Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel. Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähkidest. Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised.
Käisin galeriis Märtsi lõpus külastasin Tallinna Vaal galeriis kunstnik Miljard Kilgi isikunäitust ,,Areen". Muidu ma eriti suur kunstisõber ei ole aga see näitus üllatas mind positiivselt. Näitus koosnes kaheksast õlimaalist, mis olid maalitud viimase kümne aasta jooksul(2000-2009). Selle näitusega lõpetab Miljard Kilk ühtlasi ka nende aastate jooksul viljeletud stiili. Maalid: ,,Merekoletis" (2006a.) ,,Parise otsus" (2008a.) ,,Täringud" (2002a.) ,,Palve" (2000a.) ,,Areen" (2004a.) ,,Terass" (2002-2003a
Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Teda toidetakse, kuni ta saab seitsmekuuseks. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning suudab ise toitu hankida. Toitumine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda! Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla
Sinivaal Sinivaal on maailma kõige suurem imetaja.Emased kasvavad kuni 30 m pikkusteks ja isased kuni 25 m pikkuseks.Nenede kaal jääb 80 000-130 000 kg vahele .Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates
KUNSTIOKSJ ON Koostas Inger Vahuvee Tõstamaa Keskkool 2010 Picasso ,,Poiss piibuga" on maailma kalleim oksjonil müüdud maal ·NEW YORK, 6. mai 2004(Reuters-EPLO) Pablo Picasso maal ,,Poiss piibuga" müüdi New Yorgis oksjonil maha 104 miljoni dollari eest, see on kalleim oksjonil müüdud maal. Maali hind tõusis kerge vaevaga üle varasema rekordiomaniku Vincent van Gogh'i ,,Dr. Gachet' portree" - 82,5 miljoni dollarilisest oksjonihinnast. Van Gogh müüdi 1990ndatel. ·Picasso 1905. aastast pärit õlimaalil on poiss, kes külastas tihti Picasso Montmartre'i stuudiot. Maal tekitas viimastel nädalatel kunstimaailmas suurt põnevust, eksperdid ennustasid sellele 100 miljonist dollarist kõrgemat hinda. ·Ostja kohta info puudub, sest oksjonikorraldaja Sotheby's ei avalda seda. Maali eelmine omanik ostis selle 1950. aastal 30 000 dollari eest. Gustav Klimt Adele Bloch-Bauer I Ro...
naksatustest, vilejuppidest, urahtustest ja mitmesugustest kumedatest häälitsustest. Kaaslastele saadavad nad teateid ka saba või loibadega vastu vett lüües või mõnikord veest välja hüpates ja võimsa plartsatusega tagasi langedes. Sinivaal Sinivaal on maailma suurim loom. Nad kasvavad üle 32 meetri pikaks ja kaaluvad kuni 200 tonni. On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub kõige pisemast ookeanis elutsevatest olenditest. Kõige sügavates vetes saaki jahtides ujub vaal mingil ajal veepinnale õhku hingama. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu nii tugeva survega välja, et tekkinud purskkaev ulatub kuue meetrini. Keskkond Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis
Herman Melville Teose autor on Herman Melville. Ta sündis 1819. aastal New Yorgis. Kuna tema isa suri varakult, pidi Herman tööle minema ja sai keskkoolis käia vaid paar kuud. Ta proovis kõiksugu ameteid, kuid talle meeldis merel olla. Esimest korda ilmus teos Ameerika Ühendriikides 18. Novembril 1851. aastal. Selle raamatu pealkirjaks on ,,Moby Dick". Moby Dick oli vaal, keda laeva kapten tahtis iga hinna eest tappa. Raamatus räägitakse laeva meeskonnast, kes kõik alluvad kaptenile ja on valmis tapma vaala. Raamatu lõpus ollakse sellele väga lähedal, kuid vaal jääb ellu. Peategelaseks on Ishmael. Ta oli noor kooliõpetaja, kellele meeldis meri ja ta tahtis minna vaalapüügilaevale tööle. Ta oli pärit New Yorgist ning oli abivalmis ja sõbralik . Tegevuse toimumise aeg on umbes kolm aastat. See ei mõjuta eriti tegelasi. Kohaks on loomulikult meri
III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kutsusid sinivaala ,,väävlipotiks", kuna põhjapoolsetes vetes ujudes katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid. Armastan ise vett ja ujumist, seepärast on sinivaal minu jaoks väga huvitav. ELUKOHT Sinivaal (Balaenoptera musculus) elab kõikides maailmamere osades, välja arvatud
Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tunni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15m pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. TOITUMINE JA JAHIPIDAMINE Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Kasutati õhupalli, millelt juhendati, kuidas mingit joonistust teha Astronaut Lill Astronaut Lill Säilimine Geoglüüfid ei vanane, kuna kõrbes on ilmastiku tingimused väga leebed Seal ei saja peaaegu kunagi Kuna joonised asuvad oru ning seal on ka Andide mäestik, on kujundid kaitstud tuule eest. Iga väiksemgi muutus kliimas võib kõrbjooniseid muuta Sinna pole väga palju inimesi sattunud Ahv 1. Tapja vaal 2. Tiib 3. ? 4. Haigur 5. Papagoi 6. Spiraal 7. Sisalik 8. Puu 9. Käed 10. Spiraal 11. Ämblik 12. Lill 13. Koer 14. Astronaut 15. Kolmnurk 16. Vaal 17. Trapats 18. Täht 19. Pelikan 20. Kondor 21. Trapets 22. Koolibri 23. Trapets 24. Ahv 25. Laama 26. Trapets Ämblik Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/amee rika/index.htm http://www.para-web.org/viewthread.php? tid=51&page=2#pid92539 http://www.horisont.ee/node/366 http://www.crystalinks
Conseilile avaldada ei soovinud. Pierre Aronnax: Kuulus ja haritud Pranslasest loodusteadlane. Tänu tema raamatule "Ookeani sõgavused", võttis Kapten Nemo Ned Landi, Conseili ja loodusteadlase enda oma allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal. Lühikokkuvõte: Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit hiiglasliku asja, pikka sigarikujulist eset, mis oli suurem ja ka kiirem kui vaal, ning mõnikord helendas . Pärast aurik "Scotia'ga" juhtunud "õnnetust" otsustas valitsus "koletise" tabamiseks välja saata fregati "Abraham Lincoln", kuhu kutsuti Prantsusmaad esindama ka Pierre Aronnax. Lõpuks õnnestuski neil leida otsitav ese. Pärast tundidepikkust jälitamist ründas "koletis" ,,Abraham Lincoln'i"
Nende omapära on see, et nad on rahulikud ja ei ole inimestele ohtlikud. Algul tundus imelik, kui sain teada et sinivaal oli kunagi maismaaloom ning ta kohastus pärast ümber veeloomaks. Kuidas aga ta sai vees kohastumise, selle saab teada referaadist ,,Sinivaal". Kaselott (hammasvaal) Grööni vaal (kiusvaal) Joon.1. Suurimate hammas-ja kiusvaalade suuruse võrdlus. Sinivaal (kiusvaal) Sinivaal Suurim loom maakeral Planktontoidulised vaalad on üldjuhul suured loomad. Igas keeles tähendab sõna ,,vaal" - suur. Suurte vaalade mõõtmed ülitavad ükskõik millise senieksisteerinud looma omad. Kunagise hiiglase
Firmaväärtus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Äriühenduse käigus tekkinud positiivne firmaväärtus on alati piiramatu pikkusega kasuliku elueaga immateriaalne vara. 19 Negatiivne firmaväärtus, kui see äriühenduse käigus tekib, kantakse koheselt täies ulatuses tuluks. Ettevõttesiseselt genereeritud firmaväärtust aga bilansis ei kajastata. 20 AS Vaal ostis majandusaasta valduses kõik AS Kilu netovarad, makstes nende eest arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu jätkab tegevust iseseisva struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis:
tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed: Mõned vaalaliigid, just eriti kiusvaalalised, kasvavad tohutu suureks. Sinivaal võib kasvada 30 m pikkuseks ning on kõige suurem loom, kes kunagi maal elanud. Näiteks sinivaala keelele mahuks seisma täiskasvanud elevant. Vaalad saavutavad nii hiiglaslikke mõõtmeid põhiliselt sellepärast, et vesi aitab nende keharaskust kanda. Kuivale maale sattunud vaal hukkuks omaenda keharaskuse tõttu, siseelundid lihtsalt litsutaks puruks. 3 Sukeldumine ja hingamine pinnal: Vaalad võivad sukelduda väga sügavale - kaselotid näiteks 2000 meetri sügavusele. Sügaval vees suudavad vaalad toitu otsida kuni üks tund. Enne sukeldumist täidab vaal kopsud vaid pooleldi, kuna muidu oleks tal vee all ujumine liialt raske. Vee all kahaneb
Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Sinivaal Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda sinivaala perekonda kuuluv vaal, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal on kuni 33 meetrit pikk ja kaalub kuni 150 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurim isend mõõdeti 1909, pikkuseks saadi 33,6 meetrit.Tema ladinakeelne nimi musculus tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud
