Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide
E cos 20° = 1n E1n = cos 20° E1 = cos 20° 10 = 9,39V / m E1 Kuna kahe keskkonna dielektrikute tangensiaalkomponendid on võrdsed: E1 = E 2 E 2 = 3,42V / m Ning elektrivälja tugevuse normaalkomponent kahe keskkonna piiril muutub pöördvõrdeliselt nende keskkondade dielektrilisele läbitavusele: 1 E1n = 2 E 2 n E 2 9,39 E 2 n = 1 1n = = 4,70V / m 2 4 2. Leida, mis kaugusel l tasapinnalise laine amplituud vaheneb e korda, kui laine levib vases (= 5.8 S/m, = , = ) sagedusel 1MHz. Antud: = f = 1MHz = 10 6 Hz H µ 0 = 4 10 -7 m 1 F 0 = 10 -9 36 m = 5.8 S/m =? nep = f µ o = 10 6 4 10 -7 5,8 10 7 = 228742720 2,3 10 8 m E1 2,3 10 6 log = 3,7 10 5
ruhmadesse ja perioodidesse. · Tanapaeval kasutatava perioodilisussusteemi loojaks peetakse vene keemikut Dmitri Mendelejevit · Elemendid jarjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis valjendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. seadusparasusi · Perioodis paremale liikudes suureneb valiskihil olevate elektronide arv, ruhmas ulalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide
1. Asendamise (asenduse) piirmaara MRS absoluutvaartus c) vaheneb kui antud UKK-l liikuda allapoole (alla paremale) 2. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed
Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli (kirjeldatav DT1-luliga) valjudsignaal kasvab vaga kiiresti teatud lopliku vaartuseni ja vaheneb siis jarkjargult aeglustuva kiirusega nullini. Diferentsiaalvorrand: y t=Ks t Ulekandefunktsioon: W p=Kp t t Hilistuslüli Hilistusluli kaitub nagu P-luli, aga reageerides sisendile teatava hilinemisega. Hilistusluli tahistatakse PTh-luli. Diferentsiaalvorrand: y t=Kst-Th Ulekandefunktsioon: W p=Ke-T hp Nyquisti stabiilsuskriteerium Nyquisti stabiilsuskriteerium kuulub sagedusmeetodite kulka, kus uuritakse lahtiuhendatud
soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). 35. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus Mittepoorduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud susteemis on positiivne. Poorduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui vaheneb soojusallika energia ning susteemi energia ei muutunud. Entroopia kasvab sulamisel, aurustumisel, temperatuuri tostmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne. 36. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi energia (tuntud ka kui Gibbsi vabaenergia, tahistatakse G) on termodunaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tood, mida termodunaamiline susteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rohul. Vabaenergia energia, mis on tootamise
ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende sissetulekud vahenevad, muutub ootus pessimistlikuks, vahendavad majapidamised oma tarbimist, mille labi vaheneb ka ettevotete tulubaas. Kover nihkub vasakule. 5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt
Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9.2) valjundvool on katkelis-pulseeriv, sest diood juhib voolu ainult vahelduvpinge uhe poolperioodi ajal (joonis 9.3, b)
vastutus kajastub tema missioonis, heategevusurituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandamises. 20. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Miks on vaja kavandada/planeerida? Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmarkide ning nende saavutamise teede ja abinoude kindlaksmaaramises. 1. Aitab koordineerida tegevust. 2. Vahendab ebaselgust. 3. Vaheneb topelt tegevus ja "tuhi too" 4. Kontrolli voimalus. 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite jargi? 1. Strateegilised (pikaajalised) 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmarkide saavutamiseks. 2. Taktikalised - monest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist voi tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid. 3
pohiosa ja mitoos ainult 30...60 minutit. Kromosoomid meioosis Suguliselt sigivate organismide elutsukkel algab seemneraku ja munaraku tuuma uhinemisel viljastumisel. Viljastumisel moodustuvas sugoodis e isendis parinevad seega pooled kromosoomid (uks homoloog igas paaris) isalt ja pooled emalt. Selleks, et valtida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni kaigus valja kujunenud meioos. Meioosi tagajarjel vaheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist uks kromosoom. Ka DNA sisaldus vaheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele jargnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA replikatsioon toimub ainult uks kord (I etapis). Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homoloogsed kromosoomid jaotatakse tutarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid.
