GEOGRAAFIA KT Rahvastiku paiknemine ja asustus RAHVASTIKU TIHEDUSE VALEM RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades ...
Gravitatsiooniline Sellise vastastikmõju puhul tõmbuvad massi omavad kehad teineteise poole. Nt. kuu käib ümber maailma. Gravitatsioon on oluline makromaailmas nagu nt. universumis, kuna see on praktiliselt ainuke mõju, mis mõjutab taevakehade liikumisi. Elektromagnetiline * Mõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu. *Võib olla mõlemat tõukejõud kui ka tõmbejõud. *Vahendatav jõud on Footon. Näide: Hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber. Nii on võimalik luua keemilisi sidemeid molekulides. http://www.youtube.com/watch?v=HeXV3Ic8phw Magnetid Nõrk Nõrga vastastikmõju/tuumajõu ülesandeks on hoida elektrone aatomi küljes. Mõju osaleb radioaktiivses lagunemises ja tuuma liitmises. Nõrka vastastikmõju vahendavad W ja Z bosonid. Fakt:
) kokkuvõte >> pole uusi põhjendusi, vaid probleemi lahendusele suunatuid ettepanekuid RAADIOUUDIS · vahendab olulist äsja · mõjutus (puudutab paljusid kuulajaid) asetleidnud sündmust, · lähedus (mida lähem on vahendatav sündmus mis puudutab kuulajat kuulajatele, seda suurem on mõju) või pakub talle huvi. · ajakajalisus (varem kuuldud/loetud uudis ei paku · põhiliselt küsimused: huvi) mis? ja kus?, · tähtsus (mida suuremate nimedega seotud, seda
ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus,
Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus,
Raadiot kuulatakse tavaliselt taustaks, kuulamise tippajad 6-10 hommikul ja 4-7 õhtul. Esitada 1 idee korraga. Ajakirjad, puuduseks on suhteliselt kõrge hind ning harv ilmumissagedus. Eelised on hea värvikvaliteet, pikk kestvus, ajakirju säilitatakse kauem. Ajalehed on tähtsaim kohalik meediakanal, eelisteks ka madal hind ja lai levik Otsereklaam postkastis reklaamlehed, odav Kuulutusetahvlid on tavaliselt tasulised, Eestis asuvad rahvarohketes kohtades. Ühissõidukitega vahendatav reklaam on tasuline reklaam Internet Sõnumi ülesehitus pealkiri peab olema: · Kergesti meeldejääv · Huvitekitav · Pealkirja kõrvalolev pilt äratab tähelepanu · Foto on parem kui joonis · 1 suur pilt mõjub paremini kui mitu väikest · Sõnum tuleks paigutada pealkirja · Pealkirjas ei tohiks olla negatiivset, teisi tooteid/ettevõtteid maha tegevat Tekst peab olema: · Loetav ja arusaadav · Lihtne lauseehitus
,,Moodsa hariduse sündi võib tinglikult ühitada muutusega inimteadvuses, täpsemalt sellega, et inimene hakkas ihivana müüti enesest kui loomingust Jumala näo järgi võtma tõsiselt. Kogu lapse koolielu on planeeritud täiskasvanukeskselt. ,,Ka lõpuaktusel räägib laps laval temale suhupandud sõnu." Meedia ja kasvatuse väljavaated Pilditeadvus vs sõnateadvus Elu on pärit väljastpoolt elu ehk kõik on vahendatav. Tarbimine vs loomine. Intensiivsus. Sekundaarkogemus contra primaarkogemus. Elamise strateegiad alateadvuse kihtides. Eneseotsingute epopöa ,,Nii nagu kord sünnitati lapsi, et nad aitaksid teha talutööd, nii võtab ka moodsa ühiskonna täiskasvanu lapsed kasutusele, et nad peaksid ülal ühiskonda, nagu see on." ,,Kuivõrd valitsev turumajandusideoloogia taandab kõik kaubaks, teenusteks ning
Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja piklikaju poolt vahendatav informatsion kehaosade tegelikust asendist. Keskse väikeajuvarre läbi on väikeaju aga ühtlasi informeeritud sellest, milline on suuraju koore tasandil planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit
· Sisu valik eeldas teoreetiliselt põhjendatud harimise plaani või selle filosoofiat · Kokku tulid väiksem arv täiuslikumaid ja kogenumaid inimesi (õpetlased, kasvatajad) ning vähemtäiuslikud ning kogenematud inimesed (õpilased, hoolealused) · Sisu anti edasi ja omandati õpetajate-õpilaste erilise vastasitikuse koostoime abil (õpetamine ja õppimine), mis oli vahendatav meetoditega, õpetamise tehnoloogiaga. Sealjuures oli õpetamine ja õppimine protsessis tihedalt põimunud · Eesmärk loeti saavutatuks siis kui protsess lõppes omandatu avaliku demonstreerimisega eksami või katsega. Üldiselt oli tolleaja kasvatuses tähtsal kohal karistamine ning hirmutamine, kuid karistamise all ei peetud silmas füüsilist karistamist, vaid noomimist ning äärmisel juhul paaripäevast paastu
sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" 19. Kaks vastandlikku arusaama sotsiaalsetest probleemidest 20. Erinevaid kultuuri definitsioone - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt
psühholoogiat. o Teatrisseminek on kultuurilise käitumise akt. See tähendab astumist argielust kunstisfääri. Televisiooni ja raadiot saab vaadata-kuulata argitoiminguid katkestamata, n.-ö. muu seas, ilma et keskendutaks kunsti tajumisele. o Sotsiaalsed tegurid. o Kunstiline teave on unikaalne ja personaalselt orienteeritud, massikommunikatsioonikanalite kaudu vahendatav teave aga standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud. Televisioon ja raadio toovad teatri juurde palju inimesi, kes teatris käivad harva või üldse mitte. Massikommunikatsioonikanaleis levitatavas kunstilises teabes on sageli stereotüüpseid elemente rohkem kui "päristeatris". o Kunstifaktid satuvad massikommunikatsioonikanaleis pidevasse infovoogu,
tarbimine. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? Kultuur on... 1) ...inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def, uuritakse nt. “võõraid kultuure”) # nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. # “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) ...inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. # nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. 3) ...selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust (normatiivne def.) # Saksa romantistlik filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane on tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu. Nt. Mozart on kultuur, mobiiltelefon pole.
ressurssidele ligi pääseb. • Kolm viisi kultuuri tõlgendamiseks : 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt.
otseselt või kaudselt. Neid tekste võib käsitada kui üht liiki avaliku elu vormi ning need osalevad avalikus elus oma rollide ja funktsiooni kaudu. Selleks aga tekstist üldiselt, vaatleme ajakirjandusteksti kui avalikkuses esitatavat märki. Ajakirjandustekst omakorda representeerib ja tähendustab oma keskkonda; määratleb selle tähendusi. Kultuuriuuringud ● juhatab kaasaegse kultuuri uurimisse; selles on oluline aspekt meedia ja meedia vahendatav kultuur ● juhatab erinevate kultuurinähtuste mõistmise ja kriitilise analüüsi juurde ● kujundab kultuuriteoreetilise baasteadmuse ● toetab kultuuri kirjeldamise-analüüsimise metakeele kasutamist ● annab ainest kultuuri analüüsiks ja analüütilise diskussiooni arendamiseks ● teemad: kultuur, identiteet, ideoloogiad, popkultuur, keel ja representatsioon, retseptsioon ja auditoorium, kultuurikonfliktid ja globaalsus, kultuurisotsioloogia jms
620 - Soojusenergia: 621 - kulu tsentraalse keskküttega kütmiseks; 622 - kivisöel töötava katlamaja küttekulu; 623 - maagaasil töötava katlamaja küttekulu; 624 - küttepuude ja muu tahke kütusega kütmise kulu; 625 - soojaenergia kulu sooja vee tagamiseks; 629 – muude kütteks kasutatavate energialiikide kulud. 630 - Vesi ja kanalisatsioon: 631 - vee üldkulu kinnistul; 632 - eriseadmete poolt tarbitav veekulu; 633 - kasutajatele vahendatav külma vee kulu; 634 - kasutajatele vahendatav sooja vee kulu; 635 - tsentraalne kanalisatsioon; 636 - kohalik kanalisatsioon; 639- muu vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamisega seonduv kulu. 640 - Kommunikatsioon: 641 - andmeside võrgud; 642 - kaabel-TV; 643 – telefon; 649 – muude kommunikatsiooniteenuste kulud. 5.4. Tugiteenused 700 - Tugiteenuste osutamine Seisneb kinnisvara kasutajatele kooskõlastatult kinnisvara omanikuga selliste erinevate täiendavate teenuste korraldamises ja
väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja piklikaju poolt vahendatav informatsion kehaosade tegelikust asendist. Keskse väikeajuvarre läbi on väikeaju aga ühtlasi informeeritud sellest, milline on suuraju koore tasandil planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust
keel: rahva murdekeel , ”kodanlik hüperkorrektsus”, intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt
# vrd. keel: rahva murdekeel , "kodanlik hüperkorrektsus", intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure")* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt
keel: rahva murdekeel , ”kodanlik hüperkorrektsus”, intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt
osaliselt) poliitiline ja mitte tervenisti teaduslik mõiste ning põhineb väärtushinnangutele. 13. KULTUUR - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt
annaabi.ee 