Vaalasid püütakse siin nõnda: esiteks on vaalaküttidel selle otstarbeks püütud palju tuunikala. Selle rasvase kala lõikavad nad tükkideks ja soolavad nad suurtesse tõrtesse. Siis sõuavad tosinajagu kalureid väikese laevaga merele. Otsitakse üles paras kogus kaltse või muid räbalaid, seotakse puntrasse ja kastetakse rasvasesse soolvette. Siis nad seilavad kogu päeva avamerel ja kuhu iganes nad ka ei läheks, igale poole jääb rasvasest kaltsupuntrast veele õline joon. Kui vaal haistab tuunikala hõngu laeva kiiluvees, järgneb ta tuunikala lõhna peale kas või sada miili. Kui ta on jõudnud laevale nii lähedale, et kalurid teda märkavad, visatakse talle mõned tuunikala tükid. Kui vaal on need ära söönud jääb ta nendest uimaseks, nagu inimene veinist. Siis ronitakse vaala turjale ja lüüakse harpuun vaala peasse. Kui vaal tunneb, et on haavatud ja tahab põgeneda heidetakse vette üks lipuga vaat, mis on kinnitatud tugevasti paadi
Sinivaal on hävimisohus Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende lemmiksöök -- koorikloomad -- on läheduses parve kogunenud ja on valmis nahkapistmiseks.
Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid
1. JOONKIIRUS ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. 2. NURKKIIRUS pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. 3. PERIOOD ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring. 4. SAGEDUS võngete arv ajaühikus (Hz) 5. KESKTÕMBE KIIRENDUS suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. 6. PÖÖRLEMINE - on siis, kui kõveruskeskpunkt on keha sees. 7. PÖÖRDENURK - nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8. VÕNKUMINE üks osa perioodiliselt korduvast liikumisest. 9. VÕNKUMISE LIIGID: vabavõnkumine (toimub süsteemiliste jõudude mõjul) ja sundvõnkumine (toimub välise perioodilise jõu mõjul). 10. VÕNKUMISI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED võnkeperiood (1 täisvõnke kestvus), hälve (võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist), võnkeamplituud ( maksimaalne h...
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku.
ebausaldama. Neegrite nimed olid Tom, Bat, Aekton, Austin, Nan ja Herkules ja koer oli Dingo. Nad kõik said meestega lähedasteks. Ülejäänud päevad möödusid kõik tavaliselt, ainult toit võis saada reisi lõpuks otsa. Dingo ja Negro vahel oli kogu aeg mingi imelik side. Iga kord kui Negro oma nägu tekil näitas, hakkas koer urisema ja tahtis talle kallale tormata. Edasi sõites nägid nad eemal mingit musta täppi ja siis said nad aru, et see oli vaal. Nad arutlesid kõik, mis vaal see võiks olla. Vaala teadmine on püüdmisel tähtis, sest mõni on agressiivne, aga mõni ei ole. See vaal oli nimelt just agressiivne. Kapten Hullul oli liiga vähe püüdjad, ainult tema ja viis madrust. Tavaliselt püüdis ta suurema meeskonnaga. Kapten Hull jättis ka neegrid maha ja enne minekut ütles ta Dickile, et kui temaga midagi juhtub, siis sõida minema ja vii kõik sadamasse, aga kui ta lehvitab lipuga, siis sõida lähemale. Kahjuks oli vaalal ka poeg ja see tegi ta eriti
piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool hüdrolüüs aluselises keskkonnas moodustuvad rasvhappe sool ja glütserool
LUULEKAVA Kes on õppinud armastama, on õppinud surema. Mida kõrgemad on mäed, seda sügavamad on orud, seda rängem on teekond südames rändajale. Sinu südamekambris on vaal ja orav. Raudrohi ihkab olla sinu juus. Kaljud kirevad sinust kui kikkad. Sinust, sa eales silmi ei sule. Need sädemed Su tulesuitsusilmis toa hoidsid sooja tunde, päevi, nädalaid ja kuid. Ma tundsin selle tunde ära: sära. Ma tundsin ka selle tunde. Kuid see juhtus teises ajas, teises filmis. Kui pildistasid paradiisipuid ja mina kõnelesin lindudega. Jah, me magasime koos. Surnuaia garaazis. Basseini riietusruumis. Määndunud, mööndunud majas leinas, piinas ja lootuses
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd ...
