Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Väitlus algajatele - sarnased materjalid

loomaaed, tuumaj, opositsioon, iguaan, tuumaenergia, nafta, imalik, imalus, iguaani, tajad, postimees, salak, metsloom, hjustavad, estus, inimelu, loomaaias, territoorium, ilitada, loomadega, komodo, kohtade, hoiti, keskkonnaprobleem, sudu, tsernob, pisivead, hemalt, ohutud, tuumareaktorid, west, asuval, kuhugi, emasloom, evast, mber, vaielda, plaane
thumbnail
4
doc

Väitluse alused

Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jook

Aktiviseerivad tegevused
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Väitlus, jaataja, 5 vaheaega

Tere, mina olen jaatuse esimene kõneleja Eliise ja tänaseks väitluse teemaks on 5 vaheaja toomine koolisüsteemi. Esmalt toon välja, et järjekindel õppimine ning puhkamine käivad käsikäes, pole noori, kes jõuaks kuude kaupa ilma mingisuguse puhkuseta koolis käia. Ma räägin teile kahest argumendist, esimese argumendina võtan kõne alla, mida võidavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad uue süsteemi jõustumisel. Teisena võtan luubi alla õpilaste enda tunded muutuse kohta. Mida me näeme praegu on see, et kevade saabudes on noorte ja õpetajate koormus suur ning see kõik on väsitav. Õppeaasta lõppu jõudes, on õpilaste motivatsioon õppida langenud ja tahe koolis käia vähenenud. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on praegusel 2016/17 aasta õppeperioodide pikkused järgmised. Septembrikuus kooli minnes peame vaheaega ootama 37 päeva, järgmise vaheajani on 39 päaeva, kuid kevadvaheajani on juba 49 päeva ning suveootust veel 50 päeva. Mida kevade poole

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium............................................

Väitlus
52 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ignalina tuumajaama ehitamise kohta, materjal väitluseks

RAMSE leidis, et oma jaam nõuab väga suurt ning vähemalt 20 aasta pikkuse tasuvusajaga investeeringut. Pärast seda saab jaam töötada laenuvabalt veel 20­40 aastat. Häda tekib võimsusega. Uusi reaktoreid ehitatakse üldiselt võimsusega 1000­2000 MW, kuid Eesti tarbimine ja võrgu vastuvõtuvõime on nii väike, et siia sobiks 300­400 MW jaam või - isegi väiksem. Eesti saaks kasutada ainult läbiproovitud tehnoloogiat. "Uus riik tuumaenergia kasutamisel ei saa võtta ühtki riski ega olla katsekasutaja," märkis RAMSE. Soomlased kirjutasid, et tuumaenergia valimisel tasub ehitada kaks reaktorit. Teise, reservvõimsusena kasutatava reaktori ehitamine oleks esimesest 10­20 protsendi võrra odavam, kuna ta saab jagada esimesega sama infrastruktuuri ning abiteenuseid. Oma jaama võimalike asukohtadena nägid soomlased Paldiskit ja Narvat. Ekspress tundis raporti vastu huvi poolteist aastat tagasi. Eesti Energia andis meile 10

Väitlus
30 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Kõne koostamine ja esitamine

Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood ­ 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige k�

Väitlus
277 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks.

Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt ning leiutati aurumasin. 19.-20. sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter, mis võimaldas energiat

Geograafia
104 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eutanaasia on põhjendatud

Eutanaasia on põhjendatud S: Eutanaasia lubatavuse üle on vaieldud sajandeid. Ühiskonnas on tõstatatud küsimus, kas inimesel peaks olema võimalus ise oma surma üle otsustada või peaks surm saabuma loomulikul, looduse poolt ette nähtud viisil. Eutanaasia ei ole üheselt mõistetav probleem vaid on läbi põimunud eetilistest, meditsiinilistest ja juriidilistest küsimustest. D: Eutanaasia ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. K: Halastussurm peaks olema legaliseeritud, sest igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada ning seetõttu on eutanaasia põhjendatud. IA: Inimene piinleb valudes, mida pole võimalik vaigistada. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika

Väitlus
78 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�

Matemaatika ja loogika
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Helkur

