Minu suvine muusikaelamus Käisin sellel suvel Viru Folgil. Sain sinna tasuta pääsme, kuna olen LEO heategevusklubi liige ja selle raames viidi üle eesti Pimedate Liidu vaegnägijad tasuta folgile ja nende juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast
PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust).( http://www.nip.ee/ 02.10.2011) Haigused, traumad, sünnikahjustused, eluaastatega kaasnev nägemise nõrgenemine -- silmaarstide arvates on umbes 15 000 inimest, kes on kaotanud vähemalt 65 % nägemisest. (http://www.videvik.ee/02.10.2011)
Vaegnägija tavalises raamatukogus Tänapäeva ühiskonnas leidub inimesi, kellel on nägemispuue, mis loomulikult ei tee pimedaid inimesi vähem inimesteks kui teised ühiskonna liikmed. Selline puue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärjel tekkinud, haarates kaasa nägemisorganit. Nägemispuue sisaldab mitmeid eri liike – nõrk nägemine, nägemise puudumine, värvipimedus jpm. Meie ühiskonnas saab rääkida kahes põhirühmast – vaegnägijad ja pimedad inimesed. Sisenedes Tartu Ülikooli raamatukokku tekkis küsimus, kuidas peaks nägemispuudega isik liikuma fuajees, kus on nii palju mööblit? Kus on lift ? tekkis väike paanika iseenda ees, kui mina peaksin nende asemel olema. Eelnevalt raamatukokku minnes, tegin natukene uurimistööd raamatukogu kodulehel, saades suuna kätte siirdusin teisele korrusele asuvasse lugemissaali. Raamatukogu lugemissaaalis on
erinev. Eristatakse: Pimedaid Sügava ja raske nägemispuudega lapsi (nägemisteravus 0-0,05) Vaegnägijaid (nägemisteravus 0,05-0,3) Nägemisfunktsioonide kahjustusega lastel diagnoositakse sagedamini kõõrdsilmsust, nägemisvälja kitsenemist, värvustaju anomaaliaid jne. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed Eristavad valgust pimedusest Tajuvad esemete kontuure Tegemist kas pärilikkuse või looteea kahjustusega Põhjuseks võib olla ka sügav enneaegsus Vaegnägijad lapsed Põhjusteks enamasti refraktsioonianomaaliad ja astigmatism Nende nägemist saab prillide abil korrigeerida Nägemisprobleemid pidurdavad ruumitaju ja piltide tajumise arengut Iseloomulik on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus Koordinatsioonihäired Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus Arendustegevus Arendustegevust erirühmas suunab vastava ala spetsialist- tüflopedagoog.
Nägemispuue Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või
infotehnoloogia kasutamisoskus teeb üha tõenäolisemaks ka nägemispuudeliste kõrgkooliõpingud. Väikese nägemisjäägiga õpilastel on arvuti kasutamisel oluline suur, vähemalt 17-tolline monitor ja spetsiaalsed suurendusprogrammid, mis võimaldavad suurendada infot vastavalt kasutaja nägemisjäägile ja muuta ekraanil oleva teksti erinevate osade suurust ja kontrastsust. Kui kõik õpikud oleksid olemas arvutifailina (e-raamatuna), mida üha enam ka on, saaksid nii pimedad kui ka vaegnägijad õpilased arvutit kasutades lugeda. Arvuti abil nägemispuudeliste õpilaste õpetamine võimaldab kasutada õppetöös uusi õppematerjale ning tõstab seega õpilaste huvi õppeaine ja kogu hariduse suhtes. Kaasaegse infotehnoloogia kasutamine vaegnägijate ja teiste nägemispuudega laste õpetamisel on väga kulukas, aga ka väga tähtis ja oluline, sest tihti on see ainus võimalus, kuidas need lapsed saavad suhelda üksteistega, omandada haridust, et selle kaudu saada
ajal pidasid: massöör, õpetaja, kasvataja, treener, klubitöötaja, klaverihäälestaja, ettevõtja, administraator, mööblirestaureerija, ajaloolane, ühingu juhataja, harjade valmistaja. Lisada võiks veel matemaatiku, nahakunstniku, koristaja, hooldustöötaja (sanitari) positsiooni, mida mainiti varem tehtud tööde nimistus. Erinevate allikate alusel võib väita, et loetelu töökohtadest, kus töötavad pimedad või vaegnägijad, on ülaltoodust oluliselt pikem. Ameerika Pimedate Föderatsiooni kodulehel on viide 350-le erinevale ametile. Nimetatakse, et pimedad töötavad näiteks programmeerijatena, rehabiliteerijatena, nõustajatena, administraatoritena, sekretäridena, lennufirmas piletite broneerijana, inseneridena, advokaatidena, telekommunikatsioonialal, kirjanikena jm. 2004. a. Eestit külastanud rahvusvahelise nägemispuudeliste haridusnõukogu (ICEVI) esimees L
esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas
kuid ära käi peale, kuid ära muuda pakutavat abi haletsemiseks. Ära kunagi räägi ratastoolis inimese juuresolekul nii, nagu teda ei olekski olemas, vaid räägi otse kliendiga, mitte tema saatjaga. Ära karda ka kasutada selliseid sõnu nagu käima, jooksma ning küsimusi esita vaid siis, kui need on vajalikud teenindamiseks aga mitte uudishimust. Nägemispuudega klientide hulka kuuluvad nii pimedad kui ka osaliselt nägemise kaotanud inimesed ehk vaegnägijad. Valge kepp tema käes aitab ära hoida kokkupõrkeid teiste inimestega. Räägi nägemispuudelise kliendiga normaalsel hääletoonil. Ära esita pimedale küsimusi teise isiku kaudu ning vestluse alustamiseks kõneta esmalt klienti ja alles seejärel võid teda puudutada. Kui pime peab alla kirjutama mõnele dokumendile, siis pane ta käsi õigele kohale. Kui pimedal on juhtkoer siis ta ei ole lemmikloom ning ära kunagi puutu koera omaniku loata, see võib olla ohtlik
annaabi.ee 