Kestma jääb kaunis,kestma jääb kole. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Nende kahe salmi kohta arvan ma, et luuletaja ülistab hetke ja rõhutab, et aeg on väga väärtuslik ja liigub aina edasi. Teiseks näiteks selle kohta, et aeg tiksub aina edasi ja võtab kõik,mis võtta annab, tooksin ma näite Andres Heina luuletusest ,,Aeg". Aeg õgard on ei ealeski gurmaan kõik nahka paneb tegemata valikut ta kärssa kaovad lutikas ja vaal ja kerjusvanamoor kel pole palitut. Oma töö lõpetaks ma tsitaadiga : Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata !
1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn 1995 Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, Estonia 1995 Galerii Vaal, Tallinn 1998 Galerii Legend, Tartu 1998 Galerii Hassel, Stuttgart, Saksamaa 1999 Raatuse galerii, Tallinn, Eesti 1999 Kilpkonna Galerii (koos Vello Trelliga), Viljandi 2000 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn 2000 Eesti Saatkond Riias, Läti 2001 Ühispanga galerii, Tallinn Mõned pildid Rein Kelpmani loomingust Kolm sanitari, puud ja kivid. 1984 a. Õli, tempera, lõuend. 120x160 cm. Labürindis. 1987 a. Õli, akrüül, segatehnika, lõuend. 104x156 cm.
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. Bakalaureuse tööna koostas ta näituse "harjutus".Selle näituse tööde kohta on öeldud,et ükski pilt selles seerias ei ole käsitletav asjana iseeneses vaid osana teosest. Preemiad Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia Vaal galerii noore kunstniku preemia Kasutatud kirjandus http://saadoja.ee/2009 http://www.einst.ee/Ea/persona/saadoja.html http://www.kunstihoone.ee/index.php? mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=111&yritus=n2itu s&asukoht=Linnagalerii&aeg=arhiiv&lang=est&club=1 &page=16 http://www.eaa.ee/hobusepea/pildid/saadoja.JPG http://www.kunstikeskus.ee/new/ktk/info/uudis_pilt/10_ 2008/tonis_saadoja.jpg http://www.uel.ac.uk/images/news/content10/TonisSaad oja
· LOOMAD VEES Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. · VAALADEST: Gröönimaal saab vaalu jälgida isegi tänavatel ja hotellitubades, sest hilissuvel ja varasügisel ujuvad vaalad kalda lähedale ja isegi sadamatesse. Vaalu on palju erinevaid liike, nende seas sinivaal, küürselg-vaal ja Gröönimaa vaal. +HÜLGED Kaks miljonit hüljest elavad Gröönimaa vetes Rahvuspark · Gröönimaa loodeosas paikneb kaitstud rahvuspark. Olles suurem kui Inglismaa ja Pr. Maa kokku, on tegemist maailma suurima rahvuspargiga. Jääkarud, morsad, põhjapõdrad, muskusveised ja hundid elavad seal koos väikeste loomade ja linnuliikidega. Rahvastik · KUI PALJU - Gröönimaal elab 56 648 elanikku. Asustustihedus on. 0,03
· Keskmine veetemperatuur on 24 C. Taimestik · Loodusvöönd: troopiline vihmamets. · Ligi 90% siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest on sellised, mida ei leidu kusagil mujal maailmas. Rahvuslill: Kollane Palm hibiskus Rahvus puu: Kukui puu Lobster Claw flower Akulekule LOOMAS TIK Rahvuskala: Humu-humu- Mere kilpkonnad -nuku-nuku apua'a Vaal Kameleon MAAS TIK JA MULLAS TIK · Hawail on esindatud 11 kliimatsooni. · Maastik vaheldub karmist vulkaanilisest lopsaka troopikani. · Ferralliitmullad Mauna Kea, kustunud vulkaan INIMTEGEVUS · Põllumajandus: Suured kohvi-, orhideede- ja banaaniistandused, kasvatatakse ananassi, suhkruroogu, riisi. · Karjakasvatus: kitsed · Kalandus: hülged, kalad, kilpkonnad · Turism: Oahu saar on turistide meelispaik, kuurordipiirkonnad,
Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on k...