Tere. Kavatsen kõneleda jalakäijate ohutusest liikluses ning eelkõige helkuri kandmisest. Meie kõigi kohus on seista iseenda ja oma laste ohutuse eest. Nõudes poest helkurit, hakkavad ka kaupmehed maaletootjatelt helkurit nõudma ning kaob nõiaring, et ühed ei tea ja teised ei saa või ei oska. Helkur ei ole ju midagi rasket ega väga silmatorkavat, et seda häbi oleks kanda. Kuid pimedas on see kindlasti silmatorkav ja võib päästa mitmeid elusid. Samas on inimestel kaasasündinud kalduvus ennast hoida või hävitada, mõtelda või tegutseda mõtlematult, kalduvus vigadest õppida või teha üha samu vigu. Millega mõõta kellegi elu väärtust? Kas väärtuslik on ainult selline elu, kui inimene aktiivselt tegutseb ja toimetab, kui ta suudab enesega ise toime tulla ning ei vaja igapäevaselt kaasinimeste abi ja toetust? Või on väärtused vabadus, õppimine, lõputud võimalused... Perekond, raha ja materiaalsed väärtused,või just emotsionaalsed väärtused- hoo

Väitlus
103 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Venemaa toidusõja mõju Eestile" Kõne

Venemaa toidusõja mõju Eestile Lugupeetud õppejõud, austatud kuulajad. Täna kõnelen Teile hiljutisest Venemaa presidendi Vladimir Putini otsusest kehtestada sisseveokeeld enamikele toiduainetele Euroopa Liidust, USAst, Kanadast, Austraaliast ja Norrast. Kuna eelmainitud protsess mõjutab otseselt ka Eesti majandust, leian, et tegemist on aktuaalse ja kõnelemist väärt teemaga. 7. augustil kinnitas vene peaminister Dmitri Medvedev president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit põllumajandussaadustele. Impordikeeld kehtestati Putini sõnul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest. Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, k

Kõne ja väitlus
21 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

KÕNEÕPETUS

KÕNEÕPETUS CRISTEL VEBER TALLINNA 32. KESKKOOL 10. D 2014 Mis on kõne? Eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõnel on: Teema, Pealkiri, Eesmärk, Sõnum. Kõneliigid: Tähtpäevakõne, Informeerivkõne, Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine Loo hea esmamulje: Sobiv riietus, Sirge rüht, Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus. Kõne sissejuhatus ja teemaarendus Oska alustada (tsiteeri meistreid, räägi oma lugu jms). Toetu ajaloole ja/või tänasele päevale Tee nalja. Esita teemakohaseid argumente ning tõesta neid. Lükka ümber vastuargumendid. Rõhuta ol

Kõne ja väitlus
7 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Lennart Georg Meri

Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas president

Kõne ja väitlus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KÕNE: Miks peaksid noored suviti tööl käima?

Miks peaksid noored suvel tööle minema? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s

Kõne ja väitlus
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõne eesti keel 12.klass

Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Planeet Maa on meie kodu. Kõik me ju tahame, et kodus oleks võimalikult hea ja mugav elada, seega peame pidevalt midagi parandama ja täiustama. Kõige efektiivsem on maailma parandada üheskoos, mida rohkem on osalisi, seda kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata mustanahalisi näiteks Barac

Kõne ja väitlus
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Võõrsõnad

VÕÕRSÕNAD 1. Otsi ja kirjuta sõnade eestikeelsed sünonüümid. AFERIST- õnnekütt, pettur, afäärimeister AFISS- müürileht, kuulutus, plakat ANNULLERIMA- tühistama, kehtetuks tunnistama BANAALNE- labane, maotu, äraleierdatud, lame BARELJEEF- madalreljeef BLAMEERIMA, BLAMAAZ - häbistama, naeruvääristama; häbi(asi), naeruvääristus BLUFF, bluffima - ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade; blufiga eksiteele juhtima BOHEEMLANE - korrapäratu, muretu eluviisiga haritlane DEFEKT - puue, viga, rike DEFITSIIT - vajak, puudujääk, nappus DEKADENTS - langus, allakäik DELEGAAT - esindaja, saadik -DEMOGRAAFILINE, demograafia - demograafiaga seotud, rahvastiku- ; rahvastikuteadus DILETANT, DILETANTLIK ­ asjaarmastaja ; asjaarmastajalik DISTSIPLIIN - kindlaksmääratud kord ; korrale allumine ENTSÜKLOPEEDIA - teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos FAMILIAARNE - pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune FILIGRAANNE- fi

