seotud põikseinte asukohaga. 5 Kandvate põikiseintega hoone 6 3 Kandvate piki- ja põikiseintega hoone Kandvate piki- piki- ja põikseintega sü süsteem ja ruumelementidest sü süsteem kasutatakse eelkõige paneelhoonetes. Vahelaepaneelid toetuvad ruumi kõigile seintele, mistõttu on ruumide planeering piiratud; 7 Mittetäieliku karkassiga hoone Sisemised kandvad piki- piki- ja põik- põik-siseseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahekandurid (paneelid, talad) võivad olla asetatud kas piki- piki- või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele.
3)Eesti vabariigi Ehitusseadus näeb ette: talad.Taladele toetakse vahelae kk-nide elemendid- 2)Vundament(on hoonete maa-alused konstruktsioonid,milledele karkassi külge kahel viisil : poltidega läbi paneeli ja kinnitakse -mis on projecteerimine vahelaepaneelid) toetavad seinad ja millede ülesandeks on hoone koormuse ülekadmine surveplaadiga -mis on ehitamine alusele. Kasutavad matejale: paekivi, betooni, kivik- raud- -missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile Vastavalt k
lintvundament. Odavam tuleb valatud postvundament. Vundamendi mahamärkimisel ära unusta üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline. KONSTRUKTSIOONID Kandekonstruktsioon - karkass ja seinad. Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Hoone kandekonstruktsioonideks on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Karkassi põhielementideks on sambad ehk postid ja nendele toetuvad talad. Taladele toetatakse vahelae konstruktsioonide elemendid - vahelaepaneelid. Kandekonstruktsioonide iseloomu ja paiknemise järgi liigitatakse hooned järgmiselt: · Kandvate pikiseintega hooned. Selle lahendusega ehitatakse peamiselt 16 suurplokk- ja tellishooneid. Ruumide planeerimine on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba, kuid avade suurus on piiratud, eriti kõrgemate hoonete puhul. Vahelaepaneelid asetatakse siin põiki hoonet, mille tõttu nende pikkus on suur.
· Hea tugevusega · Postid · Halb plastsus ja veehoidvus · Talad - raudbetoonist või pingebetoonist; varustatud tariraudadega, et keevitada sammaste külge · Võib kasutada igasuguste niiskustingimustega Lubimört · Vahelaepaneelid - õõnes-, ribi- ja suurpaneelid · Lubi, liiv ja vesi · Seinaplokid - suur- ja väikeplokid · Suhteliselt nõrk · Seinapaneelid · Väga plastne ja vett hoidev · Treppide elemendid - trepimarss, podestipaneel
kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon. Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel. Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid
ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi
Paksus määratakse projekteerides, sõltuvalt materjalist ja koormusest. Mittekandvad vaheseinad: mõeldud ruumide eraldamiseks, võib kasut väga erinevaid materjale. Väga tähtis on helipidavus. KARKASSID- Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või täielikult kas postide või taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku karkassiga või täiskarkassiga hooned. Hoone karkassi moodustavad: postid e sambad, talad, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid või sidemed. Põhiliselt kasut r/betoon karkassi, teraskarkassi ja kivihoonetes osalist karkassi. Monoliitne karkass on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse R/betoonkarkassiga. Võivad olla lahenatud mitmet viisi: postplaadiga- kus tasapinnaline monoliidne lagi toetub otse postide otstele või ülaosas saienenud postidele (kapiiteelidele); Ja ribiline vahelagi. Karkassi elemendeid kivihoones on: postid
Hoone osad EPMÜ 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vältel. Hoone põhilisteks kandekonstruktsioonideks on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Karkassi põhielementideks on sambad ehk postid ja nendele toetuvad talad. Taladele toetatakse vahelae kandekonstruktsioonide elemendid vahelaepaneelid. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele liigitatakse hooned järgmiselt. · Kandvate pikiseintega hooned. Selle lahendusega ehitatakse peamiselt suurplokk- ja tellis- hooneid. Ruumide planeerimine on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba, kuid avade suurus on piiratud, eriti kõrgemate hoonete puhul. Vahelaepaneelid asetatakse siin põiki hoonet, mille tõttu nende pikkus on suur. Pikemad paneelid nõuavad valmistamisel suhteliselt rohkem terast
vastavate sulguritega kinnitada. 8. Raudbetoontoote vormimisel: vormi asetamine vibrolauale; sarruskarkassi paigaldamine vormi; betooni paigaldamine; betooni tihendamine; toote pealispinna silumine. 9. Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. 10. Vundamendiplokkide põhitüübid on taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. 11. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpannelid. Ribakujuliased jagunevad kuju järgi õõnes- ja ribipaneelideks. 12. Raudbetoontalade põhitüübid geomeetrilise kuju järgi: ristkülikuline; L-kujuline; T-kijuline; e- riivtala; topelt T-kujuline. 13. Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. 15.
