MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus
Röntgenkiirgus tekib kas kiiretee elektronide järsul pidurdamisel või siis on protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Hilisromantism- tekkis 19.sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal, Hilisromantism- tekkis 19.sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal, valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism- valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism- Pooltoonid, muusika keeruline. Teema ka filosoofiline. Richard Pooltoonid, muusika keeruline. Teema ka filosoofiline. Richard Strauss, Gustav Mahler. Impressionism- Prantsusmaa 19.saj Strauss, Gustav Mahler. Impressionism- Prantsusmaa 19.saj lõpul. Vorm ei olnud muusikas korrapärane, olid viisilõigud ja lõpul
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6
Osa-"Unelmad kired" 2. osa-"Ball" 3. osa"Stseen väljadel" 4- Osa ,,Rongkäik hukkamispaigale" 5."Öine nägemus nõiasabatist" Berlioz uuendas ja suurendas orkestrit, ta võttis kasutusele harfi ja tuuba. HARMOONIA-Helide kooskõla RÜTM-Helide korrastus TEMPO-Heliteose esitamise kiirus DÜNAAMIKA-Heliteose ilmekus FORTE-Valjult PIANO-Vaikselt MEZZO-pool/keskmine PROGRAMMMILINE MUUSIKA- Instrumentaalmuusika, kus helilooja laenas teose sisu kas kirjandusest, ajaloost või mõtles ise välja. KROMATISM- Juhuslikud kõrgendused ja madaldused 3 SÕNAPAARI:vokaal-Instrumentaal, polüfoonia-homofoonia, vaimulik-ilmalik.
värvikus ja karm kirglikkus. On kirjutanud oopereid ("Lühike elu"), muusikat ballettidele ("Kolmnurkne kübar") ja palu klaverile ning orkestrile ("Ööd Hispaania aedades") Kõigis ta teostes väljendub armastus kodumaise rahvusliku muusika vastu, mistõttu teda loetakse ka mõnikord rahvusliku suuna viljelejaks. Frederick Delius (1862 1934) oli saksa päritoluga inglise muusik. Tema harmooniat iseloomustab peen kromatism, mis seotud isikupärase heligradatsiooniga. On kirjutanud hulgaliselt orkestriteoseid ja oopereid ("Küla Romeo ja Julia" jt.) ning koorimuusikat. Impressionismi varased ilmingud pole seotud üksnes prantsuse muusikaga. Sibelius, otsides eepilis-legendaarset koloriiti oma esimesele Kalevala-ainelisele teosele, programmilisele "Kullervo"-sümfooniale, jõudis impressionismipäraste väljendusvahenditeni. Ta jõudis nendeni eepilise kunsti teed pidi, vastandades värve
Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja Isolde” ning sellest alguse saanud ebapüsivale rohkete kromatismidega harmooniale; suurenes vaskpuhkpillide osakaal/tähtsus ning vastukaaluks suurenes ka löök-ja keelpillide osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid:
annaabi.ee 
