EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer Isake Stalin (Läänes onu Joe) konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina- Võimule saadi relvastatud traktorijaamu, muutused kultuurielus. Poldud rahul Pariisi rahukonverentsi I MS tulemuste ja Weimari
Vares-Barbarus. *juhikultus. tekkisid ühis *Kõrgem *ajalehtede ja majandid. seadusandlik organ ajakirjade *rahareform: J.Laurits. likvideerimine. kroonist sai rubla. *valimistel 1 *NSV Liidu *plaanimajandus. kandidaat. kultuuri peale *talurahva *repressiiv poliitika surumine. vaesustamine ehk vägivalla *usuõpetus *uusmaasaajad. poliitika (14. juuni keelustati. 1941 Esimene *seltsid suleti. massi küüditamine. *küüditati palju *Uus põhiseadus kultuuri tegelasi. NSV seadused. *kultuuriväärtuste hävitamine. Miks ei õnnestunud luua sõjalispoliitilist Balti Liitu?
10)Millal sai Eestist ENSV ja millal Eesti võeti Nõukogude Liidu koosseisu? 21.juuli, 1940-ENSV 6.august, 1940-võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu 11)Millised ümberkorraldused toimusid esimesel NSVL a-l? (Majanduses, sisepoliitikas ja kultuurielus) Majandus · Natsionaliseerimine e. riigistamine (ettevõtted, elumajad, pangad, maa ja maavarad) · Sügisel, 1940, rahareform-kroonid rublade vastu · Tõsteti hindu, defitsiit (puudus tarbekaupadest) · Maareform-uusmaasaajad, kõikidele anti maad Haridus · Esimeseks võõrkeeleks vene keel Kultuur · Puhastus raamatukogudes · Purustati vabadussõjasambaid Terror, algasid arreteerimised. 12)Miks esimene Nõukogude aasta muutis eestlaste suhtumist sakslastesse? Sest juba üks aasta seda kommunistlikku terrorit muutis eestlaste suhtumist sakslastesse, lausa niivõrd, et sõda oodati ja sakslasi tervitati kui vabastajaid. 13)Juuniküüditamine-Juuniküüditamine oli 1941
Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi)
(valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile, katkestati igasugused välissidemed. MASSIKÜÜDISTAMINE 14.06.1941, Eestist viidi vägivaldselt välja 10 000 süütut inimest. Naised, lapsed, vanurid Siberisse, mehed vangilaagritesse (enamus hukkus). MAJANDUSREFORM natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, talude max suuruseks sai 30 hektarit, suurematest taludest tehti äralõikeid, mille said uusmaasaajad. RAHAREFORM ja järsk hinnatõus elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. VENE-SAKSA SÕDA puhkes 22.06.1941, 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee loovutas vastupanuta Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti vabanes NSVL okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saartel kestsid lahingud oktoobrini. METSAVENNAD võitlesid 1941 suvel Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu. SUVESÕDA relvastatud metsavendade võitlus. Metsavennad purustasid raudtee- ja
Eestis toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine ja Eestimaa vabastamine võõrvõimu alt. Nad ründasid pea kõiki nõukogude asutusi ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Metsavendade vastaseks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid, mis võitlesid Eesti rahvuslaste vastu. Nendesse kuulusid kommunistid, nõukogude aktivistid, sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Taandudes purustati tööstushooneid ja raudteid, põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati vara. Saksa okupatsiooniperiood Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti
piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude aktivistid, vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said kurikuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada.