Kõne ja väitlus
10 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kõne Eestile

Kallid kuulajad! "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Sellised sõnad on lausunud Johann Voldemar Jansen ja ma pean nendega nõustuma. Ükski eestlane ei tohiks oma rahvust maha salata, seda teame ka Tõnis Mägi laulust "Koit". Meie oma Eesti Vabariik on saamas saja aastaseks ning seda ainult tänu meie esivanematele, kes on pidanud palju võitlema ja kannatama, et see pisike riik eksisteerida saaks. Tänu neile saan uhkusega öelda, elan vabal maal. Oleme kannatanud erinevate riikide võimu all ning see on ka oma jälje jätnud, kuid eestlased on üks tugev rahvas ja see meid ei heiduta. Korra oleme kaotanud ka iseseisvuse, aga saime selle tagasi ning enam ei lase me seda kellelgi ära võtta. Selleks peab aga meie noortele juba varakult õpetama, et tuleb oma rahvuse üle uhke olla ja oma riigi eest tuleb seista. Ei ole vaja kodumaalt ära kolida, et olla õnnelik. Tuleb lihtsalt väärtustama õppida seda, mis on antud. Ene E

Kõne ja väitlus
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Väitlus

JAH I – 3 min EI I – 3 min JAH II – 3 min EI II – 3 min JAH III – 3 min Definitsioon Nõustumine / Uued Nõustumine / JAH EI definitsiooni põhjendus definitsioonid põhjendusega definitsiooni põhjendus Kriteerium ehk eristamise Nõustumine / Uus Nõustumine / JAH EI kriteeriumi põhjendus või millegi üle otsustamise kriteerium põhjendusega kriteeriumi põhjendus alus. Vastus, Vaidlusküsimuste, Vaidlu I argument Ümberlüke Laiendus, taastugevdus Vastuse ümberlüke ümberlükete ja vastuste ümber kokkuvõte

Kõne ja väitlus
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõne - laiskloomad

Kallid kuulajad! Täna räägin ma teile laiskloomadest. Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et laiskloomade siseelundid on teistpidi kui teistel loomadel. Päris veider, eks? Laiskloomad on ühed maailma kõige aeglasemad loomad, nad jooksevad, ku

Kõne ja väitlus
63 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Loogika referaat

LOOGIKA Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. "Loogika" kõnekeeles ja kõige

Väitlus
49 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti keele jätkusuutlikkus

Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed

Kõne ja väitlus
49 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Märka elu,mitte nuhvlit!

M"rk% elu, mitte nuhvlit! 21.s%j%ndil on en%mus inimestel nutitelefonid, mistõttu inimesed ei m"rk% üldse neid ümbritsev%t elu. Telefon loodi %%st%l 1876 sotl%se Alex%nder Gr%h%m Belli poolt, et inimesed s%%ksid vesteld% k% k%ugem% v%hem%% t%g%nt. Kuid t"n%p"ev%l oleme me loonud terve om% elu telefoni j% sotsi%%lmeedi%sse, me eelist%me suheld% inimesteg% l"bi sõnumite või piltide. Mid%gi pe%b muutum%, sest muidu k%ob re%%lsus. Kui m% kõnnin koolis mööd% koridore, n"en õpil%si, kes on koondunud v"ikestesse gruppidesse. M% eeld%ksin, et tegemist on he%de sõpr%deg%, kes on r""kinud om%v%hel sellest %j%st s%%ti, kui n%d üles "rk%sid j% kooli jõudsid. Kuid mu üll%tuseks, mitte keegi neist ei vestle, n%d isegi ei v%%t% üksteisele ots%. Selle %semel jõllit%v%d n%d kõik v"ikest nelinurkset se%det om% k"es, mis tundub %ndv%t neile p%lju rohkem r%huldust kui %sj%de %rut%mine n"ost n"kku. Tundub n%gu oleks n%d k%ot%nud suhtlemisoskuse j% on %inult võimelised liigut%m% s�

Kõne ja väitlus
1 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kõne teemal "Millises Eestis ma elada tahaksin?"