Norra meri 7b Rait Rehemets ja Kenor Pille Norra mere geograafiline asend · Norra meri on Põhja-Jäämere osa. · Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ...
seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning peale seda suudab ta ise toitu hankida. Toitumine ja jahtimine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi.
· MÜRGITUS · LAISK · HOMMIK · PUUKOOR · VANAISA · PURSKKAEV · KALLISKIVI · SÕDUR · NÄDAL · PURJELAEV · SEELIK · VILE · TIIGER · SUUSASÕIT · MÄÄRIMA · PUZZLE · MULL · MÕÕDULINT · PEA · LÕNG · MUSKEL · SEEME · SPORTLANE · VIHMAPILV · SUSSID · RAUDTEE · VAAL · RAHA · TABLETT · KÄRSS · ETTEKANDJA · TRIKOO · LÕKE · HABE · LÕUNA · PAGAR · ENNUSTAJA · PIIMAHAMMAS · LEHEKÜLG · SAAPAD · VAENLANE · MEES · OJA · TIGU SÕNASELETUSI - sünonüümid EESTI KEEL 3. KL · Lõika papist või tugevast paberist mängukaardid. · Lõika mäng lahti ja kleebi alustele.
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask
raske ringi liikuda, pead kas ennast väga paksult riidesse panema, või mingi masinaga liikuma kohta, kuhu minna soovid. Arktikas on inimtegevus raskendatud ka see tõttu, et sa pead koguaeg valvel olema, et sa mingi jääkaru või muu kiskjaga kokku ei sattuks. Inimtegevus avaldab loodusele väga palju mõju. Näiteks eelmise sajandi intensiivsest vaalapüügist, nüüd on olukord juba parem, aga see ei ole hea, kui vaalu edasi püüda, võib juhtuda see, et maailma suurim imetaja, vaal, sureb välja. Et inimesed saaksid kahe hoone vahelt liikuda on sinna pandud kaks neooni värvi(nt. Neoon oranz) köit, mille vahel tuleb kõndida, et mitte ära eksid. Kui sa millegi pärast peaksid nende köite vahelt ära minema, siis ei leita sind arvatavasti enam ülesse. Seda sellepärast, et seal lihtsalt ei näe mitte midagi, aga kui sa liigud nende kahe köie vahel on sinuga kõik hästi.
Põlevkivi Põlevkivi Põlevkivi on kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat. Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval...
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
Kaido Ole Kaido Ole sündis 25. veebruaril 1963 Tallinnas, nüüdseks on ta 49 aastane ja tuntud ka mujal maailmas. Tal on kahe lapse isa ning abielus. Kaido on terve elu teadnud, et ta tahab kunstnikuks saada, nii on ta oma tegemised ja koolid suunanud, et saaks teha seda, mida ta tõesti armastab. See, et Kaido Tallinnas sündis ei tähenda seda, et ta pealinnapoiss on, ta ema toodi pealinna sünnitama, aga kodu oli tal Raplamaal. Ta oli alati arvanud, et jääb Raplasse paikseks, aga Tallinna Kunstiülikool tõi ta Tallinnasse ja siin ta nüüd siis on. Kunsti juurde tõid ta lapsest peale tema vanaisa ja isa, sest vanaisa oli kuulus kunstnik kuni aastani 1995, kuid isa kritseldas kodus niisama. Ajapikku hakkas märkama perekond ka lapseeas olevat Kaidot, kelle perekond juba siis kunstnikuks tembeldas. Ta läks kunstiülikooli õppima ja lõpetas selle aastal 1995 maali erialal ning hakkas seal ka kohe õpetama. ...
