Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“ Enesetapud Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest, ega rahva tervisest Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast Viimane tuleneb religioonist – protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel Max Weber (1864 – 1920) Verstehen sotsioloogia Inimest uurivad teadused (vaimuteadused) on erinevad Inimtegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista Ideaaltüübid Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima – keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele; teised omadused jäetakse kõrvale Ideaaltüüp e puhas tüüp – objekti lihtsustatud mudel Kapitalismi tekkimine „protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ (1905) Kapitalistliku majanduse tekkes mängis olulist rolli
talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta.
Wilhelm Dilthey nimetab hermeneutikaks mistahes kirjalikult fikseeritud eluväljenduse mõistmise oskusõpetust. Dilthey käsitluses siirduski hermeneutilise lähenemise fookus tekstilt mõistmise protsessile endale. Dilthey eesmärk oli saavutada vaimuteaduses loodusteadustega võrreldav analüütilise täpsuse tase. Samas erineb vaimuteaduslik lähenemine tegelikkusele loodusteaduslikust oma põhialuselt. Kui loodusteaduste eesmärk on eristada põhjused ja tagajärjed, peavad vaimuteadused oma objekti mõistma. Siit ka vajadus üldise mõistmisteooria järele, mis kirjeldaks nii kunstiteoste kui ka seaduste tõlgendamisel toimuvaid sisemisi protsesse ühtselt aluselt. Dilthey mõistmis- ja tunnetusteooria keskseks lähtepunktiks võib pidada sisemise ja välise kogemuse eristamist. Väline kogemus põhineb meie tajudel, mis informeerivad meid tegelikkuses toimuvast, sisemine aga meie psüühilistel protsessidel. Välise ja sisemise kogemuse koosmõjul muutub
Windelband ütleb, et objektid võivad olla samad, aga tunnetuviisid erinevad; ja vastupidi. Teine vastuväide: kehaline ja vaimuline substants, Locke viis selle tagasi tunnetusele (väline ja sisemine taju). Väline käsitleb kehalist ja sisemine vaimset; viimaseaja tunnetuskriitika on pannud selle kahtluse alla nagu sisemine tunnetuskriitika. Sisemine taju on privaatne; ega ole teaduslik tunnetusviis. Kolmas vastuväide: isegi kui eeldame, et on olemas sisemine taju ja vaimuteadused on sellised, mis kasutavad sisemistaju et käsitleda oma valdkonda; see ei pea paika, sest need käsitlevad ka selliseid asju, mis on välises tajus (sõjad jne). Neljas vastuväide: psühholoogia ei sobi sellisesse liigendusse, sest selle objekt on vaimne, aga menetlus on loodusteaduslik. Tuleks pakkuda välja midagi muud. Annab asemele loogilismetodoloogia – sel juhul vahekord muutub vastupidiseks. Meetod konstitueerib objekti, mitte vastupidi. Mida selle meetodiga
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita
Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor Delfi Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine) Eksegeetika (välja juhatama) Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see Paul Ricoeur (1913-2005) Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid Tema 2 põhilist valdkonda: ajaloo hermeneutika ja .. mingi teine .. metafoori võim siis vb?
· Hermeneutika autor on Friedrich Scheleiermacher 1768-1834 (aeg,mil filosoofia kuldaeg, eriti saksa filosoofia) · et aru saada tekstist, peame aru saama autorist. Siin aga paradoks, mida hiljem hakati nimetama hermeneutiliseks ringiks: et millestki aru saada, peab juba enne millestki aru saama. Meie teadmised kogu aeg laienevad. Wilhelm Dilthey: ütleb,et olemas on kahte tüüpi teadust: 1) loodusteadused tegelevad loodusega 2) vaimuteadused tegelevad kultuuri, vaimuga jne · teaduste klassifikatsioon on teadustest erinevad. · Loodusteadusemeetod on eksperiment, aga humanitaarteadus on hermeneutika. See on meetod, mille abil seletame seaduspärasusi kõikides vaimuga seotud valdkondades aru saada kirjandusest, inimesest, religioonist. · Loodusteadus tegeleb kontrollitavate, umbisikuliste asjadega. See, et vesi läheb keema 100 kraadi juures on ühekordne sündmus ja seda ei saa kontrollida.
