Väideti, et neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Samuti taotleti usuvabadust (puritanism ja anglikaani kirik mõlemad kõrvuti lubatud). Independendid osalevad väga aktiivselt revolutsioonis, nende hulka kuulub ka Inglismaa ajaloos tähtsat rolli mänginud Oliver Cromwell. Teine ideoloogia, mis palju populaarsust võitis, oli levellerite liikumine. Nende juhiks oli John Lilburne. Nad taotlesid võrdsust. Seda mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus). Nad arendasid mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Seetõttu ei ole parlament kõikvõimas, vaid ta volitused on piiratud
poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad nõudsid täielikku võrdsust, poliitilist võrdsust, majanduslikku võrdsust. Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud. Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval? Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse
üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 7. vandemeeste kohtu loomine on vajalik 8. monopolide kaotamine 9. tuleb kergendada kehvikute maksukoormust 10. tõeliste levellerite põhiseisukoht on, et inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused. Francis Bacon 1. väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. 2. rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. 3. kuningas valitsegu parlamendiga John Milton 1
Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast karhvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist. Levellerite liikumine Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli Lilburne. Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu.Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik
üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine *talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda võis nende senistest taludest ära ajada. *Liburne nõudis tarastatud kogukonnamaade tagastamist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms Tõeliste levellerite liikumine-kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Digerid levellerite alamliik, mille rajajaks oli Gerrard Wintanley; digerid plaanisid luua kehvikute koloonia , mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele; rõhutati liikumise rahulikku iseloomu, vägivallast hoidumist ning teiste omandiõiguse rikkumatust. Francis Bacon *pooldas kuninga parlamendi kooslust *tegi palju eksperimente(tibu külmutamine)
anglikaani kiriku vastu. Lähituleviku tähtsamaks poliitiliseks eesmärgiks seati olemasoleva parlamendi laialisaatmist ja valimiste läbiviimist uue korra alusel. Esmalt kavatseti monarhilt ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Teise kodusõja ajal hakkasid independendid nõudma kohut kuninga üle. 1649. aastal mõistetigi kuningas Charles I surma ja hukati tapalaval. Teise uue ja ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise revolutsiooni ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli John Lilburne. John Lilburne levellerite juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas ka levellerite programmdokumendi ,,Rahva kokkulepe": ° Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu, ent arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. ° Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakatigi Lilburne toetajaid nimetama levelleriteks.
Kuningas põgenes Sotimaale, sotlased andsid ta aga parlamendile välja. Sõdurid valisid esindajad, nn. agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu.[13] Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema
läbiviimisel. Sõdurid valisid esindajad, nn. agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu. Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga-
,,ettepanekute peatükkide" esimese variandis kavatseti monarhilt ära võtta õigused olla sõjaväe ülemjuhataja. 1647-1648 toimus teine kodusõda, mille käigus parlamendi vägedel tuli maha suruda rojalistide mäss. Independendid- vabariiklased kes hakkasid nõudma kohut kuninga üle ning 1649s. mõisteti kuningas Charles I surma ja hukati. Levelleride liikumine- inglise revolutsiooni ajal kujunes uue ideoloogilise ja poliitilise suuna e. levellerite liikumine mille rajajaks oli John Lilburne(1614-1657) ta arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakati lilburne´i pooldajaid nimetama levellerideks. Võrdsust mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. 1647a. oli neid 15000-20000.
ühendatakse Inglismaaga. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist. Paljude meelest polnud see piisav ja 1674. aastal kujunes välja vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine, kelle põhiseisukoht kõlas: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite hulgas oli digerite liikumine. 1649. aasta kevadel asus mõnikümmend digerit Surrey krahvkonnas St. George'i künkal labidatega üles harima jäätmaad. Nad tahtsid luua kehvikute koloonia, mis 3
· Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649). · Independenditest said vabariigi pooldajad. · Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses. Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut. b) Levellerite liikumine: · Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht. · Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele. · Parlament koosnegu vaid alamkojast. · Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik. · Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele.
reorganiseerisid sõjaväe ja kelle juhtumisel saavutati võit kodusõdades. "Ettepanekute peatükid" independentide konstitutsiooniprojekt. Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21
· valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma riigis parlamendile, mis valitakse iga 2 aasta tagant o parlament käib regulaarselt koos o esindavate saadikute arv sõltus laekuvate maksude suurusest o valimisõigus neil, kes maksvad makse · taotlesid monopolide kaotamist · taotlesid südametunnistuse vabadust · independid taotlesid kohut kuninga üle Charles I mõisteti surma 1649a. Levellerite liikumine · rajajaks John Liburne o arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt, parlamendi volitused piiratud · võrdustamise idee · seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamine · usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ja trükivabaduse pooldajad · ideaaliks demokraatlik vabariik · demokraatliku konstitutsiooni projekt ,,Rahva kokkulepe"
3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti välja ,,ettepanekute peatükid", mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi juhtiv positsioon kuuluma parlamendile, mis oli 2-a järel valitav; ülesandeks monopolide kaotamine; südametunnistuse vabadus. teiseks ideoloogiliseks liikumiseks oli levellerite liikumine(nimi võrdsustamise ideest - level), rajajaks John Lilburne(L-de juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas L-de programmdok.-i ,,Rahva kokkulepe"; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2
2 Ühiskondlik poliitilised teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendus Põhilise toetajaskonna moodustasid ohvitserid, kes soovisid poliitikas osaleda. 1647a. avaldati armee nimed konstitutsiooni projekt: · Juhtiv osa riigi valitsemisel pidi kuuluma parlamendile · Kaotada monopolid · Sooviti südametunnistuse vabadust Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik · Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees · Vandemeeste kohtuloomine 1.3 Valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant. Sellise nimetusega väljendati inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustajate jaoks oli kõige tähtsamaks
annaabi.ee 