Millises Eestis ma elada tahaksin? Kindlasti on igal kuulajal oma arvamus, kuidas Eestit võiks muuta, ja millises Eestis ta elada tahaks. Minu arvamus, millises Eestis ma elada tahaksin, on aga selline. Ma tahaksin elada Eestis, kus oleks soe ja kasvaksid palmid. Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei ole

Kõne ja väitlus
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sallivus ja sallimatus

Sallivus ja sallimatus Tere kallid kuulajad! Sallivus mängib suurt rolli meie ühiskonnas. Kindlasti on asju mida igaüks meist nii rohkem kui ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga. Minu arvates on kõige jubedam see, kui inimesed ei salli teist inimest ainult tema rassi, religiooni või seksuaalsuse tõttu. Näite

Kõne ja väitlus
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Materjalid UFO-de kohta

KAS UFOD ON OLEMAS? UFO-de all mõistetakse tundmatut lendavat objekti. Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu,mis ei pärine Maalt. Elu leidumine väljaspool Maad on väga tõenäoline ,sest Maa on planeet tavalises tähesüsteemis,tüüpilises galaktikas,milletaolisi on universumis KÜMNEID MILJARDEID! Teherani UFO-juhtum (1976) ( Kell 00.30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik objekti visuaalselt jälgida, saadeti asja kontrollima hävituslennuk F-4 Shahrokhi õhujõudude baasist. Lennuk tõusis kell 01.30 õhku ja suundus 40 meremiili kaugusele Teheranist põhja suunas. Raadioühenduses baasiga teatas lendur, et jälgib endast umbes 25 meremiili kaugusel tugevalt helendavat objekti. Liikudes 150 meremiili tunnis, teatas lendur, e

Väitlus
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Usk-hea või halb

Anni väidete ümberlükkamine 1) Religioon tekitab paljudes inimestes fanatismi ning see on inimkonnale kahjulik On esimese jaataja väide. Kuid kas ikka on? Kui usk oleks inimkonnale kahjulik, siis vaevalt oleks igasugune religiooni säilimine võimalik, sest sel juhul oleks arvatavasti kahjuliku mõjuga uskumus ära kaotatud. Anni tõestas oma väidet ristisõdadega, mille põhjuseks peetakse usku, kuid Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt usulisel põhjustel. See oli lihtsalt üks ettekääne. Pigem saab usku vaadelda siiski kui hea ja kasuliku mõju allikana ühiskonnale, Näiteks keskajal oli tugev kirikuvõim just see, mis aitas ära hoida poliitilise võimu kuritarvitamist . 2) Nii mõnigi religioon seab inimestele liigseid piiranguid Nõustun sell

Väitlus
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euro kasutuselevõtt on põhjendatud.

Euro kasutuselevõtt on põhjendatud S: Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline küsimus, mis puudutab meid kõiki- üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna.. D: Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. K: Euro kasutuselevõtt on Eestile kasulik nii majanduslikuks kui ka poliitilises mõttes. IA: Majanduskeskkonna tugevnemine. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate koda

Väitlus
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõne „Teadus kui Eesti arengu mootor“

Kõne „Teadus kui Eesti arengu mootor“ Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Teadus on just see, miks öeldakse Eesti kohta väike, kuid tugev riik. Ajakirjas Nature eelmise aasta juunikuu väljaandes kirjutati, et Eesti on oma teadusväljunditega eeskujuks teistele riikidele. Teaduse suurt arengut on põhjendatud sellega, et Eestis on tehtud õigeid otsuseid ja reforme. Need otsused mis tehti 15 a tagasi avaldavad oma mõju alles nüüd. Järelikult ka need otsused, mis tehakse täna, avaldavad mõju alles tulevikus. Praegu oleme veel väike ja tubli riik, aga tulevikus võib tekkida küsimus, miks me enam ei ole. Eesti on küll oma tehnoloogia ja teadussaavutustega rahvusvahelist tuntust kogunud, kuid kas see on kasu toonud ka Eestile. Öeldakse, et teadus peaks olema iga riigi arengu mootoriks ja see on see ideaal, kuhu peaks ka Eesti jõudma. Kui terve on Eesti arengu mootor, kas mootori töötamiseks on kõik vajaminevad varuosad olemas, sellele annan järgnevas kõnes selg