Oli Eesti SS Leegionärid ja Laskurkorpuse korpusemehed. Mõlemas oli riigis marionettvalitsus ehk nukuvalitsus. NSVL-is Vares-Barbarus, Saksa ajal Hjalmar Mäe. Suruti peale oma ideoloogiat, näiteks koolis erinevate õppeainete kaudu. Erinevused: NSVL-i okupatsiooni ajal viidi läbi maareform. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, talupoeg sai kasutada maksimaalselt 30 hektarit ja ülejäänu jagati teiste vahel ära. Need, kes maad said olid uusmaasaajad. Saksa okupatsiooni ajal tühistati maareform, aga reaalse maa tagastamiseni ei jõutud. NSVL-i repressioone iseloomustab põlisrahva massiküüditamine, aga Saksa okupatsiooni ajal midagi sellist ei toimunud. NSVL-i okupatsiooni ajal toimus kogu majanduse täielik väljakurnamine, aga Saksa okupatsiooni ajal osutati abi majanduse taastamiseks. 1939 kui sõda algas, tegi NSVL sundmobilisatsiooni. Seda tehti kindla vanusega meeste hulgas mõningates maakondades
1941 vangistati Sakslaste poolt ja 1943 kadus ta ära. 12 Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised ümberkorraldused Eestis juunipöörde järel: Poliitiline: Lammutati riigiaparaat, loodi Rahvakomissaaride nõukogu (Täidesaatev võim), Ülemnõukogu (Seadusandlik võim) ja Rahvakohtud, Miilits, Punaarmee laskurkorpus (asendas kaitseliidu) ja Eesti Kommunistlik Partei sai võimule. Majanduslik: Omandi riigistamine, uusmaasaajad (Maalapid jms jagati laiali kommunistide pooldajatele) Kultuur: Marxismi-Leninismi hakati koolides õpetama, kehtestati range tsensuur kõigile elualadele ja repressioonid, mille eest vastutas 13
Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi)
(jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad. Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused Uues valitsuses vasakpoolsed, hiljem kommunistid, peaministriks Johannes-Vares Barbarus. Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad. Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/sulgemine erifondidesse (,,Nimed marmortahvlil"), kehtestati ülirange tsensuur, osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms). Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad
Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi)
2000 inimest) Hävituspataljonide loomine seadlus 24. juunist 1941. Algul võitluseks langevarjurite ja diversantide vastu. Juhtimine ja väljaõpetamine NKVD. Hävituspataljonid 100-200 mehelised. Peamine ülesanne teostada põletatud maa taktikat. Mida ei suudeta ära vedada, tuleb hävitada. Kokku moodustati üle Eesti 18 hävituspataljoni, meeste arv ebaselge, üldarv u. 6000?) Algul püüti värvata vabatahtlikke, kommuniste ja kom. noori, siis poolsunduslik uusmaasaajad, tööstustöölised, a/ü tegelased, miilitsad jne. Isegi sundmobiliseeritud kutsealused (Valga). Osa oleks meelsasti toimunust kõrvale jäänud. Varustatud käsirelvadega. Mehhaniseeritud, mootorrattad, autod, bussid. Komanörid piirivalveohvitserid ja komissarid kohalikud parteijuhid. ENSV häv. pat. juhiks kindralmajor Nikolai Rakutin, siis Okojev ja Pasternak. Pataljonid paiknesid maakonnakeskustes või vallamajades. Rindevõitlusele ka ja see tegi pataljonidele lõpu
Ning see sai tuntuks Balti apelli nime all. Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 42. Majandus ja rahvastik Maareform- alustati 1940.a aga viidi 1945.a. Maasundvõõrandamine ehk riigistamine. Määrati kindlaks talude suurus (30 ha). Poliitilistelt vastastelt võeti ära ka muu vara ja loomad. Talude suvaline ümberjagamine tekitas inimeste vahelisi pingeid (uusmaasaajad). Riiklike ettevõtete loomine- sovhoosid, masina-, traktorijaamad, hobulaenutuspunktid Kolhoseerimine- 1947.a loodi 5 esimest kolhoosi. 1949 küüditamise järel inimeste massiline kolhoosi minek. Kulakute väljaselgitamine ja karistamine. Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe
okupeerimiseni Saksa armee poolt. Omakaitse vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917-1918 ning Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941-1944. Hävituspataljon moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlastee ja Bandiitide (s.o Eesti rahvuslaste) vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud- ideelised kommunistid ja nõukogude aktivistid, vahel ka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Need said kuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada. põletatud maa taktika sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades
Riigikogu nimetati ülemnõukoguks, kutsuti kokku 4 korda aastas, nõukogu presidium esimees Johannes Vares Barbarus, tegelesid vahepeal seadustega. Vabariigi valitsust nimetati rahva komisaaridenõukoguks esimeheks Johannes Lauristin. EKP- Eesti kommunllik partei, Karl sära, KGB- riigi julgeoleku komitee. Majanduse muutused Viid läbi natsionaliseerimine ( riigistamine). Alustati maareformi läbiviimist, Talunikele jäi kuni 2 ha, kui oli rohkem siis võeti see ära. Uusmaasaajad neile anti maad mis oli talult ära võetud, mx suur 15 ha. Viisaastak, hakkati planeerima majandust selle järgi tsentraliseeritud juhtimine käsud kõik tulid moskvast. Raske tööstuse eelis asendamine, hakati rajama nõukogude turule, Viid läbi rahareform krooni asemele tuli rubla, oleks pidanud saama krooni eest 10 rubla aga anti üle rubla natuke. Eestlasye elatustase langes 1940, tehti seetõttu et ühtlustati teiste riikidega nõukogude riikidega. Tuli
ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris. *Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947 võõrandati ENSVs üle 927000 ha maad, uusmaasaajad said sellest 2/3 ja riik 1/3. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha (Saksaga koostööd teinud peredel 6 ha). 1947 aasta suveks oli ENSV territooriumil umber 136000 talumajapidamist, neist 1/3 uusmaasaajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud ja 1/3 puutumata talud. Maareform ei teinud midagi paremaks. *Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud midagi silmapaistvat. Edukad talud, millelt maad võeti, varisesid kokku. *Inimestevahelised pinged kasvasid.
liigitada “rahvavaenlaseks", teisi sõnu, kas ta oli olnud Saksa sõjaväes või Eesti Omakaitses. Sellistele “kurjategijatele” jäeti ainult 5-6 hektarit. Reform oli niisiis mõeldud ka karistuseks. Reformiga oleks tulnud ühele poole saada juba aasta lõpuks, aga eesmärgini jõuti alles 1947. aasta suvel. Kui reform oli läbi viidud, oli Nõukogude Eestis 136 000 talumajandit. Neist kolmandik olid uusmaasaajad või need, kes said maad juurde, kolmandik - 43 531 olid reformiga oma maid kaotanud talud ja kolmandik talud, mida uuendus ei puudutanud. Uustalude keskmine pindala oli alla 15 hektari - sellest umbes viis hektarit põldu - ja neist ci saanud just eluloomi, rääkimata alla 10-hektaril istest kääbuscaludest, mida oli ligemale kolmandik. Ka Kolhoose Kolhoosis Staliniga 1949. aasta jaanuaris kohtunud Karotamm kirjutab oma talundeid
· valitsust ei moodustanud rahvas vaid Zdanov 3. Milliseid ümberkorraldusi tõi nõukogude võim 1940. aastal Eesti ellu? (8082) · Võimuaparaat senine lammutati, uus põhiseadus, kõrgemad ametnikud tagandati. Võimule üha enam kommunistlikuks. · Majandus kroon rublaks, riigistati kõik. Kellel maad rohkem, võeti osa ära ja anti teistele uusmaasaajad. Tekitas palju pingeid. Ettevõtted, pangad, elumajad riigistati. · Kultuur koolis õpiti marksismi ja leninismi, ülirange tsensuur. Kunstis lubatud riigipeade portreed (LENINka). Nõukogude autorite loomingut kinodes ja teatrites. Hakati sulgema Eesti meelseid seltse. Inimesi vangistati ja hukati. Juuni küüditamisel viidi Siberisse päris palju eestlasi. Mehed lasti