......9 KOKKUVÕTTE..................................................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Tanapaeval, sotsiaalmaksu kaotamine Eestis on elutahtis teema. Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon algatas Riigikogu otsuse eelnõu, millega kohustatakse valitsust töötama valja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine elavdab tööturgu ja muudab selle paindlikumaks, vaheneb töötute hulk ja ümbrikupalkade maksmine. Kui töötaja töötab osalise koormusega, tasub tööandja tema eest sotsiaalmaksu ikka vahemalt miinimumpalga pealt ehk siis praegu 128,70 eurot kuus. (Vabaerkond) Kaesoleva töö eesmargiks on anda ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisest tekkivatest tuludest ja kuludest. Saamamoodi autor analüüsib erinevad sotsiaalmaksu kaotamisega tekkivad positiivseid ja negatiivseid tulemusi. 1
Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral kallet mõõdetakse kreeninurgaga (ring mille sees on täpp) Eristame algpüstuvust ( väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Uppumatus Uppumatus on laeva võime säilitada ujuvust ja püsivust ja saada ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. laeva ruumidesse sattunud vesi on laevale täiendavaks lastiks Veega täitunud laeva kere osa ei võta osa üleslükkejõu teitamisest , mistõttu üleslükkejõud vaheneb puudujääv üleslükkejõud kompenseeritakse laeva kere täiendava vettevajumisega. Laev saab ujuvasse olekusse seni kuni laeva keresse sattunud vee ruumala ei ületa ujumise tagavara. Mida suurem on ujuvuse tagavara , seda suurem on laeva uppumatuse aste. laeva ruumidesse sattuva vee hulga vahendamiseks jagatakse laeva kere veekindlate põik- pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel alati laeva uppumatust , peale ujuvuse tuleb tagada ka
Eeldame, et vorsti hind kasvas 50 kroonilt 60-ni. Selle tulemusena langes vorsti labimuuk kuus 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur oleks sel juhul noudluse hinna elastsus? *a. 0,5 [10% / 20% = 0.5] b. 3 c. 2 d. 0,1 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 24 (1 point) Juhul, kui turul langeb terase hind, mis juhtub sel juhul autotootjate pakkumiskoveraga? a. kover nihkub verikaaltelje suunas b. pakkumine vaheneb piki pakkumise koverat *c. kover nihkub verikaalteljest kaugemale d. pakkumine suureneb piki pakkumiskoverat ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 25 (1 point) Noudlusseadus vaidab, et: a. noua mis sa nouad rohkem ikka ei saa kui on b. koos kauba hindade tousuga kasvab ka kauba noudlus c. suur tukk ajab suu lohki *d. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba noudluse kasvu
paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on pohimotteliselt voimalik, kui on tegu vaikese armeerimistihedusega. Betooni vertikaalpinnad on vorreldes tavabetoonpindadega margatavalt parema valjanagemisega. Betoonisegu hind on tavabetooni omast monevorra korgem. Vottes arvesse toode lihtsustumist, seadmete ja toojou vajaduse vahenemist, tootootlikkuse suurenemist ning tootingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni korval igati konkurentsivoimeline. 3.2
Kui energiasaagis on 1:1 või vähem Millistel energiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised? Energiasaagis - näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast energiat tagasi kätte saada Nafta - 8:1. toornafta ja kivisusi?? Milles seisneb põhimõtteline erinevus kivisöe ja päikesepaneelide EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Kivisoe EROEI vaheneb aja jooksul, sest selle maaki jaab aina vahemaks. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Hüdrojaamades 1 GWh elektritootmisel väheneb KHG emissioon ca 480 tonni võrra. Hüdroelektri kasutamine 33% - vältib KHG emissiooni, mis võrdub 4.4 mln brl bensiini põletamisel. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti h