survetugevus N/mm² 3,5 Soojaerijuhtivus, n W/mK 0,11 Niiskuse mahukahanemine mm/m . 0,3 Materjali kulu ja pakend Parameeter Mõõtühik Väärtus Transpordi kaal kg/tk 23,4 kg/alus 1430 Plokkide arv tk/alus 60 tk/m2 2,8 tk/m3 27,8 Plokiliimi kulu kg/m2 2,5 kg/m3 25 Aluse mõõtmed mm 1200 x 1200 AEROCi tehas on oma toodete nomenklatuuri arendanud, tänu sellele saab AEROCi toodetest komplekteerida terve maja. Ühest tehasest saab välis- ja siseseinteplokid, vaheseinaplaadid, sillused ja vahelaepaneelid. Tulemus: · lühikesed ehituse tähtajad, · hoone ei nõua lisasoojustust, · hea vastupidavus, ei põle, ei mädane ega karda niiskust, · soodne hind, · ökoloogiliselt puhas materjal. Käesolevaga alustame artiklite seeriat, millega tutvustame lähemalt AEROCi toodete kasutamistehnoloogiat. Lisainformatsiooni ja konsultatsioone saab aadressil: AEROC AS Männiku tee 123 tel. 6 559 112 faks 6 559 114 koduleht: www.aeroc.ee e-post: [email protected] Ehituskaar 4/81 55
tülikas esineb ühendusosade korrosiooni oht terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 30. Raudbetoondetailide põhitüübid vundamendiplokid, seinaplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi
kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones. Ühekordse hoone samba pikkuse määrab ära hoone kõrgus. Mitmekorruseliste hoonete sammaste pikkus on enamasti 2 korruse kõrgust, harvem ka ühe korruse kõrgus. JOONIS 8.8.6. Raudbetoonsammaste geomeetrilisi kujusid. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, 5 ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes
13. Montaazitööde tehnoloogiakaart 13.1 Montaazitööde teostus ja organiseerimine Montaazitööde tehnoloogiakaart on koostatud automajandi montaazitööde kohta. Montaazitööde kraanaks on valitud Liebherr LTM 1040 2.1. Tööde esimeseks etapiks on kannvundamentide montaaz. Järgmisena paigaldatakse postid. Postid rihitakse projektasendisse ning kinnitatakse kannvundamentidesse. Peale postide monteerimist paigaldatakse talad, kuhu hakkavad toetuma vahelaepaneelid. Peale talade montaazi paigaldatakse soklipaneelid. Peale soklipaneelide montaazi teostatakse r/b sisetreppide montaaz. Sellele järgneb kohe I ja II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks on SW välisseinapaneelide paigaldamine. Montaaz toimub ratastelt, s.t. veok sõidab kõikide kraanapositsioonide puhul kraana haardeulatusse ja kraana tõstab monteeritavad detailid otse veokilt nende paigalduskohta.
Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puitu 3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. 4. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puidu tugevust. 5. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 35) 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, vahelaepaneelid, seinapaneelid 36) 1. VUNDAMENDIPLOKID - Tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID 38) Suurplokid- tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide
taladest karkassiga, välisseinad võtavad vastu koormuse katuselt ja vahelagedelt, ruumide planeering suhteliselt vaba - Täieliku karkassiga hoone, nii sise- kui ka välisseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass, ruumide planeering seotud eelkõige talade asukohaga Karkassid - Karkassi moodustavad Postid Talad Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada - Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) - Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass - Toed, tõmbid - Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Raudbetoonkarkass
Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saerakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 39.Raudbetoondetailide põhitüübid-vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitppbist: taldmikuplokid ja keldiseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja
Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele 39. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele
puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 29. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, sambad, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi.
avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae- õõnespaneele. 38. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid, talad- · Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 05.05.2014 · Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale
või 250 mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puh~l ukse- ja aknaavade sildamiseks Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neilolema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hones Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Treppide elemente on kahte tüüpi -trepimarss ja podestipaneel. Üksikelementidest treppe tehakse tänapäeval vähe. Sel juhul vajatakse kolme tüüpi elemente -astmed, kaldtalad ja põiktalad. Torud valmistatakse sarrusega või ilma (väiksemad torud). Kuna toru de paksus on teiste ehituskonstruktsioonidega võrreldes suhteliselt väike, siis tehakse torud peenemateralisest betoonist
Kandvate põikiseintega hooned- koormusi kannavad hoone põikiseinad. Seda kandesüsteemi iseloomustab suur jäikus oma pinnas (nihkele töötavad seina) ja liigendühendused pinnaga risti olevas suunas. Pikijäikus saadakse põikseintega risti olevate seinte või raamidega. Ruumide planeering on seotud põikseinte asukohaga. Kandvate piki ja põikseintega hoone. Kandvate piki ja põikseintega süsteem ja ruumelementidest süsteem kasutatakse eelkõige paneelhoonetes. Vahelaepaneelid toetuvad ruumi kõigile seintele, mistõttu on ruumide planeering piiratud. Mittetäieliku karkassiga hoone. Sisemised kandvad piki ja põikseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahekandurid (paneelid, talad) võivad olla asetatud kas piki või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Ruumide planeering on suhteliselt vaba. Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt.
Sillustalad on kõige väiksemad talad. Nende laius vastab tellise mõõtudele. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks. Sambad. Sambad on ruudu-, ristküliku või ringikujulise ristlõikega. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks. See sõltub samba asukohast hoones. Joonis 9.8.6. Raudbetoonsammaste kujusid. Vahelaepaneelid. Need võivad olla: ribakujulised paneelid, tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi. Neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. 132 Joonis 9.8.7. Vahelaepaneelide tüüpe: a ja b – õõnespaneelid, c – ribipaneel, d – suurpaneel. Treppide elemendid
annaabi.ee 