Kõne ja väitlus
23 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Ma ei viitsi

Ma ei viitsi seda peab julgema lausuda, neid snu ei tohi hbeneda. On tarvis kinkida enesele hetki, mil sa ei tee mitte midagi. Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas ilma konkreetse sihi vi lesandeta nagu mingi taim vi kass pikesepaistel. Vedeled, juturaamat kes, diivanil, tukastad, loivad mda linna Ld niisama aega surnuks. Lased oma ellu natukene hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas vi ndalavahetustel, kas vi puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma puhkust tpselt samamoodi nagu tpevigi. Tuleb teha remonti ja harida aeda, klastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda lbi tkaaslase juubelilt Turismireisil on tingimata tarvis tormata he vaatamisvrsuse juurest teiseni, kia peva jooksul lbi vimalikult palju muuseume. Milleks? Taas ehitatakse tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku ahmitud muljetest. Pole kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii mndagi, mr tuleb pikk. Aga hku seal pole. Vral maal viks hoopis vtta istet mnes tnavakohvi

Kõne ja väitlus
3 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Free Range

Tead vaata ette... ...sest... selline mees, kes ei lkka enam edasi kuulumist parimate hulka ..on otsei kui jumalate vahemees ja sulane. Seisab henduses kas sellega mis asub tema enese sisimas, tnu millele on inimene rvetamata hestki naudingust, haavamatu valu ja vaeva poolt. Tabamatu mistahes lbusele. Kttesaamatu mistahes halbusele vistleja vistluses peamises. Kirgedest vitmata jmises.

Kõne ja väitlus
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Suitsetamise populaarsus noorte seas

Suitsetamise populaarsus noorte seas Suitsetamine on paljude noorte seas ärevust tekitavalt populaarne. Kui noored suitsetamisest loobuda ei suuda, sureb iga teine neist varajaselt. Suur osa noori hakkab tubakatooteid tarbima varases noorukieas. Koolilaste tervist käsitlevast uuringust “Health Behaviour in School-Aged Children Study”, kus analüüsiti 35 riigist pärit noorte suitsetamiskogemusi, selgus, et suitsetamist proovinud noorte arv kasvab hüppeliselt 11. ja 15. eluaasta vahel. 11aastastest noortest on oma sõnul vähemalt ühe sigareti suitsetanud umbes 15%. 15. eluaastaks on see arv kasvanud rohkem kui neli korda – 62%ni. Suitsetama hakkamise mõjutajateks on : ● Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju ● Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas ● Alguses on suitsetamine n-ö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest. ● Tahtmine kuuluda gruppi

Kõne ja väitlus
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lõpukõne

Lõpukõne Kallid kamraadid ja kindralid- kõik, kes te olete siia kokku tulnud! Nüüd on hetk Teile edasi anda oma tunded, mis meid täna siia on toonud. Tunded, mille nimel on nähtud rasket vaeva, valatud verd ja pisaraid, tuntud võidurõõmu ja kõõlutud kuristiku äärel. Meie algsest kahurilihast on alles vaid need, kelle kaevikud olid kõige vastupidavamad ning, kes uskusid, et selle sõja võidu kindlustavad nemad. Praegu oleme meie just need õnnelikud, kes on jäänud suuremast kuulirahest puutumata, kuid sõjaõudused meenuvad veel kaua. Kolmeaastane lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata. Kuigi südames ja hinges hoiame oma kamraade, ei tahaks rindelt lahkuda vaid lihtsa sõdurina. Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja, kes jagas väikseid õpetusi, kuidas rindel käituda, ellu jääda ja füüsiliselt vastu pidada. Meenub esimene kuuliga pihta saami

Kõne ja väitlus
44 allalaadimist
thumbnail
1
txt

TURIST JA TRAKTORIST

TURIST JA TRAKTORIST Mda linna kib turist, nhtavasti Jaapanist. Ostab siit-sealt mne meene, sest tal taskud tis on jeene. Mda maad kib traktorist, tema pole Jaapanist. Traktorist on prit Vrust, mber suu tal nutu vru. Meeneid trakorist ei taha, traktoristil pole raha! temal pole htki jeeni tema otsib kukeseeni. Ilmar Trull

Kõne ja väitlus
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun