Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Väävelhape - sarnased materjalid

hape, väävelhape, etapis, glaubrisool, soolad, sulfaadi, keemik, sattudes, fe3o4, tootis, põletamine, raudsulfaat, antifriis, vasksulfaat, lisaainena, määrdeained, imav, caso4, baariumsulfaat, manustamine, käsn, nailon, juhanson, nimesid, oksüdeerija, alkeemikud, rudolf, avastasid, lõhnatu
thumbnail
8
odp

Väävelhape

Väävelhape Valem Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 290 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Värvuseta ja lõhnata Veest kaks korda raskem, vees hästi lahustuv Tootmine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13.

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

VÄÄVEL

SO3 ON VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA, MILLES TEMAGA KOKKUPUUTEL VÕIVAD PALJUD ORGAANILISED AINED SÜTTIDA • DIVESINIKSULFIID H2S – EBAMEELDIVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIS VÕIB PÕHJUSTADA JUBA VÄIKESTE KOGUSTE SISSEHINGAMISEL SURMA. ESINEB MINERAALVETES JA TEKIB VALKUDE LAGUNEMISEL. SAADAKSE KAS VESINIKU JA VÄÄVLI REAKTSIOONIL VÕI LABORIS NA 2S LAHUSE VÕI FES REAGEERIMISEL TUGEVAMA HAPPEGA • VÄÄVLISHAPE H2SO3 - KESKMISE TUGEVUSEGA HAPE, MIS TEKIB VÄÄVELDIOKSIIDI REAGEERIMISEL VEEGA. VÄÄVLISHAPET KASUTATAKSE PLEEGITAMISEKS JA DESINFITSEERIMISEKS. VÄÄVLISHAPPE SOOLASID KASUTATAKSE REDUTSEERIJATENA NÄITEKS FOTOGRAAFIAS (ILMUTITE KOOSSEISUS) • VÄÄVELHAPE H2SO4 - VÄRVUSETA, LÕHNATA, VEEST LIGI KAKS KORDA RASKEM ÕLITAOLINE, VEES VÄGA HÄSTI LAHUSTUV TUGEV HAPE. KASUTATAKSE FOSFORVÄETISTE TOOTMISEKS, NAFTAPRODUKTIDE RAFINEERIMISEKS, KEMIKAALIDE JA MAAKIDE TÖÖTLEMISEKS,

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Väävel

SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 2SO3. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ainet süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2SO3 ­ väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid ­ vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid

Keemia
147 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Väävel

koguste sissehingamisel surma. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) _ H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) _H2S (g) + Na2SO4 (l) ohtlikkus, kasutusalad, Viimast valemit kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 ­ väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid ­ vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse

Keemia
36 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Väävel

. . S on selles reaktsioonis redutseerija. Väävli ühendid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 1. SO2 omadused ja kasutamine Terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas. Tekib väävli põlemisel Laboris saadakse: Na2SO3+ konts. H2SO4= Na2SO4+ . . . . +H2O SO2 on happeline oksiid reageerides veega tekib ...... . Kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (hävitab mikroorganisme), pleegitamiseks 2.H2SO3 omadused ja kasutamine Ebapüsiv hape, laguneb kergesti. Reageerimisel leelisega moodustub kaks rida soolasid ­ esimeses etapis tekib vesiniksulfit ja teises sulfit H2SO3 + NaOH= ...... H2SO3 + NaOH= ...... Väävlishappe soolad leiavad kasutamist redutseerijatena fotograafias (ilmutite koosseisus). 3. H2S omadused ja kasutamine Väga mürgine mädamunalõhnaga gaas Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel tugeva happega. Näiteks FeS+HCl=.......

Keemia
53 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Väävel

Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. SO2 ja sulfitid -Nii säilitusained kui ka antioksüdandid(takistavad riknemist) Kasutamine: kuivatatud puuviljad,karastusjoogid, juustutooted, veinid,kartulikrõpsud. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja selle käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Reageerib:metallidega Zn + H2SO4 (lahj.) = ZnSO4 + H2↑ aluseliste oksiididega - hapetega, tekivad sool ja vesi (CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O) alustega ,sooladega 2NaCl + H2SO4 → Na2SO4 + 2HCl↑

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

VÄÄVEL

(väävel +vesinik=divesiniksulfiidhape) · Reageerib metalliga 2Al + 3S = Al2S3 (alumiinium+väävel=alumiiniumsulfiid) VÄÄVEL Väävli kasutamine · Värvainete valmistamisel · Ravimite valmistamisel · Tuletikkude valmistamisel · Taimekaitsevahendite valmistamisel · Kummi valmistamisel · Püssirohu ja lõhkainete valmistamisel · Väävelhappe valmistamisel · Paberi valmistamisel. H2SO4 (Väävelhape) · Konts. väävelhape on õlitaoline vedelik · Kasutatakse gaaside kuivatamiseks · Konts. väävelhape on veest paksem · Väävelhape kuulub tugevate hapete hulka H2S (Divesiniksulfiidhape) · Mädamunalõhnaline · Mürgine gaas · Värvusetu H2SO3 ( väävlishape ) · Keskmise tugevusega hape · Sooladeks sulfitid · Sulfitid leiavad kasutamist fotograafias AITÄH TÄHELEPANU EEST !