amplituud kesksagedusest muutub infosignaali taktis. (kandevlainest) molemal pool infosignaali Sagedusmodulatsiooni(FM) puhul on olukord sageduse sagedusest vastupidine soltuva sammuga. Kuid ,et kesksagedusest Liini primaarparameetrid ( konstruktsioonist eemaldudes tulenevad) on kulgsageduste amplituud kiiresti vaheneb voib liini takistus (elektritakistus) ,induktiivsus jatta ,mahtuvus ja arvestamata koik need kulgsageduste paarid ,mille isolatsiooni juhtivus. energeetiline vaartus on koigest 1..2% kogu R ja L iseloomustavad protsesse liini metallosas signaali (nt energiast. vasksoones) siis C ja G iseloomustavad protsesse
omadustega. Radioaktiivsus on moningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks voi keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Radioaktiivse kiirguse liigid -kiirgus heeliumi tuumade voog (positiivne laeng) -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus vaikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne) Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivse aine mass vaheneb 2 korda. m=m02-t/T m0 esialgne mass, t kulunud aeg, T1/2 poolestusaeg Massidefekt on tuumas olevate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumassi vahe. M=Zmp.+(A-Z)mn-Mt. Z prootonite arv, A massiarv mp prootoni seisumass, mn neutroni seisumass, Mt tuuma seisumass Seoseenergia on energia, mida laheb vaja tuuma taielikuks lohustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E=Mc² E seoseenergia, .M massidefekt, c - valguskiirus
finantsinstrumendi ajaloolise volatiilsuse analuusil, kusjuures analuutilised andmed peavad olema kattesaadavad vahemalt uhe aasta ulatuses. Usaldusnivooks on tavaliselt 95%, 97,5%, 99% voi 99,9%. Baseli Komitee poolt soovitavaks usaldusnivooks on 99%. Tundlikkuse analuusi eesmargiks on hinnata tegevuskeskkonna uksiku teguri muutumise moju panga riskidele ja kapitali - vajadusele. Naiteks intressiriski mootmisel kasutatakse intressitundlikkuse analuusi, mis naitab, kui palju vaheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nuudis - puhasvaartus, kui koik intressikoverad tousevad voi langevad teatud baaspunkti vorra. Arvestades Baltikumi finantsturgude suhteliselt madalat likviidsust ja luhikest kauplemisajalugu, kasutatakse VAR- meetodiga paralleelselt ka stsenaariumianaluuse ja stressteste. Stresskahjumi all moistetakse kahjumi suurust, mis tekib vahetoenaoliste, kuid voimalike negatiivsete stsenaariumite korral naiteks Balti
eluaastaks enam peaaegu üldse märgatav. Nõrk lihastoonus ja Downi sündroomiga laste liigeste suur liikuvus tähendavad seda, et nad võivad oma teatud kehaosi vales asendis hoida. Norga lihastoonuse tõttu on Downi sündroomiga lastel sageli lampjalad. Minevikus tehti sellest suur probleem. Igast viiest inimesest keskmiselt ühel on lampjalad ning see asjaolu tekitab harva kellelegi probleemi. (Kõrge jalakaar on sageli palju ebamugavam!) Nii nagu paljude teiste probleemide korral, vaheneb ka lampjalgsus ajapikku. Jalatoed, spetsiaalsed kingad ja võimlemisharjutused on küsitava väärtusega. Kael. Kahte ülemist selgroo kaelaluli, mis asuvad vahetult kolju all, nimetatakse kandelüliks ja teiseks kaelaltiliks. Nendevahelist liigest nimetatakse atlantoaksiaalliigeseks. Praeguseks on kindlaks tehtud, et mingil osal Downi sündroomiga lastest ja taiskasvanutest on selle liigese liikuvus normaalsest suurem. Seda probleemi tuntakse atlantoaksiaalse ebastabiilsusena.