Ametlikult 88 tähtkuju Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja Väike Peni. Ekliptika tähtkujud Ambur 18. Dets. - 18. Jaan. 32 Vähk 21. Juuli - 9. Aug. 20 Kaljukits 19. Jaan. - 15. Veeb. 28 Lõvi 10. Aug. - 15. Sep. 37 Veevalaja 16. Veeb. - 11. Märts 24 Neitsi 16. Sep. - 30. Okt. 45 Kalad 12. Märts - 18. Apr. 38
10.2001 www.sirp.ee/archive/2001/19.10.01/Uudis/uudis11.html × Wikipedia et.wikipedia.org/wiki/Contra Kogumike kaanepildid Rahva Raamatu kodulehelt: http://pood.rahvaraamat.ee/ ~ 13 ~ Lisa 1 Luuletused: Delfi portaal Ega õhta surfa delfin mõnus likõ tuu portaal vabalt liiku saa sääl delfiin mahus ujoma ka vaal üüse sys ku vaal on tudun ja delfiingi unnõ suik sooladelfi piimjän udun tassa liugu lask üts luik Luulekogumik ,,Viie pääle" * Keegi ei saa kätte kedagi ei mätte medagi ei taba isegi teist otsa plärul
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- probleemid Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta
Seal elas taat, kes lapse karjete peale välja kargas. Taadike ütles, et kõik, kes varem maailmalõppu otsima on läinud, on hukka saanud. Kalevipoeg tunnistas kohe taadi Lapu targaks. Tark oli tasu eest kohe nõus teedejuhatajaks hakkama. Nad sõitsid edasi mitu ööpäeva, kui järsku ilmus ette keeris. Kalevipoeg tegi õige otsuse, et targa endale kaasa kutsus, sest tema abil saadi laev keerise juurest eemale ajada. Tark viskas punakaleviga ümbritsetud tünni vette ja vaal vedas selle mujale. Laev tuli koos sellega kaasa ning nad olidki ohust möödunud. Kalevipoeg märkas kaugelt suitu. Sulevipoeg ütles, et kõik kes seal käinud on, on haigemaks jäänud. Nad jõudsid Sädemete saarele, kus oli nii suitsu kui ka vulkaani. Sulevipoeg ei talunud kuumust ning läks tagasi laevale ennast ravima. Avastati, et kannupoiss oli kaduma läinud, kuid valge lind ütles Kalevipojale, et ta läks näkineiu meelitusel teisele poole jäämägesid, kus kõik
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta majandustegevust
1. Mis on bioevolutsioon? Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni praeguste liikideni nimetatakse bioevolutsiooniks 2. Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid 1) Üheks tõendiks on asjaolu, et maakoore kihid sisaldavad väga erinevaid organisme. Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku. 2) Lootelise arengu võrdlemisel selgub, et kõrgemate organismide ...
William turner , õige nimega joseph mallord william turner (24.04.1775 19.13.1851 ) oli inglise maalija ja graafik. Ta õppis 1789-93 Londoni Kuningliku Kunsti Akadeemias. Ta oli aastast 1808 sealsamas professor. T laad kujunes C.Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta peamiselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. T romantilistes mere ja maastikuvaadetes (palju sisult ajaloolised või mütoloogilised) valitseb akvarelliliselt voolav efektne värvi ja valgusekäsitlus , mis umbes 1835 muutis vorme ja piirjooni hajutavaks; tehnikalt on T ipressionistide eelkäija. Kuulsaim inglise kunstnik 19 sajandil . T äärmiselt subjektiivne kunst tähistab oma fantastilise looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, ...
· 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia VIGALA SASS JA SAATANLIK JÄNES - LASTE TERVISE RIKKUJA - KAS SIIS SEE ONGI SEE RIIK, MILLE EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME õli papil, 240 x 220 cm, 1997 ISIKNÄITUSED: 1991,1995,1997 Tartu Ülikooli raamatukogus 1992,1997 Raatuse galeriis, Tallinn 1993 MINA Vaal galerii, Tallinn 1993 Sebra galerii, Tartu 1997 XX SAJANDI SALADUSED Tallinn Kunstihoone galeriis 1997 ÜRO Obu galerii, Tartu 1997 MAALID AASTAST 1988 Tartu Lastekunstikooli galerii 1998 M.Mäetamm ja P.Allik USA Eesti Saatkonnas Washingtonis, USA 1998 A.Seppet & P.Allik Kotka Galeria Uusikuva, Soome 2000 Graafika ja maalinäitus Eesti Panga galeriis
(perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus kasutada tööriistu. Imetajatega: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, kõndimine kahel jalal, inimene ei kuule ja ei haista nii hästi, rudimendid Loomariigiga: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, inimestel mõned meeled alaaranenud - nt kuulmine ja haistmine, rudimendid
Navitrolla (Heiki Trolla) Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas 10. augustil 1970. aastal. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, kus teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