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Väävel

Väävel (S) Väävel on mittemetall, mille minimaalne oksüdatsiooniaste on -II ja maksimaalne oksüdatsiooniaste VI. Väävli peamised ühendid on väävelhape, vääveldioksiid, väävlishape, divesiniksulfiidhape, sulfaadid, sulfitid ja sulfiidid. Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket. Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Väävel 412

väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S ­ divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 ­ püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist ­ metalli katioonist ja sulfaatioonist SO42- Lähtehape H2SO4 ehk väävelhape ­ tugev ja söövitav hape. Näiteks: CaSO . 2H O ­ kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S

Keemia
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Väävel 412

Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H 2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape ­ tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega. · Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited · FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist ­ metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) ­ tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel

Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

VÄÄVEL

VÄÄVEL Asub VIA rühmas (väliselektrone 6) Elektronskeem: S: +16|2)8)6) Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis KEEMILISED OMADUSED Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on ­II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid) Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad vääveldioksiid ja sulfitid FÜÜSIKALISED OMADUSED Aatommass: 32,064 Tavatingimustes kahvatukollane (rohekas, punakas) lõhnata rabe rombiline kristalne aine Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) Halb elektri- ja soojusjuht Madal sulamistemperatuur (119°C) Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks

Mittemetallid
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Väävel

2.4 Väävli tähtsamad ühendid Tähtsamad ühendid on SO2 (vääveldioksiid) ja SO3 (vääveltrioksiid). Nad on õhust raskemad, mürgised, terava lõhnaga, gaasid, veega reageerides annavad happe. Gaasiline ühend H2S- divesiniksulfiidhape. H2SO3- väävlishape; keskmise tugevusega hape; soolad- sulfitid, mis leiavad kasutamist fotograafias. H2SO4- väävelhape; tugevaim hape; soolad- sulfaadid. Tegemist on enim kasutatud ja toodetud väävliühendiga. Väävelhape on õlitaoline vedelik. 2 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Mittemetallid (04.02.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel (04.02.2017) http://miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm (05.02.2017) https://www.taskutark.ee/m/vaavel/ (05.02.2017) 3

Mittemetallid
2 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud,

Keemia
408 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

komplekshüdriide. 2) Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend Veega kaetud  ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat + täiendav puhastamine Loodusliku vee lisandid (peam. soolad, lahustunud gaasid) - mered, ookeanid: domineerivad kloriidid - (sooladesisaldus kuni 4%) - mageveekogud: domineerivad vesinikkarbonaadid – (sooladesisaldus kuni 0,05% taval.) Linna veevarustus: peam. pinna-, osal. põhjavesi pinnavesi osoneeritud või klooritud (puhastatud: Al2(SO4)3 → Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Mürgid läbi aegade

Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmärgiks on teha selgeks endale mis on mürgid ja kui kahjulikud nad on. HAPPED: · Väävelhape · Lämmastikhape · Perkloorhape · Vesinikjodiidhape · Vesinikbromiidhape · Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

keemiatööstuses rakendatakse teda oorgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm), vesinikkloriiidhape (soolhappe) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. 5. Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl. Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Vesinikkloriidi saadakse a) vesiniku põletamisel klooris: H2+Cl2=2HCl b) vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhape vahelisel reaktsionil kõrge temperatuuril (700*C): 2NaCl+H2SO4=Na2SO4+2HCl Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks. Kloriidioonide reaktiviks on hõbeioon: NaCl+AgNO3=AgCl+NaNO3 Cl-+Ag+=AgCl Hõbekloriid on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib kergesti ammoniaagi vesilahusega.

Keemia
151 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Mittemetallilised elemendid

2KMnO +16HCl(konts) 5Cl + 2MnCl +2KCl + 8HO · Tööstuses saadakse sulatud naatriumkloriidid või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid on halogeenide ühedid o.-a. ­I. Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga ning mürgised. Gaaslise vesinikkloriidi saamiseks kasutatakse keedusoola ja kontsentreeritud väävelhappe vahelist reaktsiooni. Vesinikhalogeniidid lahustuvad vees andes vasinikhalogeniidhapped, tuntuim HCl. HCl + HO HO + Cl Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O

Keemia
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Anioonide/hapete tabel

Happe nimetus Happe valem Aniooni Aniooni valem nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)

Anorgaaniline keemia
18 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keemia alused KT3

iseloomulik suur jäikus. ­ Tsement: lihtsustatult segu kaltsiumoksiidist, -silikaadist ja -alumiiniumsilikaadist ning kipsist. ­ Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. ­ Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). ­ Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH. Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+ (aq) 5Ca2+ (aq) + 3HPO4 2- (aq) + 5H2O(l) 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. · Vee karedust põhjustavad Ca ja mg soolad ja vesinikkarbonaadid. · Katlakivi on CaCO3 · Naatriumkarbonaati Na2CO3·10H2O ehk pesusoodat on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana: sadestab välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid ning tekitab leeliselise keskkonna. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Boori alarühma aatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns2np1. · Maksimaalne oksüdatsiooniaste on III, rühma viimased elemendid (Tl) on sageli oksüdatsiooniastmega I.