• Hapnikku on peaaegu alati piisavalt. • Hapnik liigub ka läbi kutiikula ja teda tekib fotosünteesiprotsessis. • Hapnikupuudus võib tekkida juurtes liigniiskuse puhul, sest hapnik lahustub ja diffundeerub vees halvasti. Juurte hingamise puudulikkuse tõttu kannatab mineraalainete ja eriti vee omastamine. • üleujutatud puudel tekib veestress ja mitmed ainevahetushäired. (sootaimede veepotentsiaalid on madalad - st üsna negatiivsed). • Peale selle et hingamine vaheneb tekivad muutused kudedes. • Hüpoksia ja anoksia põhjuseks on kasvanud üleujutuste arv, talved on pehmemad ja niiskemad. • Üleujutusvesi on saastatum ja eutrofeerunum ning seetõttu on tarvis vähendada sellest tulenevat kahju nii kultiveeritavatele kui looduslikele liikidele. • Anoksia on kahjulik enamusele taimeliikidele. Selle taluvus varieerub mõnest päevast kuni kuudeni, sõltuvalt aastaajast ja säilitusorgani seisundist
võtmine on sisuliselt finantsjuhtimise otsus. Neid ei saa planeerida seosesse ei muugikaibe ega kuludega. Pangalaenude ja rendimaksete tagastamine toimub reeglina annuiteedimeetodil (mis tahendab, et laenu lõpupoole hakkab tagasimakse suurenema ja seega laenujaak kiirenevalt vahenema!) ja vastavalt kokkulepitud tagasimaksegraafikule. Samuti tuleb neid planeerides tahele panna seda, et jargmise aasta tagasimakstava osa tuleb automaatselt kanda luhiajaliste kohustuste alla (pikaajaline seega vaheneb), mis tahendab ka seda, et intressikandvate laenukohustuste muutumist tuleb tervikuna kasitleda. Kui otsustatakse nimetatud kohustusi suurendada, siis tuleb juurde võetav osa liita (LDBn või LDRn ). 40. Rahavoo otsese eelarve erisus kaudsest Otseses meetodis esitatakse kõik kirjed brutolaekumiste ja valjamaksetena. Kaudses meetodis ainult rahavoogu aritegevusest kirjed esitatakse kasumi korrigeerimisena (muutustena). Teised kaks peavoogu esitatakse ikkagi brutolaekumiste ja valjamaksetena.
tulemused. Warren Thompson 1929.a. rahvastiku arengu õpetus: Rahvastiku teisenemine seoses tööstusliku arenguga riigis Rahvastiku teisenemine seoses tööstusliku arenguga riigis, IV etappi: I tööstuseelsel ajal on nii sündimus kui ka suremus kõrged. Rahvaarv püsib enam-vähem muutumatuna II Tööstusliku arengu algul kahaneb suremus kiiremini kui sündimus ja rahvaarv suureneb kiiresti (2,5-3% aastas) III Tööstuse kiire arengu aegadel vaheneb sündimus lõpuks suremuse tasemele ja rahvastiku juurdekasv aeglustub IV Industrialiseerimise järeletapil raugeb nii sündimus kui ka suremus, rahvaarv ei suurene enam ja võib hakata alanema. Thomas Malthus (1766-1834) "Essee rahvastiku printsiipidest" (Essay on the Principle of Population) (1798) looduses toodavad taimed ja loomad palju rohkem järglasi kui ellu jääb, ja ka inimene on võimeline ületoodanguks, kui see jätta kontrolli alt välja.
. Käivitamine ei põhjtrsta masina ülekoomrust, sest sagedusmuunduri kasutanrisel töötab mootor pidevalt stabiilse koormuse piirkonnas ja vool ei įileta |,5 ļt1. ' Kiiruse reguleerirrrispiirkond on enanrasti l...20 nirrg sõĮtub nrasitla ninrikiirusest ia _võimsusest. Krrį masįna jahutusolud on väikestel kiirustel halverlraci. siis vaheneb įl juhul ka masina ļr"rbatud koormus. c Sagedusjuhtirnisel võib suurtel pöörlemissagedustel nii verrtilatsioorrįniįira kui ka pulsilaiusmoduļatsioonist tingitud nragrretiline rnįira suureneda, eriti kLri pulsilaiusrnodulatsiooni sagedus on kuuidesagedusribas (0,5...8 kHz) ia seeiuures ka suhteļiselt väike (aila 3 kHz). Sagedusnrtrundurist toinr;set saab ajam töötada nrootori rrimikiir'r-rsest suuretrratel kiirLrsteļ.