8.Millega on tuntuks ajaloos saanud Jaroslav Tark? Vana-Vene riigi hiigelaeg saabus tema valitsemisajal.Tema diplomaatilised sidemed ulatusid kaugele Lääne-Euroopasse ja ta oli abielus Rootsi kuningatütrega,tema tütred abiellusid Ungari,Norra ja Prantsuse kuningaga.Lasi koostada kirjaliku seaduste kogu "Vene Õigus".1030a vallutas Tartu ning rajas sinna oma kindluse. 9.Naturaalmajandus-Rahatu majandus,kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. 10.senjöör-suurfeodaal 11.vasall-alamfeodaal
Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Turg ja konkurents - 3. Majandussüsteemid. Tuntakse kolme peamist majandussüsteemi: naturaal- turu- ja käsumajandus. Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, mida pole võimalik ise toota saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on vähetähtis. Teadmisi ja oskuseid pärandatakse põlvest põlve. Turumajandus ressursside kasutamise otsustav valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majadusse seadusandlikkuse kaudu, valavates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Vaba konkurents! Käsumajandus mida ja kuidas toota otsutab riik. Tootmisressursid ja turunduskanalid on riigi valduses. Eraomandus puudub või on piiratud
üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maalt ei lahkuks, muudeti nad sunnismaiseks. See on üks märk ühiskonna langusest. Varakeskajal mindi üle naturaalmajandusele kuna puudus keskne võim, mis majandust korraldaks. Kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel. Raha kasutati üha vähem. Sidemed rikaste idamaadega ning Euroopa teiste riikidega nõrgenesid. Kaubeldi vaid feodaalide jaoks vajalike luksusesemetga. Kuna suurt kaubandust ei toimunud, oli majandus languses. Varakeskajal hakkas domineerima katoliiklus. Kirikuvõim tahtis ka ilmalikku võimu ning sellset tekkisid tülid keisriga. Ristiusk levitas küll kultuuri, moraali ning kobeid, kuid ristiusk pidurdas ka majanduse arengut, sest keelatud oli rikastumine.
Bütsantsi riigi lõpp. 2) Ameerika avastamine 1492 Kolumbuse poolt, eurooplastele avanes uus maailm. 3) Usupuhastuse e. reformatsiooni algus Saksamaal 1517a, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste alt. Mis aastal sai Karl Suur keisriks, millal sai alguse Araabia riik? 800 a. Sai Karl Suur keisriks, Naturaalmajanduse kaks tunnust 1) Kõik toodetakse ise 2) Või saadakse vahetuskaubanduse teel. Poitiersi lahing Kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Islami usu 2 keeldu 1) Alkoholi joomine keelatud 2) Teisi jumalaid ei tohtinud kummardada 3) Sealiha söömine keelatud Muhamed
6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus
Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. Langes linnaelanike arv, teed lagunesid ning veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati. Suuremad linnad olid eelkõige usulised keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused. Põhiline oli naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel; maksti natuuras. Ühiskonna arengule mõjus ka suured sõjad ja vallutused. Näiteks löödi Karl Martelli juhtimisel 732. aastal Poitiers' lahingus tagasi araablaste edasitung Euroopasse, Pippin Lühikese sõjakäigud Itaaliasse 754. ja 756. aastal, sõda Bütsantsi ja Karolingide vahel, Gallia vallutamine frankide poolt ning viikingite retked Euroopasse. Bütsantsi kultuur oli tähtis vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk.
Keisririik Karl Suure valitsusajal, suur osa Lääne-Euroopast. Kristlik riik, 800. Kroonis paavst Karli keisriks, sest ta lahendas mingi tüli ära. Keisrivõim oli taastatud. Jee! Verduni leping Karli pojapojad jagasid tema riigi aastal 843 kolmeks. Igaüks sai natuke. Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riik. Idast kujunes Saksamaa, läänest Prantsusmaa ja lõuna lagunes. 11. Peatükk Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Senjöör suurfeodaal. Vasall alamfeodaal. Feodalism Ühiskonnakorraldus, mis kujunes 1. at teisel poolel Lääne-Euroopas, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud sõltuvussuhted; valitseva seisuse samastamine sõjameeste seisusega; poliitilise võimu killustatus; sellest lähtuv maaomandi killustatus. Feodalism senjööri ja vasalli vaheline suhe. Benefiits sellest kujunes pärandatav maa-ala feood. Domeen kuninga isiklik maavaldus.
allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostjale), freodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid; teotöö talupoja töökohus mõisa heaks; loonusrent - talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule, talupojakohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga; kümnis - Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: Tekkis 5-7 saj. I kuningas oli Chlodovech ( 481 511 ). 495. aasta paiku lasi Chlodovech end ristida ja sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga
sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli
isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. aadel kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik agraarühiskond ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põlluharimise, kalanduse ja küttimise ning karjakasvatusega. naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. mõis suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Loonusrent ehk naturaalrent talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. teotöö koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest. skraa tsunfti põhikiri. hansapäevad linnade esindajate kokkutulek.
koostamis, jälgimise ja analüüsimise eest. Brasiilia keskpank avaldab ja levitab seda infot. Kauba makse kannete aruande koostamise põhiallikateks on raportid from the Foreign Trade Secretariat of the Ministry of Development, Industry, and Foreign Trade (or Commerce- MDIC) and the Secretariat of Federal Revenue of the Ministry of Finance. Teiste maksebilansi tehingute jaoks on põhiallikaks Rahvuslik statistika vahetuskaubanduse operatsioonidest(vahetuskaubanduse arhiiv) - konsolideeritud avaldus(deklaratsioon) valuutatehingute teostamistest raporteerituna pankade poolt ja koostatud Brasiilia keskpanga väliskapitali ja välisvaluuta osakonna poolt. Brasiilia keskpank täiendab andmeid välisvaluuta voogudest koos valitsuse agentuuridest raporteeritud andmetega ja lisaks mere- ja õhutranspordi kompaniidelt. Andmed reservide koostamiseks on saadud Brasiilia keskpanga Reservide Operatsioonide osakonnalt.
arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal. Pronksiaja teine pool on leiduderohkem, uut laadi muistised. Aastast 1100 eKr hakati rajama Eesti aladele kindlustatud asulaid. Leiukohad Põhja-Eestist või Saaremaalt(rannikupiirkonnad). Läbi uuritud on 5 kindlustatud asulat Asva, Kaali, Iru, Narva-Joaoru, Ridala
õukonda kutsus ta õpetlasi üle Euroopa. Karl Suure sõjad-vallutused tema ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Ta vallutas langobardide kuningriigi, sõdis saksidega ja ristiusustas nad, vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused:
Husi õpetus omandas rahvusliku tähenduse.Tema surm vallandas tsehhide ülestõusu *Senine kiire areng peatus mõneks ajaks *Katkuepideeima (XIV saj.) *Feodaalkord hakkas arenenumates piirkondades järk-järgult murenema *Sõjad (Saja-aastane sõda, Rooside sõda) *Kirikulõhe e.skisma kahe paavsti vahel *Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile b)Naturaalmajandus *Naturaalmajandus on rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Peaaegu kõik vajalik valmistati ise. Kaupade müük ja ostmine peaaegu ei toimunudki. Vahetati kaupa kauba vastu. Sisse osteti soola, metalli ja lukskaupu. Sidemed eri paikkondade vahel olid nõrgad. Mõis oli naturaal majanduslik suurmajand. Raha ei olnud käibel. Pilet nr.6 a) vaimulikud ordud ja nende kloostrid(benedictuse, tsiterlaste, frantsisklaste, dominiiklaste) *Benediktlased-Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd
loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Ruunikiri- vanagermaani raidkiri Sunnimaisus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vaetada; üks pärisorjuse põhuitunnuseid Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad on täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele; feodalistliku mõisamajanduse tunnuseid Vasall- alamfeodaal Isikud Constantinus Suur (306-337)- tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning
· ühiskasu ning inimväärika elu taolemine · julgus kaitsta isiklikku arvamust · võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine · pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele 2) Peamised majandussüsteemid, majanduse põhinäitajad Tavamajandus e naturaalmajandus(vist)- vanim majandussüsteem. Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise. Mida pole võimalik ressurside puudumise või raskesti kättesaadavuse tõttu toota, saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid ja -meetodid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu. Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub
kas vähe arenenud või puuduvad üldse. eeskätt palvetega. Kõik vajalik toodetakse ühe feodaali ketser kiriku ametlikust õpetusest piires. Selle süsteemi puhul paigutatakse kõrvale kalduja, väärusuline enamasti ressursse ümber läbi otsese vahetuse või kiriku liigse rikkuse kiritiseerija jagamise. Rahatu majandus, kus kõik inkvisitsioon nn. kirikukohus, kus vajalik toodetakse ise või saadakse selgitati välja ketseri süü ja määrati vahetuskaubanduse vahendusel. karistus parlament seisuste esinduskogu/rahva- skolastika keskaja filosoofias õpetuste esindus; riigi kõrgeim seadusandlik kogu kogum, milles usulist maailmavaadet tsentraliseeritud monarhia tugev põhjendati Aristotelese loogika abil. kuninga poolt juhitud keskvõim, mille raad keskaegne linnavalitsus juures tegutsesid nõuandva organina tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste
Ettevõtlikkus – oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Ressurside nappuse tõttu tuleb alati lähtuda majandustegevuse kolm universaal küsimust: Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus – kõige vanem majandussüsteem. Kõik vajalikuks taadavad elanikud ise, mida ise ei ole võimalik toota või on raskesti kätte saadav, saadakse vahetuskaubanduse teel. Tootmisvahendid on algelised, teadmised ja oskused pärandatakse põlvest põlve ja murrangulisi muutusi majandses ei toimu Turumajandus –enam levinud majandussüsteem, mis põhineb nõudluse ja pakkumise suhest kaupade ja teenuste turul. Käsumajandus – riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota. Riigiomanduses on tootmisressursid ja turustamiskanalid. Eraomand puudub või on piiratud
laiendada kogu vanglale. On siiski mõned grupiliikmed, nii töötajate, kui kinnipeetavate hulgas, kes väidavad, et iga päev ei tarbi uimasteid keegi. Nende ütluste põhjal on põhjuseks see, et kinnipeetavatel lihtsalt pole selleks piisavalt raha, vähem on siin pistmist uimastite kättesaadavusega. See on ka põhjus, miks töötajad hindavad igapäevaste kasutajate arvuks kaks protsenti. Kinnipeetavad aga väidavad, et vanglas eksisteerib alternatiivne vahetuskaubanduse süsteem. Kui kinnipeetavad ostavad kaupu raha eest, mille nad on saanud näiteks oma perekonnalt, siis püütakse neid müüa või uimastite vastu vahetada. Seetõttu hindasid kinnipeetavad oma kaaslaste majanduslikku suutlikkust kõrgemalt, pakkudes igapäevaste tarvitajate arvuks kuus protsenti. Kokkuvõte Vastajail on väga raske uimastitarbimise sagedust kinnipeetavate hulgas õigesti hinnata eriti ebakorrapärase tarvitamise korral
annaabi.ee 