talurahvakihtide hoiak selle suhtes oli japidamine lihtsalt likvideerida. Seda paljud ka ühesugune kolhoosi minna ei tahtnud ei tegid, siirdudes linna elama. põlistalude omanikud ega uuelt võimult maa Kollektiviseerimise alguses loodi peaaegu juurdelõikeid saanud väiketalunikud ja igas külas või harvemini paarikolme uusmaasaajad. 1947. aastal asutati ainult naaberküla kohta omaette kolhoos. Väikeste, n. mõned kolhoosid. 1948. aasta oktoobriks oli ö. oma küla ühismajandite loomine oli kolhoose Eestis 195, ja neisse kuulus vaid 2,2% talupoegadele kõigele vaatamata vähem kõigist taludest. Ka edaspidi kulges valuline. Väikekolhoosis tajuti veel oma küla
1950 EK(b)P VIII pleenum Kuldsed kuuekümnendad "elada ju võib" Nn rahvuskommunistid reziimi inimlikustamine Noorte aktiivsus EÜE, EÕM, komsomol 1968 Praha kevad ENSV majandus Maareform 1947. aastaks maa riigistamine, talude max suurus 30 ha, "rahvavaenlastel" 5-6 ha + Põhieesmärk: eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine + Uusmaasaajad olid perspektiivitud vaid kuni 15 ha + Suurenev riigile müümise kohustus + Kollektiviseerimine alates 1947 MTJ-d ja hobulaenutuspunktid, kolhoosid ja sovhoosid + Kulakuteks tegemine ja suured maksud 1949 märtsiküüditamine ja massiline "vabatahtlik" kolhoseerumine - kuu pärast 64% taludest ühistatud + Kolhoosid väiksed ja perspektiivitud + Hilisem liitmine, kuid juhtkond polnud tasemel süvenev allakäik
Sotsialistide Töölisparteisse - kuni võetigi see kommunistide poolt üle ja nimetati Eesti Tööparteiks, esimeheks Paul Keerdo. Osa Eesti Iseseisvate Sotsialiste Töölisparteilised lõid uue partei - sõna Eesti jäi nimest välja (Iseseisvate Sotsialistide Töölispartei). Mindi uutele valimistele Iseseisvate Sotsialistide Töölispartei nimekirjaga. Neli uut parteid II valitsuses: nn Asunuke Koondis (tegemist Eesti teise argraarparteiga). Asunike Koondise nimetus tuli maareformist - uusmaasaajad andsid nime ka uuele parteile. Tegemist üsna ulatusliku rahvakihiga. Põllumeeste Kogud neile ei sobinud, sest see esindas jõukamaid vanemaid maaomanikke. Esialgu olid asunikud enamasti hääletanud Tööerakonna poolt, aga 1923. aastal tulid asunikud välja oma nimekirjagaga 3 valimisringkonnas - 4 saadikut parlamenti. Selgelt tegemist kihierakonnaga, mis kaitses just oma valijaskonda. Tema olulisemad seisukohad kanaliseeruvad just põllumajandasse. Teotada tuleb
Tp olid enamasti adratp, kelle käes oli reeglina vaid osa adramaat . Reeglina 1/8 adramaast. Poola ajal moodustavad selgelt põhikontingendi.II kontingent on nn pobulid- väikemaapidajad ( enam-vähem nagu saunikud), üksjalad, vabadikud, adratalunikud, kes ei suutnud tulemusi anda. Töötasid talu või mõisa heaks . Poola ajal koormistest täiesti vabasid tp ei olnud. Koormistest olid vabastatud need, kes folvargis töötasid e kupjad. Uusasunikud ( nii kolonistid kuui ka kohapealsed) ja uusmaasaajad . Uusmaasaajaid palju, kuid ka nemad said teatud per maksuvabadust. 3-6 a , mis kulus hoonete ja põldude rajamiseks. Võramentsid olid tp seast võet sõjaväelased, kes rahu tingimustes olid taas hakanud põldu harima, seekord Liivimaal. Võramentsid olid vabastatud koormistest, töötasid enda huvides. Kõige rohkem oli neid Tratu Starovskonnas. Valdavas osas poolakaid aga ka teisi sh eesti a lätipäraseid nimesid .II grupp olid haidukid, kes olid
annaabi.ee 
