselt kuues, Euroopas kolmas majandus Töötus: 7,9%; inflatsioonitase: 3...
Demokraatlik maailm Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda Demokraatia laienemine • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). • Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. USA • Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. • Välispoliitikas asusid Ühendriigid iso...
KANADA Üldandmed Pealinn: Ottawa Keeled: inglise & prantsuse Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 33 617 000 Rahvastiku tihedus: 3,3 in/km² Iseseisvus: 1.juuli 1867 Haldusjaotus Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper Monarh riigi sümbol - esindaja. Ajalugu 15. sajandil maabus John Cabot Nova Scotias ning kuulutas maa inglise krooni omandiks. 16. sajandil rändas Prantsuse maadeavastaja Jacques Ca...
Aivar Uuk 10EH Jeemen Andmed Pealinn: Sanaa Pindala: 527 970 km2 Riigikeel(ed): araabia Rahvaarv: 23 580 000 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: riaal President: Abd Rabbuh Manþr Al-Hd Ajalugu Jeemen on üks vanimaid tsivilisatsioone Lähis-Idas. Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida ristumiskohal paiknev riik sündis praegusel kujul siiski alles 1990. aastal. Vahemikus 12.sai eKr 6.saj valitsesid Jeemenit kuus religiooni, kes rivaalitsesid omavahel või tehti omavahelist koostööd. Põhja-Jeemen eraldus Ottomani impeeriumist 1918. aastal, Lõuna-Jeemen jällegi iseseisvus peale Briti koloniaalvõimu aastal 1967. 1970. ja 1980. aastatel kestnud vägivallaaktsioonide järel ühinesid 1990. aastal Põhja ja Lõuna Jeemen peale mitmeid läbirääkimisi lõpuks ühtseks Jeemeni Vabariigiks. Majandus Jeemeni SKT on 21,66 miljardit USA dollarit (2007) Riigi majandus põhineb naftal, kuid selle tootmine on ületanud piirid. Toodetakse veel: teravilja, puuv...
Suurbritannia Majandus ja sotsiaalpoliitika Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis p...
Iirimaa Geograafiline asend Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar. Enamus saarest kuulub Iiri Vabariigile. Põhjaosa saarest kuulub Suurbritanniale. Asub 53 kraadi N ja 8 kraadi E. Suurbritanniast eraldab Iirimeri. Üldine info Pindala: 70 280 km²(saar: 84 423) Pealinn: Dublin Riiklikud keeled: Iiri keel ehk gaeli keel ja inglise keel Populatsioon: 4 130 000 (2002. aasta seisuga) President: Mary Patricia McAleese Religioon: Katoliiklus Rahaühik: Euro Reljeef Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad ...
§ 18 DEMOKRAATLIKUD SUURRIIGID MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem ...
Inglismaa 19.sajandi algul Parlamendireform Konkureerisid omavahel: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maaaadlit; viigid esindasid tööstusega ja kaubanduse tegelevat kodanlust. 1830. aastal oli ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud. (Probleemiks olid piirkonnad, mis olid aja jooksul peaaegu inimtühjaks muutunud perekond). Suured tööstuslinnad ei olnud parlamendis esindatud. 1832. aastal parlamendireformiga suurenes hääleõiguslike kodanike arv. Tekkisid Inglismaal vanade parteide asemel uued: tooridest said konservatiivid ning viigidest liberaalid. Kartused Euroopa ees Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia. Inglismaa tegi kõik, et Prantsusmaad sõjaliselt hävitada. Napoleon sõdade ajal Inglismaa rahastas Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. Revolutsiooniideed ei jätnud Inglismaad puutumata. 1815. aastat tugevnes Inglis...
USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine...
USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelv...
VLO moodustamine-Varssavi lepingu org.-asutati 1955a. Varssavis. Vastukaaluks NATO'le, 1954 hakkas Lää-Sk. Uuesti relvastama.Leping kirjutati Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31.03.55.Poolas I-EU kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline org. EL algus-1951a.sõlmiti EU söe-jateraseühendus (ESTÜ)asutamisleping.Rahu nimel ühinesid 6 EU riiki:Belg,Hol,Lux,Ital.,Pr,sks.Hiljem hakati kutsuma Eu ühenduseks ja 1993a.sai EL. VMN-Vastastikuse majandusabi nõukogu-sots riikid org.mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnika koostööd.Asutati 1949Liikmed:bulg,kuuba,mongo,NSVL,pool,rume,sksa DV,tsehhsl,ung,vietn. Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas ürit...
Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend ...
Uurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, mis on vahemereliselt soe ja kuiv. Aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõ...
USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-...
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
28.11.2012 Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks õppida järgmised teemad: riik, selle põhitunnused, ülesanded, riigivormid Kordamisküsimused: 1. Riigi mõiste seletus (vt vih.) Riik on universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, kuid üldisemalt on riik võimu teostamise mehhanism. 2. Riigi põhitunnused (vt vih.) Riigi põhitunnused Iseseisev Territoorium Rahvas Välismaalased kodanikud Maismaa Territoriaal vesi Välisriikide Apatriidid Õhuruum Maapõu kodanikud ...
1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ...
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
Ajalugu 1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti ...
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hä...
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahva...
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna...
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteo...
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENE...
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad A...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võit...
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõ...
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
Iiri Vabariik II kursus 2014 Lipp ja vapp Iirimaa on iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland tähis IRL või IE Riigipea Michael D. Higgins, president alates 11.11.2011 Riigi hümn Amhrán na bhFiann (hääldatakse: “Oo-roon na Viin” ja tähendab “Sõduri laul”) http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Riigikeeled: iiri ja inglise keel Iirimaa ehk Iiri Vabariik on Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes Pindala: 70 282 km2 Rahvaarv: 4,58 miljonit Riigikord: parlamentaarne demokraatia Rahaühik: euro Haldusjaotus ● Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin. 1. Leinster ● Põhja-Iirimaa kuulub 2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4....
Pärnu Ühisgümnaasium SUURBRITANNIA MAJANDUS Referaat Liis Massa G1C Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2008 Sisukord 2 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed 4 1.2. Geograafiline asend ja 5 iseloomustus 1.3. Arengutase 6 II. Rahvastik 7 III. Energiamajandus 8 IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused 9 4.2. Majanduslikud eeldused 10 V. Turism ...
Mahatma Gandhi roll India iseseisvumisel Lõuna-Aasias asuv India Vabariik lööb pahviks oma kultuuri, suuruse ja vastuolulisusega. India, olles pikka aega Briti koloonia, saavutas iseseisvuse 15.augustil 1947. Hindude iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress. 1920.aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu Jawaharal Nehru, kes pooldas täielikult India iseseisvumist. Ta oli truu sõber Mahatma Gandhi'le, kes oli Vabaduseliikumise ideeliseks juhiks. Mahatma Gandhi oli karismaatiline liider, kes oma Vabaduseliikumisega köitis terve maailma tähelepanu. Tema vägivalla vastane filosoofia on mõjutanud paljusid vägivallatuid liikumisi tänase päevani. Mahatma Gandhi't peetakse kõige rahumeelsemaks inimeseks maailmas pärast Jeesus Kristust. Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi? Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