hermeneutilise ringi rakendamise vajalikkus stiili täielik mõistmine. Stiil ei kuulu ainult keele valdkonda, vaid on autori mõtlemisviisi peegeldav autori ja tõlgendaja positsioonide võrdsustamine s.h. teadmine ajastust, kirjandusest enne teose ilmumist, autori loominguline Kahe meetodi -- divinatsiooni ja võrdluse rakendamine: analüüs ja sisseelamine. Wilhelm Dilthey (1833-1911) Sissejuhatus vaimuteadustesse (1883), Hermeneutika tekkimine (1900) Loodusteadused ja vaimuteadused Mõjutusseos e. toimeseos uurija ja uurimisobjekti vahel Toimeseos (Wirkungszusammenhang) põhineb läbielamise ja mõistmise suhtel. Indiviid on suhtesüsteemi kandja elades ühiskonnas, olles sellega seotud ja sellest mõjutatud ning mõjustades selle kujunemist. Et mõjutusseosed on ajalooliselt muutuvad, siis ei eksisteeri D. j. ka mingeid absoluutselt kehtivaid väärtusi. Toimeseos vaimuteadustes erineb tavapärasest põhjus-tagajärg seosest, mis esineb loodusteadustes
samalaadse loogikaga teoreetik on ka vene uurija propp : vene muinasjuttude baasil tegi muinasjuttude kataloogi. tal on 31 minasjutu tüüpi. frye ambitsioon oli siiski jõulisem. mihhail bahtin bahtin on kirjeldanud paljusid asju enne barthes'i aga see ei jõudnud kuhugi suur osa bahtini tekstidest ei ilmunud bahtini nime all, vaid volosinovi nime all. oli ka teisi variisikuid kelle kaudu ta avaldas. põhiküsimus : kuidas millestki aru saada. on kahte sorti teadus : loodusteadused aj vaimuteadused. loodusteadused tegelevad faktidega, arusaamisega tegelevad vaimuteadused. bahtinile ei lähe üldse korda abstraktsioonid, ta uuris inimesed istina ja pravda istina põhineb faktil 2x2=4 pravda võib olla isiklik, mul on oma tõde. oma istinat ei saa mul olla. bahtini huvitas tõde kui midagi isiklikku, interpersonaalse suhtluse kaudu avalduv ja see ongi arusaamine. seega, mis toimub inimeste vahelistes suhetes? dialoogilisus.
Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima. Loodusteaduslik lähenemine vs vaimuteaduslik lähenemine. Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud
Mina tema Schleiermacher üritab ühendada neid kommunikatsioone, teha ,,temast" ,,mind" Mina mina W. Dilthey (1833 1911) Traditsioon vahepeal katkes. Dilthey oli väga viljakas autor 26 köidet; filosoof ja psühholoog. Hermeneutika tegeleb teadmisega kuidas me saame midagi teada. Saksa traditsioonis on loodus- ja humanitaarteadused. Erinevus on meetodis loodusteadused lähtuvad eksperimentaalsusest, kogemusest (kogemus tuleb ära seletada/selgitada); vaimuteadused lähtuvad arusaamisest. Nende meetod on ajalooline kuidas see tekkis. Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid
25 Mina mina W. Dilthey (1833 1911) Traditsioon vahepeal katkes. Dilthey oli väga viljakas autor 26 köidet; filosoof ja psühholoog. Hermeneutika tegeleb teadmisega kuidas me saame midagi teada. Saksa traditsioonis on loodus- ja humanitaarteadused. Erinevus on meetodis loodusteadused lähtuvad eksperimentaalsusest, kogemusest (kogemus tuleb ära seletada/selgitada); vaimuteadused lähtuvad arusaamisest. Nende meetod on ajalooline kuidas see tekkis. Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid
olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia – inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine – sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine – kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta.
Rajab "Utilitaristliku ühingu". 20-aastasena oli tal tervislik kriis, mis oli tingitud ületöötamisest. "Deduktiivse ja induktiivse loogika süsteem" (1843) - psühholoogia on peamine teadus ja filosoofia alus. Psühholoogia ülesandeks on uurida teadvust. Loogika ülesandeks on juhuslikke kujutluslikke seoseid eristada püsivatest. Kuna kogemus on ainus tunnetuse allikas, siis on induktsioon ainus usaldatav tunnetuslik lähenemine. Psühholoogia, kombeõpetus ja sotsioloogia on vaimuteadused. Ajalugu on loodusteadus. "Poliitilise ökonoomia põnimõtted" (1848), "Vabadusest" (1857). Peab oluliseks arvamuste avaldamise ja diskussioonivabadust. KARL MARX (1818-1883) Suure tõuke annab talle Feuerbach, saksa materialismi esimene suur esindaja. Marx tõlkis Hegeli materialismi keelde. Marx tutvub Engelsiga, kellega koos antakse välja "Kommunistliku partei manifest" (esimõtleja oli siiski Marx).
mõistmiseks ja nii eneseharimiseks kui eneseteadvustamiseks ning seda nii individuaalses kui rahvuslikul tasandil. Minevikul ja tradistioonidel on tulevikunägemustes väga oluline roll, seast seal kajastub rahvuskarakter. Veel ühe olulise saksa filosoofina tuleb mainida hermeneutiku Wilhelm Dilthey (1833-1911) nime. Eeskätt eristuse pärast, mille ta teeb: Geistwissenschaften - Naturwissenschaften Geistwiss-en. on siis vaimuteadused e humanitaarteadused ja nad uurivad inimese poolt loodut s.h kultuuri. Siin ei kehti need seaduspärad, mis looduses ja ei saa kasutada samu meetodeid, mis loodusteadustes. Eristab vaimuteadusi, mis uurivad inmlikukku kogemust terviklikuna ja üksikuid loodusteadusi, mis vaatavad alati üht aspekti reaalsusest. Tähtsaks saab hingeelu struktuuri psühholoogilise struktuuri tuvastamine ja läbielamise mõiste. Keskse tähtsusega on Dilthey'l mõiste verstehen kui inimese kultuurilise ja
annaabi.ee 