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED (tabel)

HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCL vesinikkloriidhape Cl - kloriid HBr vesinikbromiidhape Br - bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat

Keemia
200 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Konspekt

5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas. Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid- HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid- HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid- HI vesinikjodiidhape I- jodiid- H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid- H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat- H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat- H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat- H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat- HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat- HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit- Mittemetallioksiidide nimetustes näidatakse elementide aatomite arvud eesliidetega: 2 ­ di- 5 ­ penta- 8 ­ okta- 3 ­ tri- 6 ­ heksa- 9 ­ nona- 4 ­ tetra- 7 ­ hepta- 10 ­ deka- Näited: N2O5 ­ dilämmastikpentaoksiid Cl2O - diklooroksiid

Keemia
500 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad

N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid

Anorgaaniline keemia
14 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

BBC CHEMISTRY ­ A VOLATILE HISTORY ­ DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?

Üldkeemia
69 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH 3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC ­ 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC ­ 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad ­ alkoholaadid; soola nimetuse lõpp ­olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Orgaaniline keemia

t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool ­ alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid

Keemia
1036 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool ­ alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes,

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 ­ alumiiniumoksiid, väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin, sinine ja kollane safiir. CO2 ­ süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel. SiO2 ­ liiv, tahke, mittelahustuv, tehakse klaasi, valge kvarts. CaO ­ kustutamata lubi, ehituses. HCl ­ vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga. NaOH ­ subikivi, leelis, süüvitab, seep, tahke, valge, pH>7. Ca(OH)2 ­ kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid, söövitav. NaCl ­ keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks. CaCO3 ­ lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 ­ metaan, HCOOH ­ metaanhape e. sipelghape. C2H5OH ­ etanool e. piiritus, värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse

Keemia
116 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool ­ alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed

Keemia
202 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

kergesti. C6H5 OH + 3Br2 C6H5 OH Br3 + 3HBr Tribromofenool II FÜÜSIKALISED OMADUSED Kõrgem keemistemperatuur kui alkoholidel, kuna moodustavad tugevamaid vesiniksidemeid. On kristlased või vedelad, oksüdeeruvad kergesti õhu käes, tumenevad. Lahustuvad vees, kusjuures ühe hüdroksüülrühmaga fenoolid lahustuvad halvemini kui mitme hüdroksüülrühmaga. On enamasti mürgised, antsiseptliste omadustega. Nahale sattudes tekitab ta raskesti paranevaid põletushaavu. On looduses laialt levinud ­ näiteks taimedes (ligiinid, flavonoidid, tanniinid jne). III LEIDUMINE ja KASUTAMINE Leidub kivisöetõrvas ja põlevkiviõlides. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist. Tähtis tooraine keemiatööstuses. Toodetakse plastmasse, sünteetilisi kiudaineid, mürkkemikaale, ravimeid, lõhkeaineid, parkaineid, värvaineid jpm.

Analüütiline keemia
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hapete ja soolade tabel

VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 HNO3 LÄMMASTIKUSHAPE -I nitrit Mg(NO2)2 HNO2 FOSFORHAPE -III fosfaat Ca3(PO4)2 H3PO4 METAFOSFORHAPE -I metafosfaat Zn(PO3)2

Keemia
332 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

kergesti. C6H5 OH + 3Br2 C6H5 OH Br3 + 3HBr Tribromofenool II FÜÜSIKALISED OMADUSED Kõrgem keemistemperatuur kui alkoholidel, kuna moodustavad tugevamaid vesiniksidemeid. On kristlased või vedelad, oksüdeeruvad kergesti õhu käes, tumenevad. Lahustuvad vees, kusjuures ühe hüdroksüülrühmaga fenoolid lahustuvad halvemini kui mitme hüdroksüülrühmaga. On enamasti mürgised, antsiseptliste omadustega. Nahale sattudes tekitab ta raskesti paranevaid põletushaavu. On looduses laialt levinud ­ näiteks taimedes (ligiinid, flavonoidid, tanniinid jne). III LEIDUMINE ja KASUTAMINE Leidub kivisöetõrvas ja põlevkiviõlides. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist. Tähtis tooraine keemiatööstuses. Toodetakse plastmasse, sünteetilisi kiudaineid, mürkkemikaale, ravimeid, lõhkeaineid, parkaineid, värvaineid jpm.

Keemia
301 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun