Linux operatsioonisüsteem Kaisa-Mai Hütt 9.klass Mis on Linux? · Linux on vabavarana levitatav ja avatud lähtekoodiga unixilaadne operatsiooni- süsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Kuidas toimub Linux'i arendamine? · Linuxit saavad arendada kõik kes seda soovivad, kas siis dokumentatsiooni kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara
Praegune seis: Maailmas on praegu umbes 6000 keelt. Kõnelejate arvu poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail, kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest. Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks, Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana kasutatav aastast 2002. Kõnetuvastus on olemas või valmimas vaid 25 rahval, ka Eestis on olemas omakeelne kõnetuvastussüsteem. Seega, kui eesti keel on kõnelejate arvult maailmas esimese kolmesaja hulgas, hariduse valdkonnas esimese saja hulgas, siis infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas Tundub, nagu oleks kõik hästi ja eesti keele tulevik kindlustatud. Tegelikult asi nii lihtne ei ole ja selleks, et ajaga
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on
◦ abstraktne (mõttelise ja immateriaalse sisuga) ◦ funktsionaalne (tulemuslikult töötav) ◦ virtuaalne (soorituse puhul hoomatav) ◦ digitaalne (masinkoodis) ◦ elektrooniline (programmi sooritatakse elektro-magnetiliste signaalide kaudu ◦ programm on funktsionaalne töötav tervik ◦ autoriõigustega kaitstud Arvutiprogramm on intellektuaalne omand Teos – autorikaitse objekt Tööriist – kasutatakse millegi tegemiseks Toode - müüdav või jagatav vabavarana Teenus - on-line kasutus – garantii, tootetugi, tootearendus, koolitus jms Arvutiprogramm kui toode Eripärad: ◦ kergesti kopeeritav ◦ kallis, töömahukas ent ahvatlevalt tootlik ebaseaduslikuks tegevuseks ◦ keeruline, uudne – sisaldab vigu (väga suur vearisk) ◦ IT-lahendus on ammendamatu (väiksed paljundamis- ja levitamiskulud, lõputult taaskasutatav ja arendatav) Mida programmilt või andmebaasilt oodatakse? kaubanduslikku väärtust
Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale ning iseseisvalt ja aruande koostanud omal käel. Eero Ringmäe ................................ Uuritava sessiooni valik, põhjendus Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kasutasin käesoleva kodutöö tegemiseks küll WinPcap versioon 3.0 ajurit, kuid mitte WinDumpi käsurea- keskkonda, vaid alternatiivset vabavarana levitatavat graafilist kasutajaliidest nimega Ethereal. Leidsin kolmanda alternatiivina veel ärivarana müüdava võrguinfo pealtkuulamise ning graafilise esitamise programmi Sniff'em. Esialgu uurisin võrgusessiooni TTÜ ekstranetiga aadressil http//ois.va.ttu.ee, kuid osutus, et sealne tugev krüpteerimine ja turvakontroll tegid sessiooni arusaadava jälgimise ja analüüsi liiga keeruliseks (ois.va.ttu.ee-ga suhtlemise pealtkuulamise kindlist hindan seega enese jaoks piisavaks :).
märgistamiseks erinevaid värve. Samuti puuduvad tihti järjekorranumbrid, sest need pole vajalikud. 3.2. Jadaskeemi tarkvara Seoses UML ja jadaskeemi kasutuselevõtuga on näinud paljud tarkvaraarendajad võimalusi programmide loomisel selliselt, et nendega oleks võimalik jadaskeeme koostada. Kuna nõudlus on suuresti olemas, on tulnud mitmeid erinevaid võimalusi selliste skeemide koostamiseks. Järgnevalt on välja toodud mõned tuntumad neist. Olemas on mitmeid vabavarana saadaval on-line võimalusi skeemide koostamiseks. Siin tasuks ära märkimist veebileht www.creately.com, kus on võimalus lisaks tutvuda ka teiste tehtud jadaskeemidega ning saada üldisemat infot Sequence diagram´i kohta. Samuti on võimalus leida erinevaid aluspõhjasid enda jadaskeemi jaoks. Internetist leiab veel ka palju teisi on-line võimalusi. Lisaks on-line võimalustele on olemas ka allalaetavad tarkvara, mida enamasti kasutatakse
Arvutis mängimise vastu annab ka võidelda. Kõige lihtsam on kustutada oma masinast sinna salvestatud või operatsioonisüsteemiga kaasa tulnud mängud. CD-plaate arvutimängudega saab ka lihtsalt pooleks murda, kui tunned, et enam koos mängudega elada ei saa.Veebipõhiste mängudega on raskem. Võib keelustada oma arvutis veebilehe aadressi, kuid samas oled ju ise teadlik, kuidas seda blokeeringut lahti teha.Facebooki mänge saab edukalt blokeerida näiteks vabavarana allalaaditava reklaamieemaldaja Ad-block abil. Muu Facebook jääb töötama. Kuid ka sel juhul jääb sulle võimalus Ad-block arvutist kustutada ja taas mängima asuda.Üldiselt on mängurlus inimese enda peas kinni. Kui leida endale huvitavamat tegevust, siis enam mängida ei tahagi.Aitab ka süsteem, kus saad iseennast premeerida arvutimängimisega. Näiteks mõne veninud, ebameeldiva koduse töö tegemise eest lubad endale ühe virtuaalse piljardi.
suhtlussüsteem, milles need kaks osapoolt või seadet saavad omavahel suhelda mõlemas suunas (kui osapooli on rohkem kui kaks, siis kutsutakse suhtlussüsteemi multipleksiks). 13. faksmodem- personaalarvuti juurde kuuluv seade (või sisemine kaart), millega saab saata-vastuvõtta elektroonilisi dokumente. 14. fail- sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. 15. GIMP- vabavarana levitatav pilditöötlusprogramm, mis on alternatiiviks Adobe PhotoShop'ile. 16. graafikadraiver- kuvaadapteri juhtprogramm. 17. graafiline kasutajaliides- arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. 18. helikaart- arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. 19
Mis on ACTA? ACTA ehk Anti-Counterfeiting Trade Agreement, mis eesti keeles öelduna on ,,Võltsimisvastane Kaubandusleping." ACTA on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. ACTA peamine eesmärk on tõkestada piraatvara/loomingu levikut internetis. Väga paljud internetikasutajad kasutavad erinevaid failiedastusportaale, kust on võimalik enda arvutisse tõmmata nii vabavarana levikus olevat materjali kui ka materjali, mille eest inimene, kes seda kasutada tahab, tegelikult maksma peaks. Rahva arvates on ACTA taga tegelikult muusika- ja filmitööstuse hiigelkorporatsioonid, kelle taskud on niigi rahast pungil, kuid kes siiski tahavad enamat. Juba 2006. aastal hakkasid USA ja Jaapan ACTA-t välja töötama. Kanada ja Euroopa Liit liitusid läbirääkimistega 2006. aasta lõpus ja 2007. aastal. Ametlikud läbirääkimised algasid 2008
hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Üks orbteose konseptsioonist. "Hüljatud" ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega, kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt: väikese majanduslik väärtusega ja vananenud. Alternatiivid on lasta tarkvara turule vabavarana või avatud lähtekoodiga tarkvarana. 17. Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 1.1 ja kokkuvõte) (essee küsimus) + Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.
Up shift Käiguvahetus suuremale Vehicle Speed Sõidukiirus 18 19 7. Online -harjutused Järgnevate ülesannete tegemiseks vajad sa internetiühendust ja arvutit milles on Macromedian Flash Player 5 või selle uuem versioon. Vajadusel saad selle vabavarana Macromedia kodulehelt: www.macromedia.com Online-materjalid leiad aadressilt: www.hmv-systems.fi/training/at 50. Vali Online-materjalidest "Tehtävä 53". Klient kurdab: "Auto vahetab mõnikord ootamatult käiku ja siis põleb ka rikke signaallamp" . Simuleeritud olukkord vastab rikke esinemise hetkele. Leia rike ja põhjenda oma arvamust! Viga on vedava võlli pöörlemissagedusanduris või selle vooluahelas (B1). Anduri signaali
mingil määral sarnased. Kolm arvulist näitajat: Initsiaator Generaator Fraktaalne dimensioon Erinevatel geomeetrilistel objektidel on erinev fraktaalne dimensioon. Mittefraktaalsel joonel D=1, pinnal D=2, kolmemõõtmelisel ruumil D=3 26. Kartograafia tarkvara võimalused ja jagunemine. Enamlevinud kartograafia tarkvarapaketid: Tavakasutajale mõeldud lihtsamad programmid: MS DataMap (MS Office paketti kuuluv) MapViewer jms. vabavarana levivad programmid Tavakasutajale mõeldud keerukamad programmid: MapInfo tooteperekond IDRISI (Clark’i ülikool, USA) GeoMedia tooteperekond (Integraph) MicroStation tooteperekond (Bentley) ESRI tooteperekond (Arc/Info, Arc/View) MapInfo sisaldab kõiki vahendeid enda andmete kaardile kandmiseks. Olgu nendeks siis hooned-rajatised, teede-ja tänavatevõrgustik, kõlvikute areaalid, kohalikud vaatamisväärsused, klientide asukohad punktobjektidena vms
sugupuul liigutada. Programmi plussiks on see, et seda saab hariduslikel eesmärkidel kasutada tasuta 120 päeva, mis on pea kolm korda pikem aeg kui teisi alternatiivseid programme kasutades. Samas peab olema võimalus programm omale arvutisse laadida ja seda sealt kasutada. Kui aga omal isiklikku arvuti kasutamise võimalust ei ole, tuleb otsida alternatiive. Käesoleva töö raames on kasutatud sugupuu koostamiseks Google'i poolt vabavarana pakutavad programmi Geni. See on on-line programm, mis on samuti võrdlemisi lihtsa ülesehitusega ning seda on kerge kasutada. Programmi võimaldab lisada suguluses olevaid inimesi, märkida nende sugulussuhte, sünni- ja surmaaja. Geni plussiks võrreldes eelmise prorgammiga on asjaolu, et seda on võimalik teistel sugulastel täiendada - see annab võimaluse ja lootuse, et sugupuu täieneb pidevalt ja jätkab laienemist uute põlvkondade pealekasvamisel. II MINU SUGUPUU 2
protokolli sõnumite saatmiseks ja POP3 või IMAP protokolli kohalikule postiserverile saabunud sõnumite kättesaamiseks. Enamik e-posti programme (näit. Eudora, MS Outlook Express jt.) võimaldab ära määrata nii SMTP serveri kui POP serveri hostinimed. Need nimed,kasutajanime ja parooli saadab teile e-posti teenust pakkuv firma, kui sõlmite temaga e-posti teenuslepingu. UNIX'i süsteemides on kõige levinumaks e-posti SMTP serveriks vabavarana levitatav Sendmail, mis sisaldab POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli SNMP (Simple Network Management Protocol) lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms
„Hüljatud“ ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt kas väikese majandusliku väärtusega või vananenud. Alternatiivid tarkvara „hülgamisele“, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus: lasta turule vabavarana või lasta turule avatud lähtekoodiga tarkvarana. 17. Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 1.1 ja kokkuvõte) (essee küsimus) Copyleft üldine meetod arvutiprogrammi või muu teose vabaks andmiseks tingimusel, et kõik selle muudetud ja täiendatud versioonid jäävad samuti vabaks
sõnumite saatmiseks ja POP3 või IMAP protokolli kohalikule postiserverile saabunud sõnumite kättesaamiseks. Enamik e-posti programme (näit. Eudora, MS Outlook Express jt.) võimaldab ära määrata nii SMTP serveri kui POP serveri hostinimed. Need nimed, kasutajanime ja parooli saadab teile e-posti teenust pakkuv firma, kui sõlmite temaga e-posti teenuslepingu. UNIX'i süsteemides on kõige levinumaks e-posti SMTP serveriks vabavarana levitatav Sendmail, mis sisaldab 7 POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli. SNMP (Simple Network Management Protocol) - lihtne võrguhalduse protokoll. Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada
pingutama. 4. ActivInspire ActivInspire on tarkvara, mida kasutatakse Promethean digitahvliga koos, kuigi seda saab kasutada ka ilma digitahvlita. Üks alternatiivne kasutusviis oleks kasutada programmi näiteks kodus sülearvutis või kooli sülearvutis tunni ettevalmistamiseks, seejärel projekteerida pilt klassis seinale ja kasutada programmi üksnes sülearvutis. ActivInspire keskendub põhiliselt õpetamisele ja selle lihtsustamisele ning seda tarkvara võib vabavarana jagada meie kooli õpilaste ning õpetajate sülearvutitesse. ActivInspire tarkvara ei tööta iPadil. Võimalik on kasutada Apple iPhone ja iPadi ning ka Android telefone tagasisideseanssidel spetsiaalse ActivEngage tarkvara abiga. Ilmselt ActivInspire ei hakka olema iPadil sellises mahus ja moel nagu ta on arvutites. Kui õpetaja soovib kasutada iPadi tahvli juhtimiseks, siis ainus võimalus on kasutada nö Remote Desktop tarkvarasid (näiteks DisplayPad), et juhtida Windows arvutit, millel
Litsentsi tüübid: Litsents - ühepoolne „võta-või-jäta“ leping, et kuidas tarkvara tohib kasutada. - kommertslitsents - väga mitmekesised: igaüks kirjutab endale sobiva. - vabavara – programmi saab jooksutada, näha source codei, jagada koopiaid ja jagada enda modifitsseritud versiooni koopiaid; vaba as in free speech, mitte vaba as in free food - dual-licensed - valid, kas kasutad piirangutega vabavarana või teistsuguste piirangutega kommertslitsentsiga. GPLi põhipoindid – General Public License - Kui tarkvaral on GPL litsents (tarkvara saab arendada ning laiendada) ja keegi näiteks laiendab antud tarkvara, siis laiendatud tarkvara läheb automaatselt GPLi alla (piirav litsents, n-ö kleepub järgmistele) - Arendaja saab näiteks GPLga anda tarkvara välja, kuid kui keegi tahab seda kasutada
annaabi.ee 
